Proovime seda segadust siis lahendada: Õnneks pole Eesti üksi:
Lithuania mulls allocating at least 0.25% of GDP to Ukraine annually
Latvia will continue allocating 0.25% of its GDP for aid to Ukraine
Estonia to invest 0.25% of GDP in Ukraine’s defense
Kui see initsiatiiv laieneks kõigile (või kasvõi Euroopa) NATO riikidele, oleks see vähemalt rahalises vääringus küllaldane, et Venemaa pikaks ajaks tasalülitada. Mõningane lootus on, et asjad sinna suunda liiguvad: EPP: Give 0.25% of GDP to arm Ukraine
Siin on varasemalt kostnud hääled, et miks peaks Venemaa lähiriigid üksi Euroopa julgeolekut kindlustama ning meie pakutava julgeolekuteenuse peaks vähemalt osaliselt ka selle tarbijad kinni maksma? Täiesti põhjendatud küsimus. Taolise mehhanismi tekkel, kus kõik lepivad kokku 0,25% GDP panustamises ühisesse julgeolekusse, tekikski rahaline kate rahastada lisaks omaenda riigi kaitsele ka ühist kaitset ja ja fond või relvavaru, mida saab suunata sinna, kus see on kõige pakilisem/praktilisem. Kokkuvõttes vähendaks see ka Eesti jaoks vajadust pidevalt suurt osa oma SKP-st hambuni relvastumisse suunata.
Täna on meie ja Venemaa vahele jäänud veel vaid Ukraina. Seega oleks täiesti loogiline, et see ühiskaitserahastus liiguks hetkel sinna. Selge on ka see, et need eestvedajad, kes seda 0,25% ideed propageerivad, ei saa olla ainult jutulinnud, vaid peavad oma tõsiseltvõetust ka reaalsete tegudega näitama.