Kuidas läheb e-Äril?

10 eeku jagatakse vist teenusepakkujaga pooleks. Seega 5 eeku. M-äri tulevik hakkab siis kui surfid läbi telefoni või PDA. Rate.ee sarnased gigandid on müümiseks, selles mõttes tehti õigesti, et poogiti ennast Everyday külge. Äi tea palju ED selle eest maksab, et ta kontaktid endale saab?
Postkastid kipuvad jah inimestel väiksed olema. Frankfurdi ümbruses on Deutsche Post sügisest käivitanud projekti nimega Packstation. Lähemalt tutvumiseks:
http://www.packstation.de/post24/en/index.html

Usun, et Eesti suuremates linnades tasuks asi ehk isegi ära. Muidugi on eelduseks see, et pätid vandaalitsema ei asu...

Mõte on hea, eramajade puhul toimiks hästi, aga korterite puhul tuleks postkastidele vist eraldi maja ehitada või naabritega võtit jagada.
Lisaks oli võimalus tellida kaup igale poole, siin tekib probleem, et kuidas kaupa varaste eest kaitsta. Ainuke võimalus: tugevad kastid ja lukud.
Teine asi oli, et Saksamaal, kui ma õigesti aru sain, olid need tasuta. Kes Eestis nende paigaldamise eest maksta tahaks. Inimesed vaevalt (kuigi see teeks nende elu kõvasti lihtsamaks), ehk Eesti Post(kuigi temale toob see lihtsalt lisakulu juurde). Võib-olla saaks kuidagi kombineerida, et maksavad kõik mingi osa (kliendid, Eesti Post, internetikaubamajad ehk isegi).
Suuremad postkastid annaksid vajaliku tõuke interneti jaekaubandusele, võibolla oleks asi seda väärt, et pead kokku panna.
Veel üks küsimus: kas keegi oskab üldse mingeid numbreid interneti jaekaubanduse kohta öelda?
Ainsana oli kasumis vist Raamatukoi (need mehed äkki oma palka ei arvestanud)
mööblipood on-24 pidi kasumit tegema.
cvkeskus.ee väitis siinsamas kunagi, et teeb mini 1M eeku aastas kasumit
Packstation - pole paha. Riskid on siiski päris suured, vargused, kahjukindlustus, jms.

E-ärist. Olen teinud ühe põgusa uuringu selle kohta, kuidas ja mida inimesed interneti kaudu üleüldse soetada sooviks. Tulemused ei olnud just eriti üllatavad, kuid väga loovad. Enamik vastanutest oleks täiesti nõus läbi interneti oste sooritama. Seejuures aga peaks lehel olema võimalikult lai maksevõimaluste valik; et oleks kaup, mida ei ole vaja proovida ja käega katsuda; kogu operatsioon oleks usaldusväärne ja kiire. Eeldan, et on24.ee veebilehe külastatavus võib olla suht kõrge, kuid väga väike osa neist jõuab lõpliku tellimuseni. St, inimesed sirvivad tootevalikut nagu tavalist postikataloogi, kuid lõpliku tellimuse teeb ta siiski minnes mõnda suuremasse mööblikeskusesse - saab seal mööblitükki katsuda, aimu selle mõõtudest jne.

Teenus on tootega võrreldes paremas olukorras, sest ta ei ole kombatav. cvkeskus.ee müüb sisuliselt "õigusi", sama Osta.ee, Soovi jt. puhul.

Raamatud on selles mõttes kõige unikaalsemad tooted. Oluline ei ole mitte niivõrd pakend, kui tema sisu. Ja raamatute sisu selgub alles pärast nende lugemist. Sõltumata sellest, kas see sai soetatud raamatupoest või interneti kaudu.
Kunagistest lugemistest meenub, et tihtipeale saavutasid edu need e-ärid, mis suutsid ostukogemuse võimalikult pärispoe sarnaseks muuta.

Esimene meenuv asi, mille tänaseks on kõik kasutusele võtnud, on virtuaalne ostukorv. Pärispoes tahavad paljud inimesed raamatut enne ostmist natuke sirvida, palun väga, Amazon pakkuski võimaluse, et osa lehekülgi on võimalik ka veebi teel vaadata. CD-sid tahetakse tihtipeale enne ostmist kuulata, enamasti iga laulu algust, jälle on ka veebipoel lahendus olemas. Nii ei jää virtuaalpoes ostukogemus füüsilisest kauplusest kuigivõrd maha, aga lisaväärtust luuakse veel otsingumootori, soovituste ja teiste ostjate kommentaaride abil.

aga kas selline töötab(ks) eestis
www.hinnaweb.ee
upser, imho ei. Sama hästi võid ka telefonikataloogi lapata. Kui tolle hinnaweb.ee loogika oleks selline, nagu saidil hinnavaatlus.ee, siis ma näeks tal veel mingit mõtet. Viimase puhul on nii, et kui tahad näiteks mingit kindlat monitori osta, siis lähed vaatada, et kus see kõige odavam on. Aga see, et sul on lingikogu ettevõtete hinnakirjadele, milles igaüks on oma ülesehitusloogikaga, ei loo eriti mingit väärtust. Linkide jaoks on Neti või veel parem Google.
Küsimus LHV tegijatele - kuskohast võib leida lubatud slideshow-sid?
Hinnaweb.ee'd ei saa nüüd teab mis poeks nimetada. Igasuguste hinnainfo jagajate ots saabub siis, kui näiteks 1182 või Infoatlas või Infopluss või infoweb otsustavad hinnakirju jagama hakata. Nende tugev külg on see, et neil on olemas infotelefonid ja print - ehk traditsioonilised kataloogid, cd-rom jne. Sekundaarsed saidid jällegi surevad. Iseasi oleks muidugi selline mudel nagu mujal maailmas edukalt toimib. Ehk nö partnerlus programm (Affiliates). Kus teatud % iga suunatud kliendi ostu pealt saadakse. See väldiks igast hinnakirja ja paketitasusid, mis ei ole mõõdetavad.
Velikij,

Teisip läheb kokkuvõte üles.

sB
naised pubis räägivad rate.ee puhul 40k/month everyday lepingust rate.ee omanikuga. vaadake... rate.ee oli everydayle omajagu hädavajalik säilitamaks eesti bännerreklaami turul vaieldamatut liidrikohta.

http://editorial.reku.www.ee/?page=REKL_kylastatavus

ilma rate.ee külastusteta oleks everyday delfi.ee-le ja ehk isegi ka hot.ee-le alla jäämas.
nüüd mõneks ajaks mured murtud. keda huvitab, võib välja otsida pay-per-view everyday hinnakirja ja ise otsustada, kas rate.ee puhul 40k/m on palju või mitte.

rohelist pärastlõunat!
Pole küll päris e-äri, aga paremat jutulõime ei leidnud. Postitan selle lingi siia. Praegu, koolivaheajal, võib tasuta seminar RFID-tehnoloogia kohta ehk mõnele huvi pakkuda.
The server at www.shopping.ee is taking too long to respond.

kahju...
e-ärid on Eestis nüüd küll käima läinud.
Isegi päevalehed avastasid eelmine aasta interneti. Järjest tuldi uute webidega välja. Lisaks veel Ekspress grupi ebaõnnestunud 4seina ja napilt turule mahtuv hyppelaud.

Paber on saanud kõvad konkurendid
Soov ja kuldne börs. Nende turgu söövad väga jõudsalt ja väga kasumlikult:

CV keskus
KV.EE
Auto24
City24
CV online
Osta.ee

Postimees, päevaleht, sloleht, ekspress:
Nende turul hullab väga kasumlikult Delfi
Everyday on ennast käest lasknud.

postimees.ee on küll ka kiirelt kasvama hakanud. Kasumiga ei saa nad veel ilmselt hüppama hakata. Suured kulud.
ap3.ee - neil oleks lootust aga praegu küll ämbrisse astunud. (isiklikult lugesin nende lehte pigem internetist, nüüd aga tagasi lehe juures. Peale suure banneri on ka kvaliteet mõtetu)
Kõige suurem potentsiaal oleks sloleht.ee'l kui nad oma uue webilehega ämbrisse ei astu. Nad peaks õppima Delfi mudelist ja epl.ee ja postimees.ee formaadid unustama. Ja nitte Norrast/Rootsist õppust võtma.
Uuenduslikusest ei ole sealt tihti midagi võtta (ap3 näide, rootsis pidi olema väga edukas!!!)

Üks kasumlikumaid webiärisid on veel rate.ee. Ei oskagi öelda, kelle turuosa nad söövad (vbl mail.ee ja hot.ee).

Kuhu võiks kuuluda kiirelt populaarsust võitev nagi.ee? weekend?

Kava.ee võtab oma osa pabermeediast.

Hydra.ee - kuulutuste otsing üle webi (täiesti teistsugune lähenemine).
... juurde veel, et internet on lõpuks tegemas seda, mida 5-7 aasta tagasi räägiti.
Ja järgmised 2 aastat on tõsine murdepunkt.
3 aasta pärast on peaaegu kõik paika loksunud.

Lisaks on ka TV interneti minemas. (youtube ja skype poiste projekt, joost)