● Our vision is to become the leading organic ice cream brand in the Nordics. ● Since starting in 2012, La Muu has achieved a 22% market share in the 0.5l ice cream tub segment in Estonia. Our pint-size gelato-type ice cream is sold in more than 280 locations. La Muu products are made of 100% organic produce, but most importantly - they are ridiculously tasty! ● Going further, we believe we can leverage on our strong brand and team - we have elite strategic know-how on our board (e.g. a former C-suite of Premia is on our supervisory board). ● Our customer interactions suggest that La Muu’s brand has a remarkably tight emotional relationship with our clients. Now we wish to take this bond to a whole new level by inviting fans to invest in the company on Funderbeam and thus become part of our growth story. ● The money raised will be used to purchase the new type of ice cream technology that will allow us to launch 2-3 new product types (e.g. cones), improve production efficiency and gear up exports. This will enable us to increase our yearly sales from €0.8M to €2.4M and significantly improve our EBITDA. ● La Muu already exports to Germany and we are optimistic about our prospects for entering the Finnish market in the near future. On the horizon we see possibilities to reach a few selected Asian markets. ● One may ask, as a result of this accelerated expansion, will La Muu become an ice cream giant? Well, in terms of revenue growth, hopefully yes, but at same time we are still committed to producing premium quality ice cream, while cherishing the special bond we have built with our clients. ● We invite you to join us on our demanding yet adventurous journey - become a co-owner of La Muu!
Investorite väljumisplaanina päris börsile jõudmist küll ei mainita, kuid Funderbeami järelturg on nagunii sama mis börs, seega muutub La Muu avalikult kaubeldavaks.
Huvitav kust see 20% market share eestis tuleb? Olen mitu korda tahtnud seda jäätist proovida aga alati on selle röögatu hinna taha asi jäänud. No ikka põhimõtteliselt ei osta jäätist mille kilo hind on suurem kui soolalõhel.
roltsik Huvitav kust see 20% market share eestis tuleb? Olen mitu korda tahtnud seda jäätist proovida aga alati on selle röögatu hinna taha asi jäänud. No ikka põhimõtteliselt ei osta jäätist mille kilo hind on suurem kui soolalõhel.
Müügitulu turuosa mõõdetakse sularahas, mitte naturaalühikutes. Kui hind kilo kohta on kõrge, siis müügi turuosa ongi lihtne saavutada. Pealegi on tegemist nishiga: 0.5l ice cream tub segment. Mitte kogu turuga jäätise valdkonnas.
Kuidas jäätist käsitsi tehakse? Mul on küll tavaks foorumisse fantaasial (mitte faktidel) põhinevaid monograafiaid üllitada, kuid käesoleval juhul jääb sest vajaka.
No point ongi selles, et tehakse presentatsioon a la vaadake kui suur turuosa on pooleliitriste iirisekommidega banaanimaitseliste jäätiste segmendis. Ja reaalsed numbrid on heal juhul kuskil lõpus tillukese tekstiga.
Olles ise käsitööjäätise retsepte välja töötanud ja üldse jäätise fänn, tundub see maailmavallutusplaan veidi ootamatu. LaMuu jäätised on maitse ja pakendi eristumise poolest kindlasti eesti jäätise "koorekiht", aga röögatu hind tagab selle, et tegemist on luksuskaubaga, mis iialgi massidesse ei jõua. Eesti turu on LaMuu tootjad ilmselt juba maha kandnud, mitte midagi sellest enam ei räägita, jäätis hakkab üha vähem silma suurtes kaubanduskettides, kuid on loomulikult esindatud kõikides ökopoodides.
Maailma vallutamisel, kui eesmärgiks pole jääda nišikaubaks, tuleks käivitada masstootmine masinate abil. Kas samad retseptid sealjuures samu maitseid anda suudavad, vajab selgitamist. Kui suudavad ja ettevõte loobub oma käsitöötoote mentaliteedist ja hakkab nö tavaliseks jäätisetootjaks ning suudab mastaabiefekti saavutamisega ka hinna oluliselt allapoole tuua, julgeksin neile suurt edu ennustada. Jäätiseturg on aastakümneid küllastunud üheülbalise ja suhteliselt maitsetu sortimendiga ja LaMuu võiks sellest massist selgelt eristudes tarbijate suud ja südamed võita ka piiri taga. Retseptid on neil olemas, ise enda poolt välja töötatud ja tarbija peal ära testitud. Tootmisseadmed on hankimisel nagu nüüd selgub. Paraku seisab nüüd ees tootearendus. Piiri taha suurte koguste eksportimine eeldab veidike pikemat säilivusaega, mis võib tekitada vajaduse lisada retseptile lisaaineid ja/või muuta tootmistehnoloogilisi nüansse, mis võivad kahjuks maitsetele laastavalt mõjuda. Olles ise retseptidega katsetanud, siis olen näinud, kuidas juba väikesed muudatused koostisosades või protsessis maitse tuksi keerata võivad. Aga eks see ole üks suureks kasvamise väljakutsetest ja tundub, et pealehakkamist neil on. Soovin igal juhul edu ja jään uudiseid eduloost ootama.
roltsik Huvitav kust see 20% market share eestis tuleb? Olen mitu korda tahtnud seda jäätist proovida aga alati on selle röögatu hinna taha asi jäänud. No ikka põhimõtteliselt ei osta jäätist mille kilo hind on suurem kui soolalõhel.
Nad on ise tegelikult vastanud ka:
According to Nielsen’s research, total retail sales of ice cream in Estonia last year were €33,5M (in wholesale prices). The size of the market where La Muu has been competing so far, i.e. 0.5L tubs segment, was €3M. In this particular product segment, La Muu holds a 22% market share. Going further, our strategy in our home market is to expand to all major product groups of the ice cream market, such as cones, popsicles, family tubs and sticks. In our growth estimates, we have primarily factored in the growth potential of our home market.
ÄP on ka saanud ennetavalt info ja kirjutanud artikli: La Muu uutele osanikele kiiret dividendi ei luba. Seal selgitavad ka, et 0,5l karpi müüakse aasta läbi stabiilselt, aga kogu raha käib soojade ilmade ehk pulga- ja koonuse ümber kui jaetarbijad ostavad suvel käes söömiseks jäätist (vt. ka ülemine joonis kus koonus on väärt 6.7m EUR ja pulk 11,5m EUR). Kõvask oli veel hiljuti Tere piimatootmises ametis ja sai väga segase selgituse taustal lahti. Ilmselgelt nähti huvide konflikti. Nüüd kui La Muu kaasab avalikult kapitali laiema ekspordi arendamiseks, on selge, et mitmel toolil istuda ei lasta. Tõenäoliselt midagi tilkus Teresse välja juba enne avalikku kapitali kaasamise teadet.
jaans Kuidas jäätist käsitsi tehakse? Mul on küll tavaks foorumisse fantaasial (mitte faktidel) põhinevaid monograafiaid üllitada, kuid käesoleval juhul jääb sest vajaka.
See käsitöö teema sai juba Tankeri foorumis käsitletud. Põhimõtteliselt on tegemist halva toortõlkega Eesti keelde. Algne mõte on eesliitel craft-, ehk craft beer, craft ice cream, mis tähistab vastandumist globaalse megatootja globaalsele ja ühetaolisele maitsele. Kui natuke juba lisad unikaalset maitset, siis tarbija juba hindab seda ja hakkab ostma. Hea on, kui sihid klientideks hipstereid kes on kas jõukamad (töötavad IT/digi valdkonnas) või tavapäraselt irratsionaalsed (on vaesed, aga osatavad siiski €5 kohvi ja €7 avokaado-sändvitši lõunaks kaasa).
Craft teatavasti viitab kas otseselt käsitööle, või laiemalt tunnustatud ja professionaalsele ametioskusele. Eks ta nii ole, et algab kõik käsitööst ja jätkub automatiseerimisega, moondudes ametioskusele (jäätise vallas):
To fulfil the two strategic goals of expanding the product range and gearing up exports, we need to invest in production technology and also strengthen our export capabilities. Technology-wise, we will invest into new powerful freezing and filling equipment which will enable us to increase production volumes from current 100 kg per hour to 350 kg per hour, while also automating the steps that are currently done manually (e.g. transporting ice cream mix from pasteurizser to freezer to filler and filling and sealing ice cream containers). We will keep producing manually the add-ins that are essential to La Muu’s unique flavours, such as the hard candy in the sea-salt-caramel ice cream, brownie in the vegan brownie or rhubarb jam in the rhubarb ice cream.
Lisaks on mul alati olnud raske aru saada mis point on osta ökotooteid tootegrupist mis juba oma loomupoolest on kahjulikud, eelkõige pean silmas rämpstoitu ja magustoite. Näiteks kartulikrõpsude puhul pole eriti vahet kas osta odavaid või 2 korda kallimaid brändi või 3 korda kallimaid ökokrõpse. Kahjulikud on nad tervisele nii või naa. Nende tarbimist tuleks endal võimalikult palju piirata. Sama kehtib ka jäätise kohta, olgu ta öko-möko kuitahes. Suur osa koostisest on jäätisel ikkagi suhkur.
See siis kehtib n.ö. tervislikkuse kohta. Maitse kohta ei oska öelda aga kõik ökotooted mida proovinud olen ei ole kuidagi maitsvamad olnud kui tavatooted.
roltsik Lisaks on mul alati olnud raske aru saada mis point on osta ökotooteid tootegrupist mis juba oma loomupoolest on kahjulikud, eelkõige pean silmas rämpstoitu ja magustoite.
Eestis müüakse ka ökoburksi ja ökoveini :) Öko ei võrdu tervislik, pigem öko = mahe st võimalikult keemiavaba. Kindlasti mõni toodab kodus ka ökoviina :)
.. See käsitöö teema sai juba Tankeri foorumis käsitletud. Põhimõtteliselt on tegemist halva toortõlkega Eesti keelde. Algne mõte on eesliitel craft-, ehk craft beer, craft ice cream, mis tähistab vastandumist globaalse megatootja globaalsele ja ühetaolisele maitsele. Kui natuke juba lisad unikaalset maitset, siis tarbija juba hindab seda ja hakkab ostma. Hea on, kui sihid klientideks hipstereid kes on kas jõukamad (töötavad IT/digi valdkonnas) või tavapäraselt irratsionaalsed (on vaesed, aga osatavad siiski €5 kohvi ja €7 avokaado-sändvitši lõunaks kaasa). ..
Käsitsi lööd munad lahti, käsitsi vahustad mikseriga, käsitsi valad selle potti ja kuumutamisel käsitsi mõõdad temperatuuri, siis käsitsi segad sisse käsitsi kaalutud kogustes lisaaineid, vbl vahustad käsitsi ka koort ja vbl jahutad käsitsi segades seda kuumutatud "suppi". Võimalik et ka jahutusmasina kasutamisel segad aegajalt käsitsi üle. Ja lõpuks muidugi käsitsi topid jäätise karpi.
Kõik see peab minema masinatega tegemisele, kui tahta Saksamaa vallutada. Ja see toode ei pruugi siis enam olla seesama, mis ta oli kõike käsitsi tehes. Aga no saame näha.
kindsigo Kõik see peab minema masinatega tegemisele, kui tahta Saksamaa vallutada. Ja see toode ei pruugi siis enam olla seesama, mis ta oli kõike käsitsi tehes. Aga no saame näha.
ÄP teab rääkida, et:
Kuigi sortiment ja tootlus kasvab, ei ole La Muul plaanis lähiajal füüsiliselt laieneda. “La Muu nii-öelda süda siin Telliskivis tehases jääb samaks: nii valmistamise protsess, köök kui ka tooraine. Mis muutub, on ainult tootmise lõppfaas ehk pakendamine eri formaatidesse,” rääkis Kõvask. Rask selgitas, et praegune käsitsi pakendamise süsteem on aeganõudev ega anna mingit lisaväärtust.
“Pooleliitrine jäätisepakk on praegu selline, mida ostetakse kas erilistel puhkudel või saavad seda lubada jõukamad inimesed. Kui jagada see 400grammide pakk neljaks 100grammiseks koonusjäätiseks, on ka hind tavatarbijale taskukohasem,” ütles, et Rask, et muutus teeb nende jäätise kättesaadavamaks ning ta ei karda tootmise laienemise juures kvaliteedilangust. Koonusjäätiseid aga sel suvel veel nautida ei saa – need loodetakse poeletile panna järgmisel aastal.
Tahavad lihtsalt koonust müüma hakata ja total addressable market´ 3m EUR pealt >15m EUR peale tõsta + eksport.
kindsigo Ok, hea teada. Viskaks isegi raha alla, aga ma pole riskiinvestori tüüpi investeerija.
Minimaalne investeering on 100€, järelturul tehingutasusid ei ole. Selle summa juures pole vast tüüp enam määrav, eriti kui Lamuu soovib olla ettevõte tuhandetele investoritele (mis eeldab eos väikeseid investeeringusummasid). :)
Kõige lihtsam - arvesta, et likviidsust peaaegu, et ei ole ja kui tegelikult on, siis on boonus.
Natuke keerulisem - vähemalt paarisaja investoriga sündikaatidel on üldiselt enam-vähem likviidne turg olemas (5-10% spread), kusjuures osadel sündikaatel on tekkinud isikud, kes tegutsevad market-makerina. Suuremate summadega võib endiselt keeruline olla.
Nii ehk naa, 100 või 500 eurose panuse juures pole vahet, väike panus, kingituseks mõned potsikud jäätist ja põnev jälgida ettevõtte arengut.
Meil oleks hea meel, kui eelkõige saaksid La Muu aktsionärideks tuhanded inimesed, kes on meie kliendid. Mitte, et me suurinvestoreid pelgaksime, aga meile lihtsalt meeldiks, et La Muul oleks väga palju (väike)aktsionäre, mitte paar-kolm suurt. Nii oleme otsustanud seekord sellise demokraatliku põhimõtte kasuks, et eelisõigus investeerida on väikeaktsionäridel, kes investeerivad 100-500 eurot. Samuti, kui investoreid on rohkem, kui raha vaja läheb, siis sellisel juhul kehtib vana hea “kes ees, see mees või naine” põhimõte.
Tahavad, et iga aktsionär tunneks isiklikku seost ja ostaks edaspidi teistest jäätistest kallima hinnaga, aga parema maitsega, koonust.
Kes soovib investeerida, see peaks ka pigem kiiresti tegutsema, sest võivad kaasamise lukku lüüa kui investeering täitub. Ei tea kuidas nad siis suuri pakke minema peletavad?!?!