Üks segadus minus siiski on. Oletame, et me tõstamegi kaitsekulud 10% ni. Aga, nagu korduvalt juba seletatud, Ukraina võitleb praegu meie eest. Me peame neile andma kõik, mida nad vajavad. Anname selle 10% siis kohe neile ära, ilma vahepealse rapsimiseta? Siis tõstame kaitsekulud 20% ni, et enda kaitsevõimet ikka ka oleks. Ja siis… no saate aru eksju, kuhu see mõttekäik edasi viib.
Kas Eesti on seni andnud Ukrainale kõik ära? Ei ole ju.
See on umbes sama, mis väita, et pensione ei tuleks maksta, sest muidu peavad tööealised inimesed tänavale kolima ja kodutuks hakkama.
1 Like
Proovime seda segadust siis lahendada: Õnneks pole Eesti üksi:
Lithuania mulls allocating at least 0.25% of GDP to Ukraine annually
Latvia will continue allocating 0.25% of its GDP for aid to Ukraine
Estonia to invest 0.25% of GDP in Ukraine’s defense
Kui see initsiatiiv laieneks kõigile (või kasvõi Euroopa) NATO riikidele, oleks see vähemalt rahalises vääringus küllaldane, et Venemaa pikaks ajaks tasalülitada. Mõningane lootus on, et asjad sinna suunda liiguvad: EPP: Give 0.25% of GDP to arm Ukraine
Siin on varasemalt kostnud hääled, et miks peaks Venemaa lähiriigid üksi Euroopa julgeolekut kindlustama ning meie pakutava julgeolekuteenuse peaks vähemalt osaliselt ka selle tarbijad kinni maksma? Täiesti põhjendatud küsimus. Taolise mehhanismi tekkel, kus kõik lepivad kokku 0,25% GDP panustamises ühisesse julgeolekusse, tekikski rahaline kate rahastada lisaks omaenda riigi kaitsele ka ühist kaitset ja ja fond või relvavaru, mida saab suunata sinna, kus see on kõige pakilisem/praktilisem. Kokkuvõttes vähendaks see ka Eesti jaoks vajadust pidevalt suurt osa oma SKP-st hambuni relvastumisse suunata.
Täna on meie ja Venemaa vahele jäänud veel vaid Ukraina. Seega oleks täiesti loogiline, et see ühiskaitserahastus liiguks hetkel sinna. Selge on ka see, et need eestvedajad, kes seda 0,25% ideed propageerivad, ei saa olla ainult jutulinnud, vaid peavad oma tõsiseltvõetust ka reaalsete tegudega näitama.
16 Likes
Mis on Eestis valesti. Miks meid ei kutsuta Londonisse tippkohtumisele, kuigi mangusime? Põhjus on selles, et Eestil (ja Lätil ja Leedul) ei panusta millegi olulisega. Isegi 5% meie SKP-st on lõppnumbrina väike summa arvestades kui palju sõjatehnika maksab. Me ei nõustu Nursipalu laiendamisega, me ei leia kohta tuumajaamale ja tselluloositehasele. Oleme vastu isegi suures osas Euroopa poolt rahastatavale raudteetaristule. Euroopa peab meid katma ja USA meid kaitsma? Küll aga võtame me laua taga ruumi ja tahame väga loopida loosungeid MIDA TEISED PEAVAD TEGEMA.
Urmas Paet: Euroopa suurriigid peavad hoiduma julgeolekuteemadel egode võitlusest - Eesti Päevaleht
8 Likes
Huvitav kuidas nn. uue sotside valitsuse riigikaitsekulud kujunevad kui sõjaline nõuanne oli viimasel kuul järgmistel aastatel +1 miljard vähemalt paar aastat senisele planeeritud kulule?
[Läänemets: KV juhataja ettepanek viiks kaitsekulud järgmisel aastal 6 protsendini | Eesti | ERR](https://Kaitseväe juhataja ettepanek)
Samas venelased üha jõulisemalt nõuavad diilimeistrilt Eesti jt. saatusekaaslaste naasmist “põliste” vene alade hulka.
Venemaale kõik!
Natuke positiivsemat teksti euroopa võime kohta tiblaga hakkama saada ilma USAta, kindral Breedlove’ilt, NATO ex-väejuhatajalt.
“Putin’s army have struggled mightily in fighting Ukraine,” said General Philip Breedlove, a former NATO supreme allied commander, 11 years after Moscow’s initial attack on Ukraine, when it seized the Crimean Peninsula, and 3 years after its full-scale invasion, “their army has been decimated” by a lesser Ukrainian force.
Breedlove and others are positive on Europe’s prospects in a fight with Russia in part because of the potential circumstances: a Russian attack on Europe. Defending territory is easier than taking it, as ragtag Ukrainian forces showed 3 years ago when they stopped Russia’s attempt to grab Kyiv. “I think that the European armies are well-suited to any problem that would happen with Russia,” said Breedlove.
Europe’s militaries together have significant defensive capabilities, which they are building through incessant training. The scale of exercises has increased and their focus has shifted to collective defense. This year, NATO plans nearly 100 separate exercises, said supreme allied commander in Europe, U.S. Army Gen. Christopher Cavoli.
European militaries also have large amounts of equipment, though much needs to be readied for action. Together they have roughly 5,000 tanks and more than 2,800 self-propelled artillery systems. Russia has up to 3,000 tanks left, according to analysts, though the actual numbers are difficult to judge after it lost thousands of tanks in Ukraine. It has about half as many self-propelled artillery systems as Europe, according to the IISS.
Drones have cut the usefulness of such systems, and NATO countries are racing to learn from Ukraine and develop their own drones and antidrone systems.
For more traditional air combat, NATO’s European members have roughly 2,000 jet fighters and other warplanes. Europeans are expanding and modernizing those fleets. By 2030, Europe will have more than 500 F-35 fighter planes.
Russia’s air force has roughly 1,000 fighter, bomber and ground-attack aircraft, and they haven’t performed well in combat, according to the IISS, which estimates Russia has lost roughly one of every five planes it sent into combat.
One caveat raised in recent days, following Trump’s blockage of aid to Ukraine, is the U.S. actively impeding European NATO action. Europeans are pondering what collective defense might look like without the U.S. Starting point could be NATO’s battle plans, which are adaptable to varying force levels, alliance officials say. -WSJ
3 Likes
Kunagise meemiks kujunenud 1.6 miljardi eest saaks 800 HIMARSi raketti. Kusjuures, minu arusaamise järgi on sellel kraamil tarneajad pikenenud ning kipuvad sinna 2030+ kanti olema.
Lisaks veel viimase aja arutelud, kas ameerika kraam on kõige parem rahapaigutus 
Aga see selleks, möödunud aastast Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt asjalik arutelu laskemoona hangete teemasse.
Keegi valetab. Kes?
Tegelt ajab südame pahaks ja hinge täis. Üheskoos tegutsemise asemel käib mingi s…aloopimine ja mölisemine. Kaitsetahet see just ei kergita…
6 Likes
Kaitsta tuleb esmalt kindlustunde tõusuga. Meil näiteks Delfi sisendab õudu.
Peale selliseid pühapäevaseid pealkirju siia riiki palju kodanikke ei jää.
2 Likes
Klickbait artiklid nagu kogu Eesti ajakirjandus: rahvas klikib, Delfi vaatab, et vot sellist asja vaja toota praegu, see müüb hetkel, seda klikitakse ja jagatakse.
Kahjuks praegune EV valitsus ongi möku ja ebapädev. Mõistusega inimene saab sellest aru, et midagi head siit isegi Michali uuest valitsusest tulla enam ei saa, loodetavast Pevkuri asemel määratakse vähemalt keegi teine, hullemaks ikka enam minna ei saa. Erakorralisi valimisi oleks vaja…
3 Likes
Või siis tegelik reaalsus, mida keegi ei taha välja öelda. Eesti pole nii nõrga kaitsega olnud väga ammu, kui praegu.
Kõik on UKR ära kingitud. Asemele on ostetud kallis kraami, mis pole veel kohale jõudnud ja mille moon on ka väga kallis. Ja kohale ka ei jõua niipea…
2 Likes
jah, kerge on olla loll…
vastusteks ainult tühjad sõnad ja sõim, eks lükka Kusti Salmi jutt siis ümber
miks ma pean ta juttu ümber lükkama? Jutt oli sellest, et Eesti pole nii nõrga kaitsega kunagi olnud, mis on sulaselge vale.
2 Likes
loe lause teist poolt ka…
“Asemele on ostetud kallis kraami, mis pole veel kohale jõudnud ja mille moon on ka väga kallis. Ja kohale ka ei jõua niipea…”
Huvitav, kas Salm on veidi poliitikat tegemas…
Pevkur on paras libe, aga kui Salm väidetavalt kõike nii täpselt teab, siis see tekitab samuti küsimusi…kas ta peaks. Tõde tõenäoliselt kuskil vahepeal, nagu ikka.
2 Likes
ära valeta: “Jutt oli sellest, et Eesti pole nii nõrga kaitsega kunagi olnud, mis on sulaselge vale.”
Sel teemal on siin fishiga juba diskuteeritud ja selgus, et ta valetab, ära astu sama raha otsa: soomukid ja liikuvsuurtükid jne ei ole kohal?
2 Likes
Pahurik. Selgus, et Sina valetasid! Suurtükid ei ole kohal!
mismõttes ei ole? On ju.
2 Likes