Kuidas kaitsta Eestit?

Vaba teema
21
"santa"
"k525"

Partisanistrateegia peamine eesmärk on sõda vältida, muutes territoorium vaenlase jaoks nii ebaatraktiivseks, et selle okupeerimine ei oleks majanduslikult ja moraalselt mõistlik. Mine ja proovi hoida riiki, kus igas lakas on Stinger ja iga täisealine elanik oskab relva käsitleda.

Mul on raske ette kujutada lähituleviku situatsiooni, milles Eesti vallutamine oleks üldse majanduslikult ja moraalselt mõttekas. See saab minuarust üldse juhtuda vaid juhul, kui sõda algatanud Venemaa liider ei hooli ei majandulikest tagajärgedest ega moraalsest õigustatusest. Seetõttu ma kardan, et tema jaoks ei ole argument see, mis pärast vallutamist juhtub vaid ainult see, kas vallutamine õnnestub või ei.


Kui vaadata Venemaa poolt korraldatud võõraste alade vallutusi siis on need eranditult olnud majanduslikus mõttes suured lollused. Transdnestria, Abhaasia, Lõuna Osseetia, Donbass, Krimm, Tsetseenia sõjad. Enda kätte on kahmatud väga vaeseid alasid kuhu tuleb igal aastal üüratuid summasid dotatsioone maksta. Nagu öeldakse- mõistuse abil Venemaast aru ei saa.
22
"Grupp Seltsimehi"
"Wesse"
Mingid Reaper või Bayraktar sarnanevaid droone võiks meil paar tk olla. Venelastel vaja siis ÕT ja muid vahendeid kaasas tassida ning teeks kogu asjanduse tunduvalt keerukamaks nende jaoks.

Sissisõja pidamiseks oleks meil vaja raskesti läbitavat maala, rahvaarvu ning ühiskonda, kes oleks suuteline kaotusi taluma. Meil pole ilmselgelt kahte esimest tingimust täidetud. Kolmandasse pole ka erilist usku.


Pihkva oblastiga piirnev ala on tehnikaga vägagi raskelt läbitav maaala. Soine, metsane jne.
Ei ole seal piirkonnas ühtegi kohta kus 6 tanki kõrvuti panna.
Droonide mõttega igati nõus.


loodetavasti ma ei eksi kui arvan, et Venemaa kallaletungi korral võime loota Läti ja Leedu kiirele abile isegi siis kui mõned muud NATO riigid jokutavad ja artikkel 5 jõustamine võtab aega ...

ehk siis kui Venemaa tuleks Pihkva suunalt kallale vaid Eestile, siis nende Läti poole jääv tiib on avatud, seega nad peaksid paraleelselt ründama Lätit või siis koondama sinna täiendavaid jõude lätlaste ja leedukate tõrjumiseks ....

reaalsuses pigem kisub sinnapoole, et kampaaniat tuleb alustada kõigi 3 Balti riigi vastu korraga ja tunduvalt laiemal rindel operatsioon nõuab Eesti ründamisest märksa suuremaid jõupingutusi ...

muidu on vist nii, et Venemaa kallaletungi korral ei ole karta rünnakut mitte niivõrd Pihkva suunalt, vaid meredessanti põhjarannikule, sest Eesti rannakaitse on täna nõrguke .... aga esimene partii laevatõrjerakette on jõudmas kohale 2023. aastal, samuti on juba korraldatud meremiinide hange ...

lisaks Läti ja Leedu kiirele abile, ma ei usu, et Tapal paiknevad UK üksused jäävad kallaletungi korral pealtvaatajaks, neil on seal ca 800 meest ja rasketehnika, sealhulgas tankid .... lisaks seal roteerumise korral veel mingite NATO riikide väiksemad üksused, hetkel Taani ja Island ... ründad Eestit, oled sõjas UK-ga ei tundu eriti hea kombinatsioon isegi Putinile ... isegi Leo Kunnas arvab, et Briti üksus Tapalt saab Venemaa kallaletungi korral kaasatud ja Venemaa peab ründama korraga Balti riike ning ehk ka Ahvenamaad, et lõigata ära Suwalki koridor ning saavutada Eesti ümber korralik blokaadirõngas

UK-l on muuhulgas võimalik oma allveelaevadelt Põhjameres Trident rakette tulistada ja Eesti eriüksus on liitlastega koostöös sihitamist harjutanud ... "Ülitähtis pole erivägede puhul mitte see, kui palju neid on, vaid mida nad kaasa toovad. See staap ei too kaasa mitte seljakotiga granaate, vaid Tomahawki tiibraketid," rääkis ajalehele Eesti erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul. "

23
"Grupp Seltsimehi"

Pihkva oblastiga piirnev ala on tehnikaga vägagi raskelt läbitav maaala. Soine, metsane jne.
Ei ole seal piirkonnas ühtegi kohta kus 6 tanki kõrvuti panna.
Droonide mõttega igati nõus.


Eesti maastik pole tõesti kuigi hea kiireteks mehaniseeritud rünnakuteks, seda nii lõuna kui ka ida poolt oleks ründekoridor kitsas ja ettearvatav. Kuid siin pidasin ma silmas sissisõja tingimusteks sobiliku maastiku.

Umbes nagu Afganistan, kus paljudesse kohtadesse läheb üks tee, mida ei jõua keegi julgestada ning ala suurust arvestades on sissidel ära kaduda kuhugi mäekurusse miljon võimalust.

Sissisõja pidamisse mul usk puudub - see saab tuua ainult mõttetut kahjustusi ning ei anna ei poliitiliselt ega praktiliselt mitte midagi. Terve energia tuleks ikka panna sinna, et asi sinnamaani ei läheks.

Lisaks veel, kohaliku sissisõja asemel oleks meil mõistlikum seda pidada hoopis venemaal. Meil piisavalt keeleoskajaid ja enam vähem sama välimus. Üks õhkulastud raudteerong näiteks Peterburgi - Moskva vahel või Peterburgi alajaamade väljaviimine mõjutab võimet siin sõdida venelastel oluliselt rohkem kui paar tegelast kusagil metsavahel ära korjata.
24
"Wesse"
Üks õhkulastud raudteerong näiteks Peterburgi - Moskva vahel


Kuidas see tegevus oleks kuidagi õilsam kui näiteks kaks aastakümmet tagasi reisilennukiga kõrghoonesse lendamine oli?

25
"iffkillla"


Kuidas see tegevus oleks kuidagi õilsam kui näiteks kaks aastakümmet tagasi reisilennukiga kõrghoonesse lendamine oli?



Ma ei räägi reisirongist, vaid näiteks kütust, sõjatehnikat vms vedavast rongist ikka.
26
"iffkillla"
"Wesse"
Üks õhkulastud raudteerong näiteks Peterburgi - Moskva vahel

Kuidas see tegevus oleks kuidagi õilsam kui näiteks kaks aastakümmet tagasi reisilennukiga kõrghoonesse lendamine oli?

Ei olegi õilsam. Aga kui võimas agressor on väikese naabri kõri kallal närimas, siis on iga võte agressori peatamiseks või kasvõi osaliseks ruineerimiseks hea.

Erinevalt aga võimalikust venemaa agressioonist, ei toimunud 1990-datel ja 2000-date alguses Al-Qaeda ja USA vahel mitte mingit otsest vastastikust pikka sõda. USA lasi Al-Qaedal rahulikult Afganistanis ja Pakistanis areneda, Pärsia Lahe riikidest tuleva raha toel, isegi varasematele Al-Qaeda terroritegudele vaadati läbi sõrmede.
27
Poe-droonidegagi annab midagi korraldada.

Ivan Filiponenko, of the People's Police of the Lugansk People's Republic, with a seized home-made drone equipped with a grenade launcher
28
"iffkillla"
Sellist partisanisõda võib pidada USA, kus iga täisealine kes vähegi tahab omab relva ja oskabki midagi relvaga peale hakata. Meil ei oska average joe sileraudset jahipüssigi lahti võtta - kokku panna. Mis siin veel sõjapidamisriistadest rääkida.


See on mingi huvitav arvamus, et tavaline tulirelv on tänapäevases sõjas relv. Tegelikult on isikliku relva andmine jalaväelasele pigem enesekindlust tõstev vahend, lahingulises olukorras täiesti mitte mingit otsustavat rolli omav vahend.
29
"Wesse"
Mingid Reaper või Bayraktar sarnanevaid droone võiks meil paar tk olla. Venelastel vaja siis ÕT ja muid vahendeid kaasas tassida ning teeks kogu asjanduse tunduvalt keerukamaks nende jaoks.


Verba on on iga jalaväeüksuse põhirelvastuse ja sellega saab droone väga edukalt maha võtta.
30
"mx77"
"iffkillla"
Sellist partisanisõda võib pidada USA, kus iga täisealine kes vähegi tahab omab relva ja oskabki midagi relvaga peale hakata. Meil ei oska average joe sileraudset jahipüssigi lahti võtta - kokku panna. Mis siin veel sõjapidamisriistadest rääkida.


See on mingi huvitav arvamus, et tavaline tulirelv on tänapäevases sõjas relv. Tegelikult on isikliku relva andmine jalaväelasele pigem enesekindlust tõstev vahend, lahingulises olukorras täiesti mitte mingit otsustavat rolli omav vahend.


Mis omab lahingolukorras otsustavat rolli ja mille olulisega võiks selle rihmaga üle õla riputatava enesekindlust tõstva, kuid suhteliselt kasutu vahendi asendada, et olla veelgi efektiivsem?
31
"Cynic"
"santa"
"k525"

Partisanistrateegia peamine eesmärk on sõda vältida, muutes territoorium vaenlase jaoks nii ebaatraktiivseks, et selle okupeerimine ei oleks majanduslikult ja moraalselt mõistlik. Mine ja proovi hoida riiki, kus igas lakas on Stinger ja iga täisealine elanik oskab relva käsitleda.

Mul on raske ette kujutada lähituleviku situatsiooni, milles Eesti vallutamine oleks üldse majanduslikult ja moraalselt mõttekas. See saab minuarust üldse juhtuda vaid juhul, kui sõda algatanud Venemaa liider ei hooli ei majandulikest tagajärgedest ega moraalsest õigustatusest. Seetõttu ma kardan, et tema jaoks ei ole argument see, mis pärast vallutamist juhtub vaid ainult see, kas vallutamine õnnestub või ei.


Kui vaadata Venemaa poolt korraldatud võõraste alade vallutusi siis on need eranditult olnud majanduslikus mõttes suured lollused. Transdnestria, Abhaasia, Lõuna Osseetia, Donbass, Krimm, Tsetseenia sõjad. Enda kätte on kahmatud väga vaeseid alasid kuhu tuleb igal aastal üüratuid summasid dotatsioone maksta. Nagu öeldakse- mõistuse abil Venemaast aru ei saa.


Niivõrd-kuivõrd. Neid väikeseid võidukaid sõdu on Putinil hädasti vaja läinud siseriikliku toetuse hoidmiseks ja laiemas vaates üldse elus püsimiseks. Pikaajaline partisanisõda on pikemas perspektiivis poliitiliselt kahjulik, ehk mõistlik oleks leida lihtsam sihtmärk, mille hoidmine on odavam. Näiteks Ukraina, Valgevene, Läti jne.

Me ei pea suutma karust kiiremini joosta. Piisab, kui jookseme naabrimehest kiiremini. :D
32
Parim lahendus on rahatust tõsta minimaalselt 2,5% SKT ja paremal juhul 3% SKT-st ning küll Kaitsevägi leiab sellele parima lahenduse.
PS! 30 päeva moona 80 miljonit päev võiks erakorralise rahastuse-laenuga koheselt ära osta.
33
Kui masinavärk pole süsinikuneutraalne ja sõdurid vaktsineerimata siis pole siia kellegil asja
34
"misso"
Parim lahendus on rahatust tõsta minimaalselt 2,5% SKT ja paremal juhul 3% SKT-st ning küll Kaitsevägi leiab sellele parima lahenduse.

Olles Eesti Kaitseväes olnud - ära aja naerma :D

Mõned aastad on küll möödas, aga päris palju on seal ikka neidsamu tegelasi, kes kas varastasid nagu jõudsid või olid lihtsalt ebakompetentsed.

opexi pildil on mu nüüdseks paar aastat vana drooni (Mavic Pro Platinum) sugulane. Saab gpsi järgi ka pimedas lennata. Kannab, nagu öeldud, mitteametlikult kuni 1 kg, millest piisab täppisrünnakuks. Igatsugu jalaväe kasutuses olevad õhutõrjerelvad ei hirmuta väga, kuna üks targema relva lask maksab sama palju kui droon. Samas on drooniga võimalik teha põikeid ja ette võtta muid asju.

HD videot kannab üle veel 4km kauguselt ilma otsenähtavuseta. Kiirus 50km/h+ (manuaalis ütleb 65 km/h), see tähendab ka, et enamasti isegi mõõdukas tuul ei sega.

Otseses sõjategevuses on kasutegur veidike kahtlane, aga partisanisõjas täiesti mõeldav - vaenlane ei saa ju kogu aja raketiheitja õlal passida. Kui on tuulesahin või päevane mürataust või puud vahel, siis on seda kuulda ca 100m kauguselt/kõrguselt.

Seda ainult siis tavalise hobidrooni puhul, mis maksab suurusjärgus 500 EUR. Nagu näha, siis on seda ka kasutatud :)

Sõjanduslikult võib kaaluda ka sisepõlemis- või muu mootoriga droone. Väga pisikesi ja odavaid droone (hiina 20 eurose drooni klassis), mis suudavad üksikisiku tasemel rünnata jms.

Igasugused swarmid, automaatsed ründamised, kõrvalepõiklemised jms on puhtalt progemisülesanne.

Hetkel käib selline üritus nagu https://adventofcode.com/ ja täitsa hämmastav on, kui palju on Eestis progejaid, kes suudavad seal konkurentsis püsida lihtsalt oma lõbuks. Pooled ülesanded on seal seotud mõnikord üsna edasijõudnud teemadega, mida võib ka ründe-drooninduses vaja minna.

Kuna Eestil tundub olevat vaja veidike kohalikuks Iisraeliks muutuda (seoses geograafiliselt väga kehva asupaigaga kui naabril tekib tahtmine maismaapiiri õgvendada), siis võik riik selliseid valdkondi eelisarendada.
35
"mx77"
Verba on iga jalaväeüksuse põhirelvastuse ja sellega saab droone väga edukalt maha võtta.

Armeenial peaks olema nii Verbasid kui Iglasid. Ja ometigi tegid Bayraktarid nende vägedega suures plaanis mida tahtsid.
36
"mx77"
"iffkillla"
Sellist partisanisõda võib pidada USA, kus iga täisealine kes vähegi tahab omab relva ja oskabki midagi relvaga peale hakata. Meil ei oska average joe sileraudset jahipüssigi lahti võtta - kokku panna. Mis siin veel sõjapidamisriistadest rääkida.


See on mingi huvitav arvamus, et tavaline tulirelv on tänapäevases sõjas relv. Tegelikult on isikliku relva andmine jalaväelasele pigem enesekindlust tõstev vahend, lahingulises olukorras täiesti mitte mingit otsustavat rolli omav vahend.


Kuigi sageli ma akf mx77 seisukohtadega ei nõustu, siis sel korral pean kahe käega alla kirjutama.
Sõjas teevad tulemuse raskemad relvad, alates kuulipildujast ja sealt suuremaks. See on nii olnud alates Buuri sõjast, aga trendid said kinnistatud kahes maailmasõjas. Põhitegija on suurtükk, mis tekitab jätkuvalt enamuse kaotustest (Ukrainas nt 90-95%), sekundeerivad õhuvägi ja soomus (suhtarvud sõltuvad konkreetsetest tingimustest lahinguväljal). Lahingu tulemuse määrab, kumb pool suudab oma suurtükke tõhusamalt kasutada ja vastase tule eest paremini ära manööverdada, mitte see, kellel on paremad automaadid või kummad paremini lasevad.
Kuna lõpuks peab territooriumit kontrollima jalavägi, on neil vaja mingeid enesekaitsevahendeid, automaat sobib selleks hästi. Mõnedes tingimustes oleks ka ilmasõjaaegne vintpüss hea, aga see pole tänapäeval seksikas, seega pole need populaarsed.
37
"PeaLiK"
Pole mõtet mingite imevidinate peale loota, kui ka kõige põhilisemast relvastusest tuleb puudu. Konventsionaalse sõjategevuse puhkemisel oleks Venemaal võimalik sõja esimeses faasis Eesti vastu saata ca 15 pataljoni taktikalist gruppi (hiljem, kui vastupanu on maha surutud, saab hakata juurde saatma muidugi ka reserviste, rahvuskaartlasi ja "vabatahtlikke").

Elavjõu seisukohalt polegi pilt kõige koledam, aga probleemiks on see, et Venemaa on meist mäekõrguselt üle motoriseerituselt, soomuselt ja tulejõult. Meid lihtsalt manööverdatakse üle, sõidetakse mööda, püütakse kinni ja lastakse sodiks. Venemaa lahingmäärustiku kohaselt on pataljoni taktikalise grupi pealetungikoridori laius 5km, sügavus 10km ettepoole. Läbimurdekoridoris sõdivad rünnakformatsioonis kõrvuti 6 tanki (T-72/T-80/T-90) 150m vahedega liinides, nende taga 18 soomukit (BMP-2/BTR-80/MT-LB) jalaväega. Normide järgi toetavad neid liini tagant (1-1,5km) toetavad neid miinipilduja patarei ja suurtükipatarei (2-4km). 1 km lõiku on katmas kuni 100 iseliikuvat suurtükki (Msta-S) ja 20-30 kopterit (Mi-28N, Ka-52, Mi-35N). Kel huvi, võib täpsemalt lugeda siit.

Katsed sellise tugevalt soomustatud ja motoriseeritud formatsiooni mõjutada "presentsoomusega" kohale sõidutatud, jalastunud kergjalaväe TT relvade, Carl-Gustavite; tagant toetamas 50-ndate aastate õhutõrjekahur "Sergei" (ZU-23-2), miinipilduja M252 ning mõlemad Eestisse jõudnud K9 "Kõu" liikursuurtükid, pole mitte lihtsalt väheviljakas vaid suisa eluohtlik. Kui kiire manööverdamisvõime puudub, on ründekopteri Ka-52 ees selline seltskond nagu mardikad kirsa all. Pole isegi suurt midagi, millega seda ähvardada, kui just viimases hädas Javelini sajatuhande-euroseid pauke raiskama ei hakka või mingil imekombel õhutõrjepataljon oma Milanitega tööraadiuses pole. (Eesti kaitseväe relvad).


Ühest küljest ütleb Vene Föderatsiooni relvajõudude lahingmäärustik, et väikese vastupanu korral liiguvad manööverüksused edasi umbes 30 km päevas. Öösel toimub varustamine, tankimine jne. Sellise tempoga garanteeritakse üksuste jätkusuutlikkus ja kontroll tagala üle. üle. Näiteks Georgias 2008. aastal liiguti edasi just sellise tempoga. Sellise doktriinipõhise arvestuse kohaselt jõutakse kahe päevaga ainult Kohtla-Järve alla. Samal ajal sisaldab doktriin ka nägemust, et pealetungi kiiruse saavutamiseks viiakse lahing kohe ka vastase sügavusse. See tähendab sõjategevuse alguses sisuliselt kogu Eesti territooriumil rakettide ja lennuväe pommirünnakute kasutamist vajalike infrastruktuuri sihtmärkide vastu.

need motoriseerituselt, soomuselt ja tulejõult üle olevad üksused liiguvad siiski suurema osa Eesti ala hõivamiseks üsna aeglases tempos ...
38
Ma võtaks võimalikult palju riigivõlga peale. Mida suurem riigivõlg, seda suurem huvi on teistel riikidel Eestit kaitsta.
39
Kedagi ei huvita mingi kääbusriigi võlg. Selle nimel ei viida ühegi sõduri nahka turule ja isegi droone ei raatsita saata siia mingiks lahingutegevuseks.

Need on ikkagi suured geopoliitilised mängud, mida mängitake kõrgelt üle meie pea. Kui on kasulik Baltimaad karu embusse jätta, siis jäetaksegi. Täpselt nagu Jaltas jäeti ja täpselt nagu Hitler jättis meid Stalini pureda 1944.a. saavutades veel selle, et Eesti poisid ise hoidsid oma vere hinnaga mitu kuud rinnet kinni, et sakslased saaks korrapäraselt välja tõmbuda.

Väga osavasti tehtud, ehkki kapral Aadu väejuhikvaliteet jätab muidu väga palju soovida
40
Kui isiklik tulirelv oleks tarbetu või väheoluline asi, siis seda ei oleks igal sõduril. Ka supipott on lahingu tulemuse saavutamiseks esialgsel vaatlusel mõttetu ese, kuid sõda ilma selleta ei pea.

Ma julgeks kahelda, et siin mingeid suurejoonelisi suurtükilahinguid 2MS stiilis pidama hakatakse. Pigem keeratakse keset külma talve elekter kinni ja kahe nädala pärast, kui toimivast riigist pole midagi järel, otsime ise sahtlipõhjast ühe endise Tartu linnapea ettepaneku üles ja paneme rahvahääletusele.