Loodan, et see jut väga esseeks ei kujune. 13.02 toimuva seminari raames on baslik alustada samanimelist foorumiteemat. Seminari põhiküsimused on : Kuidas kasutavad edukad ettevõtted ära interneti võimalusi. Millised on viimase aja tugevamad trendid e-Äris?
Kahjuks või õnneks ei ole Eestis e-äri veel kujunenud kindlaks ärisektoriks ning vähe kajastatakse selle käibeid, kasumeid/kahjumeid, tuleviku nägemusi jms. Kuidas sõltuvad maailmaturul toimunud muudatused kohalikke e-äri jaemüüjaid jne? Millised on trendid, kas seda arvestavad ka Eesti e-ärimehed? Kas e-äri turundus ja turustuses on kasu traditsioonilise äri turustusest jms, kuidas seda praktiliselt teostatakse?
Välisilmas on olemas tugevad e-ärid, kellel on toimiv ärimudel. Sageli on räägitud ka näiteks Delfi võimalikust kasumisse jõudmisest jms. Kas see on ikkagi võimalik? Kui reklaamiäri kõrvale jätta, milline peaks olema ärimudel, et e-äri jaemüügiga kahjumit ei kannataks. Kas nö interneti banaani- või vahvliäri suudab säilitada väikesed püsi- ja tootmiskulud ja jõuda kasumisse?
E-äri saab vaadata kõikvõimalikes eri vormides. Sisuliselt on internetis võimalik kõike müüa ja kõigest raha teha. Mina tegutsen e-äri ühe suurima sissetuleku - reklaamimüügi vallas. Olenemata hetke käibes ja prognoosidest ei ole ma interneti reklaamimüügi suhtes eriti optimistlik. Ka mitte pessimistlik kuid reklaam internetis on niivõrd alternatiivne ja sõltub suuresti turust kus tegutsetakse. Kui seadusandlus seda ei toeta, siis leian, et see on surev biznes. (siiski oli toetav näiteks otsus välireklaami maksustamisest). Öeldakse, et kui sisened jaemüügi ärisse, siis kõigele lisaks tuleb sul soetada allvee varustus, sest see äri läheb kohe vee alla. Kas siis e-äris peaks koheselt kirstu valmis muretsema? Sekundaarne e-äri värav http://www.shopping.ee on koondanud mõned suurimad jaemüügi firmad, kes oma tegevuse on internetti laiendanud. Kuidas neil läheb? Missugune on nende müük ja käive? Milline on internetimüügi osatähtsus? Keegi ei oska netiäris oodata suuremat buumi, sest tõenäoliselt peaks e-äri omanik olema suurepärane marketingi asjatundja, vastasel juhul on e-äri nii väiksel turul marginaalne nähtus. Mis te arvate?
Seminarile igatahes tuleb minna.
Isiklikult ma buumi ei usu, küll aga usun, et käibed peaksid väga väga vaikselt, kuid suht stabiilselt kasvama. Iga päevaga läheb elu kiiremaks, inimestel on järjest vähem aega mööda poode joosta, eriti kui nad teavad, mida neil vaja on. Näiteks mingit kindlat raamatut, cd plaati, kontserdipiletit vms. Omaette väärtus füüsilistel poodidel on muidugi nii-öelda sõbrannadega hoppamine, riiete selga proovimine, lõhnade nuusutamine jne. Sellele pole internetiäril esialgu midagi vastu panna.
Ainuke võimalus siin väiksel Eesti turul ellu jääda on hoida kulusid nii madalal kui vähegi võimalik ja üritada vaikselt uusi ideid genereerida.
Ainuke võimalus siin väiksel Eesti turul ellu jääda on hoida kulusid nii madalal kui vähegi võimalik ja üritada vaikselt uusi ideid genereerida.
Aimar,
Sa oled esitanud väga palju küsimusi oma essees. Samas oleks mul väga hädatarvilik neile lahendust leida.
Kas need ongi vastamata küsimused?
Kas sa tead vastuseid, kuid ei ütle?
Kas neile vastused saab 13. veebruari seminaril?
Sa oled esitanud väga palju küsimusi oma essees. Samas oleks mul väga hädatarvilik neile lahendust leida.
Kas need ongi vastamata küsimused?
Kas sa tead vastuseid, kuid ei ütle?
Kas neile vastused saab 13. veebruari seminaril?
Mingi kolm aastat tagasi sai seda e-äri tudengina päris huviga uuritud, eriti just jaekaubandust interneti vahendusel.
Kui jätta kõrvale kaubad, mida inimene enne ostmist tahab tavaliselt ka proovida (riided, jalanõud, lõhnad jms), siis kõige tabavam meeldejäänud tsitaat on, et electronic retailing ei hakka enne õitsema, kui inimeste postkastid pole külmkapi suurused. Ehk siis põhiprobleem on imho logistika ja logistika mitte firma, vaid kliendi silmis. Kui tellitud raamatu kättesaamiseks tuleb mul minna 2 km kaugusel asuvasse postkontorisse, siis lihtsam on minna sama kaugel asuvasse raamatupoodi.
Seega toidaks ainult nende toodete müümine, mida mujalt poest ei saa - aga kuna nishid ei saa Eesti rahvaarvu ja tarbimisjõu puhul kuigi suured olla, peaksid sa neid haruldlasi kaupu müüma ikka rahvusvaheliselt. Pealegi kehtib siin enamasti sama põhimõte, mis internetipankade juures - olenemata sellest, kas sul on 1000, 10 000 või 100 000 klienti, kulud veebi ehitamiseks on üsna ühesugused.
Mittemateriaalsete kaupade ehk siis contenti müügi suhtes internetis olen märksa optimistlikum
Kui jätta kõrvale kaubad, mida inimene enne ostmist tahab tavaliselt ka proovida (riided, jalanõud, lõhnad jms), siis kõige tabavam meeldejäänud tsitaat on, et electronic retailing ei hakka enne õitsema, kui inimeste postkastid pole külmkapi suurused. Ehk siis põhiprobleem on imho logistika ja logistika mitte firma, vaid kliendi silmis. Kui tellitud raamatu kättesaamiseks tuleb mul minna 2 km kaugusel asuvasse postkontorisse, siis lihtsam on minna sama kaugel asuvasse raamatupoodi.
Seega toidaks ainult nende toodete müümine, mida mujalt poest ei saa - aga kuna nishid ei saa Eesti rahvaarvu ja tarbimisjõu puhul kuigi suured olla, peaksid sa neid haruldlasi kaupu müüma ikka rahvusvaheliselt. Pealegi kehtib siin enamasti sama põhimõte, mis internetipankade juures - olenemata sellest, kas sul on 1000, 10 000 või 100 000 klienti, kulud veebi ehitamiseks on üsna ühesugused.
Mittemateriaalsete kaupade ehk siis contenti müügi suhtes internetis olen märksa optimistlikum
tuleviku e-biz on eesti post????
a m6elge kui eesti post paneks pysti e-äri..
minuarust marriage made in heaven.
ja inimesed töötavad kuskil alati - miks mitte tööpäeva l6puks töö juurde stuffi viia?
tööjuures on sekretär kes v6tab stuffi vastu.. ja muid asju on seal ka, nagu suured postkastid.
siis naiteks kui kella 18ks tuuakse koik stuff tööjuurde ja kojuminnes saad kaasa v6tta pole poodi enam vaja minnagi - jaab rohkem aega naist p6rutada -> iive kasvab :p
äkki oleks siin ka rahvuslikku kokkulepet :)
a m6elge kui eesti post paneks pysti e-äri..
minuarust marriage made in heaven.
ja inimesed töötavad kuskil alati - miks mitte tööpäeva l6puks töö juurde stuffi viia?
tööjuures on sekretär kes v6tab stuffi vastu.. ja muid asju on seal ka, nagu suured postkastid.
siis naiteks kui kella 18ks tuuakse koik stuff tööjuurde ja kojuminnes saad kaasa v6tta pole poodi enam vaja minnagi - jaab rohkem aega naist p6rutada -> iive kasvab :p
äkki oleks siin ka rahvuslikku kokkulepet :)
nikuinii enamus inimesi istub internetis töö ajal.. ?
ja lapsed-consumerid saavad kooli stuffi tellida?
ja lapsed-consumerid saavad kooli stuffi tellida?
To Velikij. Need on minu jaoks vastamata küsimused, millele osaliselt tean vastuseid. Hea küsimus on see, kas 100 krooni eesta 13. veebruaril saab vastuseid? Jah, üks kõrralik turuuring annaks parema ülevaate.
To Artjomik - nagu me teame juba, on juba olemas ääretult hästi toimiv immateriaalsete kaupade vahenduse või müügiga toimiv ärimudel, mis on suutnud kasumit teenida. Nimeks CV Keskus. Kommentaarid peaksid kusagil teises fooumis olema. B2c ja b2b jms bbb värk on ammukiidetud e-äri potentsiaal. Selles vallas aga vähe nie.
To riq - Eesti posti ELS teenused toidavad, tuluallikas missugune kui siseriiklik müük ja vahendus ka interentis elavamaks muutub. Kas sellist kojuvedu teenust juba keegi ei paku? Selle idee sa oled vist juba kusagil välja käinud. Kas oli see äkki "kui kellelgi on talutav ....".
Ehk et tegelikult. Üha rohkem on minu füüsilises, elukohajärgses postkastis igast nänni ja katalooge. Sellisel viisil on log et võimalik suurema sihtgrupini jõuda. Kuid neti kataloogid ja tellimiste edastamine jms on tunduvalt odavam. Sihtgrupp on küll väiksem, aga miks siis näiteks Anttila ja Halens ja Hobby Hall ei ole netiäri aktiivsemaks muutnud. Anttila ei tee isegi reklaami läbi interneti. Kas tegu on kahepoolse suhtumisega ja hoiakutega. Tootja ja edasimüüja on interneti suhtes skeptilised ja sama on nende klientidega. Samal ajal kui EMORI internetiväljaannete kasutajaprofiil näitab selgelt, et neti kasutajate hulgas on ülekaalus töötavad - keskharidusega - 15 kuni 45 aastased Eesti naised. Võib ju öelda et nende sihtgrupp. Võib olla et need kataloogid on üleüldse kahe-kolme aasta pärast surnud ja rajanud jaemüügiketi Eesti väikelinnades. Sest internetis on selleks ajaks juba 10 erinevat tegelast ees ning turg hõivatud. Whatta hekk, TV Soping ju tegi oma poe Kristiinesse. Maru loll on vaadata reklaami läbi TV, kus surutakse telefonitellimust tegema. Ja lõpus on kutsung "ostke asjad meie poest Kristiine keskusest". Nonoh... krt seda teab. Iga turundusjuhi enda asi.
To Artjomik - nagu me teame juba, on juba olemas ääretult hästi toimiv immateriaalsete kaupade vahenduse või müügiga toimiv ärimudel, mis on suutnud kasumit teenida. Nimeks CV Keskus. Kommentaarid peaksid kusagil teises fooumis olema. B2c ja b2b jms bbb värk on ammukiidetud e-äri potentsiaal. Selles vallas aga vähe nie.
To riq - Eesti posti ELS teenused toidavad, tuluallikas missugune kui siseriiklik müük ja vahendus ka interentis elavamaks muutub. Kas sellist kojuvedu teenust juba keegi ei paku? Selle idee sa oled vist juba kusagil välja käinud. Kas oli see äkki "kui kellelgi on talutav ....".
Ehk et tegelikult. Üha rohkem on minu füüsilises, elukohajärgses postkastis igast nänni ja katalooge. Sellisel viisil on log et võimalik suurema sihtgrupini jõuda. Kuid neti kataloogid ja tellimiste edastamine jms on tunduvalt odavam. Sihtgrupp on küll väiksem, aga miks siis näiteks Anttila ja Halens ja Hobby Hall ei ole netiäri aktiivsemaks muutnud. Anttila ei tee isegi reklaami läbi interneti. Kas tegu on kahepoolse suhtumisega ja hoiakutega. Tootja ja edasimüüja on interneti suhtes skeptilised ja sama on nende klientidega. Samal ajal kui EMORI internetiväljaannete kasutajaprofiil näitab selgelt, et neti kasutajate hulgas on ülekaalus töötavad - keskharidusega - 15 kuni 45 aastased Eesti naised. Võib ju öelda et nende sihtgrupp. Võib olla et need kataloogid on üleüldse kahe-kolme aasta pärast surnud ja rajanud jaemüügiketi Eesti väikelinnades. Sest internetis on selleks ajaks juba 10 erinevat tegelast ees ning turg hõivatud. Whatta hekk, TV Soping ju tegi oma poe Kristiinesse. Maru loll on vaadata reklaami läbi TV, kus surutakse telefonitellimust tegema. Ja lõpus on kutsung "ostke asjad meie poest Kristiine keskusest". Nonoh... krt seda teab. Iga turundusjuhi enda asi.
see mis ma öelda tahtsin et eesti post NIIKUINII tassib tyypidele asju koju.
miks ta ei v6iks ISE teha poodi ja tassida oma asju koju?
sest e-äris on core competence minuarust logistika - k6ik e-webid on ju commodity..
see interneti vahene haaratus ons eet6tu et tyypidel pole kodus netti
ja anttila halensi sihtgrupp ei ole mitteteps need tyybid kes on hardcore teknofriigid vaid
pigem inimesed kellele on lihtne kräppi kallilt myya ehk tyybid kes pärispoodides ei käi.
miks ta ei v6iks ISE teha poodi ja tassida oma asju koju?
sest e-äris on core competence minuarust logistika - k6ik e-webid on ju commodity..
see interneti vahene haaratus ons eet6tu et tyypidel pole kodus netti
ja anttila halensi sihtgrupp ei ole mitteteps need tyybid kes on hardcore teknofriigid vaid
pigem inimesed kellele on lihtne kräppi kallilt myya ehk tyybid kes pärispoodides ei käi.
eesti post peaks jaekaubanduse divisjoni küll outsourcima, sest see organisatsioon pole imho kümnekonna turumajandusaastaga suutnud klienditeeninduses eesti keskmisele tasemele veel tõusta.
Praktiline küsimus:
Kas ja kui jah, siis kuidas saab esinejatele küsimusi esitada enne loengut? Kuna teema on äärmiselt huvitav, siis oleks soov sellest maksimum võtta.
Tänud!
Kas ja kui jah, siis kuidas saab esinejatele küsimusi esitada enne loengut? Kuna teema on äärmiselt huvitav, siis oleks soov sellest maksimum võtta.
Tänud!
artjomik:
.."olenemata sellest, kas sul on 1000, 10 000 või 100 000 klienti, kulud veebi ehitamiseks on üsna ühesugused"..
kahjuks pole see nii. konkreetsete numbrite puhul oleneb muidugi, millise kaubaga (kui tihe huvi/tellimine) on tegu - ent paraku valmistamise vahendid on eri mahtude tarbeks erinevad.
keerukamaks teeb ka ennustatav ostmiste kasv, sest "avarama halli" avamine ning praeguse migreerumine tuleb teha minutitega. keerukamaks teeb rahvusvaheline müük, sest siis ei ole rahulikumaid aegu ning mängu tulevad juba keerukamad skeemid - kuna ei tohi ju riskida kliendile külmalt jalaga andmisega.
ning omakorda keerukamaks teeb asjaolu - olgugi, et tagantjärgi rohkem kliente teenindava süsteemi vastu lennult vahetamine on märksa kallim tegevus, siis võib see ikkagi odavam tulla (alguses head prognoosi ning raha omades on vahest ka kiusatus võimas süsteem tellida), kuna "kriitilise piirini" jõudmine (millal tuleb kindlasti välja vahetada) võib võtta aega ning "kunagi siis" võib sama klientide arvu teenindamiseks vajalik süsteem (olgugi, et kliendi jaoks näeb ta välja 100% samasugune) olla koos lennult vahetamisega odavam.
.."olenemata sellest, kas sul on 1000, 10 000 või 100 000 klienti, kulud veebi ehitamiseks on üsna ühesugused"..
kahjuks pole see nii. konkreetsete numbrite puhul oleneb muidugi, millise kaubaga (kui tihe huvi/tellimine) on tegu - ent paraku valmistamise vahendid on eri mahtude tarbeks erinevad.
keerukamaks teeb ka ennustatav ostmiste kasv, sest "avarama halli" avamine ning praeguse migreerumine tuleb teha minutitega. keerukamaks teeb rahvusvaheline müük, sest siis ei ole rahulikumaid aegu ning mängu tulevad juba keerukamad skeemid - kuna ei tohi ju riskida kliendile külmalt jalaga andmisega.
ning omakorda keerukamaks teeb asjaolu - olgugi, et tagantjärgi rohkem kliente teenindava süsteemi vastu lennult vahetamine on märksa kallim tegevus, siis võib see ikkagi odavam tulla (alguses head prognoosi ning raha omades on vahest ka kiusatus võimas süsteem tellida), kuna "kriitilise piirini" jõudmine (millal tuleb kindlasti välja vahetada) võib võtta aega ning "kunagi siis" võib sama klientide arvu teenindamiseks vajalik süsteem (olgugi, et kliendi jaoks näeb ta välja 100% samasugune) olla koos lennult vahetamisega odavam.
Veljiki,
Allan Martinsonile kahjuks ei anna ajapuudusest tingituna enne üritust küsimusi esitada. Küll aga oleme planeerinud vähemalt 15 minutit Q&A sessioniks kohapeal.
Samas aga usun, et Osta.ee juht Virgo Jaani aga koguks suurima heameelega infot selle kohta, mida kuulajad temalt täpsemalt ootaksid.
Ise ootan huviga just Virgo ettekannet, kuna tema juhatab vähemalt minu arvates ühe suurema potentsiaaliga e-Äri mudeliga firmat.
Kolmas esineja räägib veidi lähemalt käputäiest internetifirmadest.
Kohtumiseni seminaril!
Registreeruda saab veel siin
Krt, ikka ei saa tulla. Täna 13.02 - mul mõni aasta turjale jälle saab - sünnipäev nehh. Krt, kõik hääd asjad ühel ajal. Seega, palun et need kes käisid, pajataksid, mis toimus. Palun.
Seminarist muljed väga head. Kolm esinejat kahe tunni sisse mahutada ei anna erilist võimalust sügavuti minna, kuid mida mina otsisin selle ma ka leidsin ideesid ja vastuseid.
Ühest vastusest:
Siiani on pikemat aega häirinud üks firma ja selle aktsiagraafik EBay- et kuidas on võimalik aktsiahinna stabiilsus kui konkurentide aktsiad on kukkunud kümneid kordi. Ning seminarilt leidsin endale vastuse. E-äri kui sellist ei ole olemas. Sellisel juhul peaks ka E-Bay väärtus ju olema 10 korda väiksem, sest hinnates teda kui tavalist firmat, siis kasum käive pisikesed. Siit tuleksiki üks oluline erinevus, kui tavalise kaubamaja ehitust saab amortiseerida aastakümneid, siis EBay suguse eluka ehitamine nõuab ühekordseid ülisuuri kulutusi IT-le ja reklaamile. Seega selle firma puhul tuleks palju enam tähelepanu pöörata tema kaubamärgile (hetkel ebay=oksjon internetis), konkurendi kasvamise võimalusele (sisuliselt 0, sest kellegil ei ole enam raha põletada) ning kasutajabaasi suurusele. Ja mida halvem on turu olukord, seda kindlam on et turuliidrite tulevik kindlustub (eeldusel, et ei tehta meeletut kahjumit). Jutt juba liiga pikk, aga kokkuvõte et endiselt ei julge vähemalt E-Bays lühikeseks minna, sest firmal pole ei konkuente ega kahjumit.
Ühest vastusest:
Siiani on pikemat aega häirinud üks firma ja selle aktsiagraafik EBay- et kuidas on võimalik aktsiahinna stabiilsus kui konkurentide aktsiad on kukkunud kümneid kordi. Ning seminarilt leidsin endale vastuse. E-äri kui sellist ei ole olemas. Sellisel juhul peaks ka E-Bay väärtus ju olema 10 korda väiksem, sest hinnates teda kui tavalist firmat, siis kasum käive pisikesed. Siit tuleksiki üks oluline erinevus, kui tavalise kaubamaja ehitust saab amortiseerida aastakümneid, siis EBay suguse eluka ehitamine nõuab ühekordseid ülisuuri kulutusi IT-le ja reklaamile. Seega selle firma puhul tuleks palju enam tähelepanu pöörata tema kaubamärgile (hetkel ebay=oksjon internetis), konkurendi kasvamise võimalusele (sisuliselt 0, sest kellegil ei ole enam raha põletada) ning kasutajabaasi suurusele. Ja mida halvem on turu olukord, seda kindlam on et turuliidrite tulevik kindlustub (eeldusel, et ei tehta meeletut kahjumit). Jutt juba liiga pikk, aga kokkuvõte et endiselt ei julge vähemalt E-Bays lühikeseks minna, sest firmal pole ei konkuente ega kahjumit.
Ehk et AloV väite kohaselt on veebis võimalik olla kasumlik ainult monopoli- või oligopolina. Või siiski turu liidrina? Konkurentide turu hõivamiseks oleks vaja teha liiga suuri mahutusi IT'sse ja reklaami. Põgusalt:
Globaalselt:
Yahoo!
Amazon
E-Bay
MSN
Kohalikult:
Soov vs Kuldne Börs
Osta.ee
Delfi.ee vs Everyday.ee
Neti.ee
Globaalselt:
Yahoo!
Amazon
E-Bay
MSN
Kohalikult:
Soov vs Kuldne Börs
Osta.ee
Delfi.ee vs Everyday.ee
Neti.ee
Seminar oli tõesti väga hea. Esialgsed ootused olid küll erinevad pakutavast, kuid tulemus polnud seetõttu põrmugi halvem.
Hea äriideega võib ka nissitootena läbi lüüa. Seda näitab minu arvates www.rate.ee edu ja ka potentsiaal.
Aga puhtalt internetikeskkonnale rõhuva firmaa saab edukas olla siiski piiratud konkurentsi tingimustes.
Aga puhtalt internetikeskkonnale rõhuva firmaa saab edukas olla siiski piiratud konkurentsi tingimustes.
Ma ei näe rate.ee edu. Kui nad just ei mõtle mingit mudelit välja ja ei hakka kasseerima kuutasu. Edu neile, kui nad soovivad reklaamitulu teenida.
Idee selles, et iga pilti saab hinnata 1-5 punktiga, samas kui saata vist 10 krooni maksev SMS on võimalik pildile anda 10 punkti. Lihtne m ja e äri kokkupanemine.
Edukas ka seetõttu et lühikese ajaga tekkinud sinna 80000 kasutajat ning süsteemis on 60000 pilti.
Edukas ka seetõttu et lühikese ajaga tekkinud sinna 80000 kasutajat ning süsteemis on 60000 pilti.