Bardakk Kaminis on hullem kui spekuleerisin suve keskel. Arvestades peatset eelarverahade mitmekordistumist selles valdkonnas , siis kordades hullemaks läheb.
Palju õnne maksumaksja.
4 Likes
Kas testi jõuab pu ära oodata aja kui ee laip mööda ujub ja siis julgelt üle jõe astuda.
Eks seal jah Holm ju vana Isamaa laululind. Jälle möga kokkukirjutatud, selle asemel et inimestele kohe öelda, et tegemist USA relvatarnetega. Milleks Holm segast juttu ajas?
Kui on palju raha ja rohkelt ebapädevust ning olematu kontroll, saavadki sellised asjad võimalikuks. Nagu ka Venemaa armees. Ma ei taha mõeldagi, mis võimalikke toimuvaid asju ei tea ja ei saagi kunagi teada.
Venemaa armee bardakk tuli alles Ukrainas ebaõnnestudes välja, sinnamaani oli ikka jutt, et võimsuselt maailma II armee.
Vene armee bardakk ja oskamatus sõdida ilmneb iga uue sõja alguses. Müstiline on siinjuures see, et tavaliselt on neil eelmise sõja lõpust möödas ainult aasta-kaks ja saab jälle nentida , et õnneks ei ole nad eelnevast sittagi õppinud.
Lõppes Afgaani sõda ja alustati 94 esimest Tsetseeni sõda. Andmine juba käis täitel tuuridel ja alustati Groznõi ründamist . Legendi järgi peatus Groznõis esimese kolonni T 62 barrikaadi ees, komandör ronis välja , irvitas ja küsis habemikelt : kus siin suitsu müüakse tsurkad?
Edasine on ajalugu.
Aga ainuke sõja tüüp , mida venelased peavad on lihtne kurnamissõda. Ja läbi ajaloo on nad kaotanud kolm sõda. Tänu oma suurusele ja ressurssidele on nad lõpuks alati võitnud. Eelmine sõda Ukraina alade pärast kestis 50 aastat. Ja kõige kurvem on see, et vist ka Moskva maha põletamine ei aita. Moskva põletasid venelased Napoleoni üllatuseks kunagi ise maha. Kaotas aga sõja Napoleon.
2 Likes
Nojah, aga Moskva polnud tooaeg üldse venemaa pealinngi, et ehk siis mida erilist see Napoleon mingit suvalist provintsilinna vallutama minnes saavutama oleks pidanudki.
1 Like
Nonoh?! Mongoli aegadesse minemata said nad ainuüksi kahel eelmisel sajandil 7 korda tappa.:
Krimmi sõda (1853-1856)
Vene-Jaapani sõda (1904-1905)
Esimene Maailmasõda (1914-1918)
Eesti Vabadussõda (1918-1920)
Nõukogude-Poola sõda (1919-1921)
Esimene Tšetšeenia sõda (1994-1996)
Nõukogude-Afganistaani sõda (1979-1989)
6 Likes
Lisaks veel konflikte minevikus, mida venelased kaotasid või jäi asi patiseisu:
¤ Kuuba raketikriis (1962)
¤ Hiina-Nõukogude piirikonflikt (1969) laiemalt (1950-2008)
¤ Osalemine Süüria kodusõjas (2015-2024)
¤ Nicaragua, Venetsueela ja Kuuba kommunistlike valitsuste toetamine, tulemuseks kaos ja äärmiselt ulatuslik vaesus.
¤ Nõukogude venemaa ja kommunistliku Hiina rivaalitsemine, kus kaks esialgset väga head sõpra sattusid omavahel lepitamatusse tülisse (1950 - tänapäev)
Kas keegi oskab veel näiteid lisada?
Venelased soperdasid Wagneri kaudu Malis ja Kesk-Aafrika vabariigis ka
1 Like
talvesõda ?
jätkusõda ?
aga ükski siin nimetatutest ei ole tegelikult veremaad põlvili saanud … jah nii Napoleon kui ka nii mõnigi teine armeejuht/ sõda suutis venemaa nö. põlvele minema aga ikka ja alati suudeti kas sügavusele , jubeda ohvrite arvu või välisliitlaste/-jõudude abiga lõpuks jalule tõusta ning edasi laiata …
2 Likes
Laiemas plaanis kaotasid nad ka Külma sõja (1945-1991)
3 Likes
Mäletatavasti oli venelaste käes tsaari ajal suur osa praegusest Kirde-Hiinast, isegi otse minev raudtee Vladivostokki ehitati sealt läbi. Ma ei mäleta mis sõjaga venemaa need alad ära kaotas (Hiinale või Jaapanile)? Hiljem ehitati raudtee Vladivostokki suure kaarega uuesti, mööda uut Hiina piiri.
1 Like
[…]
Vene keisril maad oli vähe, tema sõda alustas,
sest Hiina riigi maid tema kangest’ ihaldas.
Japs ütles: „Ära tüki, käi siit sa minema!
Kui heaga sa ei lähe, siis peksan malgaga.“
„Oh japsid, kurat võtaks, küll teid me nuhtleme
ja karvamütsidega teid merde peksame.“
Petro-Pavlovsk uhke laev, nii vägev oli ta:
käis pauk ja mere põhjas nüüd lebab korraga.
Port-Artur vägev kindlus, ta äravõitmata.
Stössellil raha vähe, müüs maha kõigega.
Kuropatkin veinivannis teeb nalja naistega,
kui alamvägi väljas, seal võitleb näljaga.
[…]
2 Likes
Financial Times kirjutab - Ameerika Ühendriigid soovivad lõpetada Balti riikide sõjalise abistamise programmi.
The future of the Baltic Security Initiative, a separate programme created in 2020 to boost the armed forces of Estonia, Latvia and Lithuania, is also under threat. Last year, Congress approved $288mn to support the initiative.
The loss of US security assistance would be “very tough” for the Baltic states, said retired US admiral Mark Montgomery, now a senior fellow at the Foundation for the Defense of Democracies think-tank. “The whole idea here is making them capable of defending themselves.” All three states share land borders with Russia, and the region has been subject to attacks attributed to Moscow, including on critical infrastructure in the Baltic Sea, cyber attacks and sabotage.
vt.
EDIT: ja sama asi eesti meedias
Tundub, et see ongu nüüd Suure Oranzhi “karm” vastus Putinile vaherahuga venitamise eest. Ikka väga stabiilne geenius seal 'muricas 
5 Likes
Rahalises mõttes pole see nii suur pauk, et pilti väga segi lööks, aga seda suurem on selle sammu sümbolväärtus.
USA soovis liikuda isolatsiooni suunas üllatust polnud. Oleks olnud loogiline aga eeldada, et kulude kärpimist alustatakse ennekõike nendes riikides, kus NATO rahaliste kohustuste täitmisele on läbi sõrmede vaadatud ja mille allutamine ei kuulu Venemaa strateegilistesse eesmärkidesse, aga reaalsuses pandi risti vastupidi litakas just Ida-Euroopa e. nende pihta, kes NATO-sse panustamise osas on tublimad olnud ja ka ülejäänusid agiteerinud rohkem panustama. Sellist valikut on raske seletada muuga, kui et Trumpi maailmapildis on Ida-Euroopa loomuomaselt Venemaa mõjusfääri kuuluv piirkond, kus geopoiitilise stabiilsuse säilitamisele kulutatavad investeeringud on maha visatud raha.
4 Likes
Minule tundub Trumpil ilmselt kanakitkuda oma riigi sõjatõõstusega. Ega ameeriklased meile mingit pappi reaalselt lauapeale ei kõhinud.
USA raha eest lubati meil teatud USA sõjatööstuselt midagi osta.
Muidugi ei saa välistada ka seda, et Trump sai Putinilt käsu toetused ära lõpetada
1 Like
Selle sõjalise abi kinnikeeramine on pigem Ameerikale majanduslikult kahjulik otsus, sest balti riikides muretsetud ameerika relvastus - javelinid, stingerid, HIMARS ning JLTV ostud olid suuresti seotud just selle abiga.
Samas tähendavad ostetud relvad, et tulevikus ostetakse ka laskemoona, varuosasid.
Arvatavasti peale HIMARSi siitkandist rohkem ameerika relvastust ei osteta. Kuna ülejäänud relvastusele on olemas soodsamad alternatiivid, tegelikult olid ka koos abiga, kuid mingil määral “osteti” ka julgeolekut. Kuid ka see argument on ära kukkunud.
Üldiselt tunduvad Trumpi majanduslikud otsused riiki juhtides olevat samad mis ärimehena - lühiajalist kasu taga ajades, tulistada end pikemas plaanis jalga. Tänu millele on ta ka 6 pankrotti läbi elanud.
7 Likes
Lisaks puhtale majanduslikule kasule on eksporditud relvasüsteemid ka poliitiline jõuõlg - isegi iga täisverelise ostuga kaasneb hulk tingimusi, kus, kuidas ja kelle vastu neid kasutada tohib. Täpselt ei tea aga võin suht mürki võtta, et sellise abi puhul on see tingimuste ja kontrollide nimekiri veel pikem.
Tõenäoliselt on muidugi teiste riikidega samamoodi, aga ma miskipärast kahtlustan, et Lõuna-Koreal, Türgil või Iisraelil on aegade lõpuni üsna ükskõik, millise metsatuka poole meiesugused sookollid oma torud keeravad. Prantslastel on lausa nii ükskõik, et nad on saanud korduvalt iseenda tarnitud relvade vastu sõdida
4 Likes