Ah, ma pidasin silmas drooni aju ja onboard sidemooduli suhtlust. Point aga sama ja nõus, et pole mingit tehnilist probleemi valmistada lattu droone, mille sidega seotuv osa oleks vajadusel upgradetav nagu akutrellil aku vahetamine. Kui just tootja oma ahnus suletud süsteemi pidada jalga ette ei pane, nagu USA droonifirmadega Ukrainas läks.
2 Likes
Selle aktsia käekäik ütleb nii mõndagi, mida investorid arvavad Euroopa kaitsetööstuse aktsiatest.
Rheinmetall Google Search
Eesti kaitsetööstusettevõtted käivitasid algatuse rajada Balti riikide idapiirile ühtne droonitõrjesüsteem.
Balti droonimüür võiks ettevõtete hinnangul olla kombinatsiooni järgmistest lahendustest:
- Tehisintellektiga (AI) rikastatud autonoomsed seiresüsteemid pidevaks jälgimiseks.
- Integreeritud droonitõrjesüsteemid (C-UAS) drooniohtude neutraliseerimiseks.
- Mitmekihilised sensorvõrgustikud õhu-, maa- ja veekogude ohtude avastamiseks ning jälgimiseks.
- Piiri äärde paigutatud automatiseeritud püüdurdroonid (interceptor-drones) kiireks reageerimiseks ning vaenulike droonide tõrjeks.
- Mobiilsed droonitõrjesüsteemid ja platvorid paindlikeks ja kiireteks vastumeetmeteks muutuvas keskkonnas.
4 Likes
Ma pakuks ühe elemendi veel sinna “droonimüüri” juurde:
- GLONASS, BDS, GPS, GALILEO signaali segamine või võltsimine.
Need, kel Eesti idamaadesse asja on, on kindlasti kuulnud sellest, kuidas robotniidukid aiast putku panevad ja muud imelikud asjad juhtuvad, kui Venemaa piiri lähedal oma elektroonilisi sõjapidamisvahendeid testib. (Olen oma silmaga näinud, kuidas idamaades olles arvas mu telefon end Prahas asuvat).
Arvestades, et paljude droonide automaatfunktsioonid on endiselt sõltuvad saltelliitlokatsioonist, peaks siin olema potentsiaali droonitegevust häirida. Ma ei oska arvata, kas selline asi võiks olla realiseeritav, aga näiteks eriti magus oleks, kui õnnestuks võltsitud satellitsignaaliga panna vaenulikud droonid siin maanduma, lollitades nad arvama, et on koju tagasi tankima jõudnud. 
3 Likes
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo pidas äsja iseseisvuspäeva paraadil kõne, mille kohta kõik ütlevad, et see oli karm, aga keegi ei tee mitte midagi. NATO peasekretär Mark Rutte ütleb, et praegu sõjaohtu ei ole, aga on nelja-viie aasta pärast, kuid selleks me pole valmis. Inimesed plaksutavad seda kuuldes ega tee midagi. Rutte ütles seda pool aastat tagasi, aga mida me oleme teinud? Suurt mitte midagi.
Kui kaitseväe juhtkond ütles, et meil on vaja laskemoona, siis valitsus otsustas, et me hajutame ostu 2031. aastani. Nelja aasta pärast on tõesti aasta 2030, aga kas me siis oleme valmis? Me elame täiesti paradoksaalses maailmas, kus ütleme, et Venemaa on oht, aga südames me teame, et meile ta kallale ei tule, ning jätame asjad tegemata.
Martin Heremi intervjuu
Ei saanud jätta jagamata…
14 Likes
Pevkurile on kõige kohutavam seis mil ta peab iseseisvalt otsustama
4 Likes
No loodetavasti Pevkur eile nägi oma arvutist ka seda president Krasnovi näoilmet kui temalt küsit baltikumi kohta
Heremil on õigus, olemegi vahetusraha. Meie üle langetatakse otsuseid omavahel, meid kaasamata. Mitte ainult Ameerikas, vaid ka siinpool atlandi ookeani.
Äkki nüüd saadakse aru, kui ohtlik on tegelikult venitada ja hajutada seda laskemoona ostu.
1 Like
Kuidas kaitsta Eestit. “Lihtne”
Norra-Soome-Rootsi-Taani-Eesti-Läti-Leedu-Poola moodustavad “Läänemere Lepingu Riikide Organisatsiooni”. Sõjalise liidu. Lisaks võiks olla tugev majandusliit või siis vähemalt 2 : “Kalmari unioon 2” (Norra-Rootsi-Soome-Taani Föderatsioon) ja RezPosPolita vol.2 Balti Riigid pluss Poola fäderatsioon (liit, unioon).
Nimeatud moodustised oleks Venemaaga juba võrreldavad nii rahvaarvult, SKP-lt kui sõjaliselt võimekuselt.
Läänemeri tiblale 100% lukku. Põhja-Atlandil ja Põhajmerel pitsitada samuti nii palju kui võimalik.
Kui Läänemeri on SISEMERI, siis ei pea pidama ka mingit ilmatu suurt föderaalarmeed. Väeüksused saab laadida laevadele ja väga lühikese ajaga toimetada “tähelepanu vajavatesse kohtadesse”.
Eriti hea oleks, kui tibla tuleks selle “Unistuste Föäderatsiooni” kallal hambaid proovima ja saaks HÄBSITAVA kaotuse osaliseks. Saaks valusalt lonti nagu Talvesõjas, aga päiselt ka sõjalise kaotuse. Sest Venemaa “olemus” on selline – kui peksad, siis austab.
2 Likes
Ehk sisuliselt JEF (Joint Expeditionary Force), kus ei ole küll kahjuks sinu nimetatud riikidest Poolat, aga on veel UK, Holland ja Island.
Mis kõlab ka hästi. Põhjameri ja Läänemeri on “kontrolli all”. Sisuliselt “Balti Mere Laevastik” - kui see organisatsioon tegtuseda suudab, on kasutu hunnik vanarauda.
Nliidu ja tema järeltulija Venemaa häda on alati olnud “väljapääs merele”.
Läänemeri - kitsuke kanal, Taani Väinades eriti kitsas. Vaenulike jõudude kontrolli all. Must Meri - Dardanellid ja Bosborus . Jällegi nulliring. Unustage ära. Vahemerest ei ole mõtet rääkidagi. Mis järgi jääb. Vladivostok ja Põhja-Jäämere sadamad. Noh, mitte just kõikse lillem.
Ja siit ka meie õnnetus. Tung Viimase Mere Poole on “neil seal” juba geneetliselt emapiimaga sisse imetud. Vähemalt sõjaväelaste perekonnas
Ja meie õnnetuseks on just Eesti-Läti-Leedu ja pikemas perspektiivis Soome-Rootsi-Norra “risti jalus”.
Lisaks on jupike Läänemere randasid veel Poola ja Saksamaa käes.
1 Like
Ma lisaks siia nimekirja kindlasti ka Tšehhi ning sarnane vaade meiega paljus on Rumeenial,Bulgaarial.
1 Like
Kaitseväe juhataja 2 aasta tagune sõjaline nõuanne oli ideaalpildis 4 miljardit EUR lisaks mis siis poliitilise kompromissina kärbiti 1,6 miljardi peale.
Ma arvan,et käes on aeg see 4 miljardit lisaks 4-5% kulutamisele tulevastes eelarvetes koheselt leida.
Koheselt tekib küsimus kust tuleb raha?
Raha tuleb selleks “maksuküüru” kaotamise 5 aastat edasi lükkamisest ja igasuguste indekseerimiste 5 aastaks peatamisest. Sealt peaks midagi jääma veel lisaraha 5% kaitsekuludeks.
8 Likes
Very nice
Ma olen sellest Artikkel 5-st midagi enamat arvanud… selgub et kui psk on ventikas siis saab näit. oraanž mölakas isegi mitte lepet rikkudes meid maha müüa kui tahab.
The phrasing of Article 5 has long been understood as an automatic obligation by member states - and most significantly, the US military - to come to the other members’ defence.
But that does not always mean sending troops.
For example, if Estonia was invaded by Russia, the US could send a single surveillance plane in support and “that would meet the letter if not the spirit of Article 5”, explained Edward Arnold, an analyst with the Royal United Services Institute, a defence and security think tank in London.
“There’s nothing to suggest that the US has to put its full forces in,” he said.
“But the assumption has always been under previous US presidents that that would happen, so now people are starting to worry.” - BBC
Estimates predict that Europe would need 300,000 more troops and more than £200 billion in annual defence spending at a minimum to secure itself without US support.
3 Likes
4 miljardit on ca 10% SKPst. Tänases olukorras võib selle raha ka lihtsalt laenata.
4 Likes
Vahet pole kust raha võetakse,sest oht meie eksistentsile kasvab iga nädalaga. Samas me üritame osaleda kohtumistel ja ei soovi ise mingit extrat teha. Kaitsevägi on extra tegevuse juba aastaid meile valmis mõelnud ja täiendab seda pidevalt ohupildi muutudes.
Poliittasand samas loodab mingile imele ja peab isamaalisi kõnesid. Keegi ei julge mitte midagi otsustada, tundub väga 1939 aasta seis.
8 Likes
Aga Läti ja Leedu- ka Tsahkna?
Üks segadus minus siiski on. Oletame, et me tõstamegi kaitsekulud 10% ni. Aga, nagu korduvalt juba seletatud, Ukraina võitleb praegu meie eest. Me peame neile andma kõik, mida nad vajavad. Anname selle 10% siis kohe neile ära, ilma vahepealse rapsimiseta? Siis tõstame kaitsekulud 20% ni, et enda kaitsevõimet ikka ka oleks. Ja siis… no saate aru eksju, kuhu see mõttekäik edasi viib.
Kas Eesti on seni andnud Ukrainale kõik ära? Ei ole ju.
See on umbes sama, mis väita, et pensione ei tuleks maksta, sest muidu peavad tööealised inimesed tänavale kolima ja kodutuks hakkama.
1 Like
Proovime seda segadust siis lahendada: Õnneks pole Eesti üksi:
Lithuania mulls allocating at least 0.25% of GDP to Ukraine annually
Latvia will continue allocating 0.25% of its GDP for aid to Ukraine
Estonia to invest 0.25% of GDP in Ukraine’s defense
Kui see initsiatiiv laieneks kõigile (või kasvõi Euroopa) NATO riikidele, oleks see vähemalt rahalises vääringus küllaldane, et Venemaa pikaks ajaks tasalülitada. Mõningane lootus on, et asjad sinna suunda liiguvad: EPP: Give 0.25% of GDP to arm Ukraine
Siin on varasemalt kostnud hääled, et miks peaks Venemaa lähiriigid üksi Euroopa julgeolekut kindlustama ning meie pakutava julgeolekuteenuse peaks vähemalt osaliselt ka selle tarbijad kinni maksma? Täiesti põhjendatud küsimus. Taolise mehhanismi tekkel, kus kõik lepivad kokku 0,25% GDP panustamises ühisesse julgeolekusse, tekikski rahaline kate rahastada lisaks omaenda riigi kaitsele ka ühist kaitset ja ja fond või relvavaru, mida saab suunata sinna, kus see on kõige pakilisem/praktilisem. Kokkuvõttes vähendaks see ka Eesti jaoks vajadust pidevalt suurt osa oma SKP-st hambuni relvastumisse suunata.
Täna on meie ja Venemaa vahele jäänud veel vaid Ukraina. Seega oleks täiesti loogiline, et see ühiskaitserahastus liiguks hetkel sinna. Selge on ka see, et need eestvedajad, kes seda 0,25% ideed propageerivad, ei saa olla ainult jutulinnud, vaid peavad oma tõsiseltvõetust ka reaalsete tegudega näitama.
16 Likes