Liisimise osas tuleb kindlasti meeles pidada ka kasko-kulu. See on märkimisväärne summa, mille võiks samas jätta maksmata, kui "meelerahufond" õnnetusjuhtumite puhul katte annaks. Annab lisasäästu igaks aastaks. Pealegi kasko ei kata nii ehk naa hooldust ega õnnetustest erinevat probleemi masinal.
Aga selle teema algataja ilmselgelt ei tahtnud soovitust selleks, kuidas raha rohkem üle jääks. Rohkem küsimus selles, mida selle suure hunniku rahaga(ja olgem ausad, noorele inimesele 500 eurot kuus on väga korralik sääst), mis üle jääb, teha.
Jätkuvalt arvan, et III sammas annab selleks parima võimaluse. Isegi, kui valid endale ise ETFe või üksikakstsiaid, ei ole sul õige neid osakuid iga kell müügiks kasutada. Kui ikkagi turud all, siis tuleb mõelda muudele võimalustele. Samuti paneksid need 500 kasutusse läbi investeerimiskonto ehk siis kui esialgu saad lükata sellelt teenitud kasumi pealt tulumaksukohustuse edasi, siis raha kasutusse võtmisel võid ikkagi sattuda selleni, et pead hakkama ka tulumaksu maksma.
III samba puhul sa saad iga aasta tulumaksu jagu soodustust, selle võid siis eraldi investeerida investeerimiskonto kaudu. Sisuliselt tähendab see seda, et kui oled võimeline maksimaalselt III samba ära kasutada, siis esimese aasta järgselt saad 1200 eurot tagasi ning see lubatakse sul investeerida uuesti kasvõi sarnasesse alusindeksisse. Teisel aastal siis teenib sinu 6000 eurot III sambas pluss investeerimiskontol 1200 eurot. Investeerid selle 500 kuus eraldi, siis aasta pärast on sul investeeringuid 6000 euro eest ehk teisel aastal teenid/kaotad protsente ainult selle summa pealt.
Pealegi võiks ju arvata, et sul tegelikkuses polegi vaja seda III samba raha vaja enne 55. eluaastat või pensioniiga puutuda, nii et siis oled juba võidumees. Tagantjärele sellist võitu ei saa kuskilt kätte.
Meelerahufondi on hea mingisuguse hoiusena hoida. Saad vähemalt selle protsendikese(seda saab Coopis ka arveldusarvelt) või kaks selle eest. Hoius võib vabalt olla tähtajaline - tee näiteks süsteem, kus igas kvartalis makstakse sulle üks hoius tagasi. Näiteks neli aastase tähtajaga hoiust, mis igaüks katab sinu kolmekuuse vajaduse - nii saad iga kvartali alguseks piisava summa oma kontole ning kui seda tarvis ei ole, siis läheb uuele ringile. See on küll väike protsent, ent tähtajalised hoiused on pea alati tootlikumad(kui nii tohib öelda).
Põnev arutelu, mõtteteri pea igast postitusest.
Võibolla natuke konteksti minu kohta ja mõned täpsustused.
Vanust on hetkel 23, fikseeritud kulud 200€ kuus, võimalus kõrvale panna 500€ kuus. Kuna tegelen motospordiga, siis ülejäänud raha kulub enamasti sinna auku.
Väljendasin ennast veidi kehvasti eelnevalt, 5 aasta pärast võiks siis investeerimise tagajärjel olla tekkinud selline olukord, kus passiivne raha võimaldab vabamalt valida veel paremaid elutingimusi. Palgatöölt ei ole plaan selle aja jooksul ära tulla, kuna tegevusala meeldiv ning tegelemaks motospordiga väga kasulik. Finantsvabadusele hakkaks mõtlema a'la 10 aasta jooksul.
Kindlasti ei loonud endale ebarealistlike unistusi, pigem oli ikkagi küsimus selles, et mis oleks hetkeseisul olles algaja, leida optimaalseim viis investeermisega alustamiseks ning järk järgult kogemuste/portfelli kasvatamiseks.
Võibolla natuke konteksti minu kohta ja mõned täpsustused.
Vanust on hetkel 23, fikseeritud kulud 200€ kuus, võimalus kõrvale panna 500€ kuus. Kuna tegelen motospordiga, siis ülejäänud raha kulub enamasti sinna auku.
Väljendasin ennast veidi kehvasti eelnevalt, 5 aasta pärast võiks siis investeerimise tagajärjel olla tekkinud selline olukord, kus passiivne raha võimaldab vabamalt valida veel paremaid elutingimusi. Palgatöölt ei ole plaan selle aja jooksul ära tulla, kuna tegevusala meeldiv ning tegelemaks motospordiga väga kasulik. Finantsvabadusele hakkaks mõtlema a'la 10 aasta jooksul.
Kindlasti ei loonud endale ebarealistlike unistusi, pigem oli ikkagi küsimus selles, et mis oleks hetkeseisul olles algaja, leida optimaalseim viis investeermisega alustamiseks ning järk järgult kogemuste/portfelli kasvatamiseks.
Kolmandast sambast maksimumi võtmisega on see probleem, et ma ei mahuks sinna 15% sisse. Kui ma loomulikult olen asjast õigesti aru saanud.
Kas III samba maksuloogikast olen õigesti aru saanud:
-igal aastal 6000 sisse ja tuludeklaratsiooniga 1200 tagasi
-kui 55 saan, siis saab kogu poti välja võtta, vaja maksta 10% tulumaksu
-kui varem välja võtta, siis 20% tulumaksu vaja maksta
-igal aastal 6000 sisse ja tuludeklaratsiooniga 1200 tagasi
-kui 55 saan, siis saab kogu poti välja võtta, vaja maksta 10% tulumaksu
-kui varem välja võtta, siis 20% tulumaksu vaja maksta
"cavum"
Kas III samba maksuloogikast olen õigesti aru saanud:
-igal aastal 6000 sisse ja tuludeklaratsiooniga 1200 tagasi
-kui 55 saan, siis saab kogu poti välja võtta, vaja maksta 10% tulumaksu
-kui varem välja võtta, siis 20% tulumaksu vaja maksta
Sissemakstav summa ei tohiks ületada 15% sissetulekust. Ehk 6000 puhul peaks sissetulek olema vähemalt 40000 aastas. Kui on 30000, siis on maksimum 4500. Sellelt summalt saad tulumaksu tagasi, seda ületavalt ei saa.
Vōid proovida revolutist osta nt häid dividendi aktsiad T, MO, XOM jne. Iga kvartal dividendid arvel ja 3 tehingut kuus tasuta.
Ma arvan, et üli oluline on leida enda ümbere inimesed kes samalaadi mötlemisega. Läbi ühiste vestluste arened nii sina kui ka su vestluspartner. A jah ma ise ka kohe 23 ja aasta aega sai just täis aktsiaturgudel ja ühisrahastuses. Võid kirjutada mulle instas: @finatsvabadusse siis saan oma nime alt juba vasta kirjutada. :)
Tuleva lehel saad muidu välja arvutada palju kolmandasse sambasse saad laduda ja palju tulumaksu tagastust saab.
"VTrege"
Finantsvabadusele hakkaks mõtlema a'la 10 aasta jooksul.
Kindlasti ei loonud endale ebarealistlike unistusi, pigem oli ikkagi küsimus selles, et mis oleks hetkeseisul olles algaja, leida optimaalseim viis investeermisega alustamiseks ning järk järgult kogemuste/portfelli kasvatamiseks.
10 aastaga finantsvabaduseni jõuda õnnestub vist väga üksikutel. Minul ei õnnestunud samuti.
Kindsigo oleks väga palju lähemal kui tal oleks Tesla pikim positsioon, mis olnud on hoia ja unustaks jäänud.
"Draax""zuckerblaum"
"Tarbimiseks laenu ei võeta" -
esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.
zuckerblaum, noore inimese valikud algavad ikkagi natuke eespoolt
auto ei pea linnas elades olema kõige esimene asi, mida soetada
kui auto soetada, siis tuleb mõistlikult kaaluda, kui palju raha sellele igakuiselt kulutada. Sellest sõltuvalt vanem/odavam variant, mitte kalli liisingumaksega
samamoodi korteriga - kesklinna asukoht on mugav, aga äärelinn on odavam. Kui rahakott ei võimalda, ei tasu kesklinnas eluaset hankida.
Need on need otsused (eluase ja autoliisingu suurus), mis valdavalt noortel inimestel säästmisvõime "ära söövad". Kõhu kõrvalt toidupoes võid 50€ kuus kokku hoida, aga kui nii korterile kui autole kulub 2x200€ rohkem kui võiks/peaks, siis igapäevakuludelt säästmisega on seda raha väga raske tagasi teha.
Säästudest kogunebki kõigepealt see meelerahu- või kriisifond ja sealt edasi juba vaba raha, mille paigutamiseks saab hakata ringi vaatama.
vabandust, aga kui üldse ei kuluta, auto ja korteri jne pealt kokku hoiad, mis see kasu siis on? Et vanas eas on rohkem kulutada. Aga võibolla sured 50 ära või veel varem, elada ei olegi saanud, sest oli vaja koguda, et kunagi finantsvabadus saavutada. Ütlen ausalt, aeg on see, mida raha eest osta ei saa, elage ja reisige ja tundke elust röömu, võitja ei ole see, kes surres rohkem asju omab...
"pahurik""Draax""zuckerblaum"
"Tarbimiseks laenu ei võeta" -
esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.
zuckerblaum, noore inimese valikud algavad ikkagi natuke eespoolt
auto ei pea linnas elades olema kõige esimene asi, mida soetada
kui auto soetada, siis tuleb mõistlikult kaaluda, kui palju raha sellele igakuiselt kulutada. Sellest sõltuvalt vanem/odavam variant, mitte kalli liisingumaksega
samamoodi korteriga - kesklinna asukoht on mugav, aga äärelinn on odavam. Kui rahakott ei võimalda, ei tasu kesklinnas eluaset hankida.
Need on need otsused (eluase ja autoliisingu suurus), mis valdavalt noortel inimestel säästmisvõime "ära söövad". Kõhu kõrvalt toidupoes võid 50€ kuus kokku hoida, aga kui nii korterile kui autole kulub 2x200€ rohkem kui võiks/peaks, siis igapäevakuludelt säästmisega on seda raha väga raske tagasi teha.
Säästudest kogunebki kõigepealt see meelerahu- või kriisifond ja sealt edasi juba vaba raha, mille paigutamiseks saab hakata ringi vaatama.
vabandust, aga kui üldse ei kuluta, auto ja korteri jne pealt kokku hoiad, mis see kasu siis on? Et vanas eas on rohkem kulutada. Aga võibolla sured 50 ära või veel varem, elada ei olegi saanud, sest oli vaja koguda, et kunagi finantsvabadus saavutada. Ütlen ausalt, aeg on see, mida raha eest osta ei saa, elage ja reisige ja tundke elust röömu, võitja ei ole see, kes surres rohkem asju omab...
Sellisel juhul oleks su järeltulijatel finantsvabadus jällegi poole lähemal. Ise oleks ju küll paremat stardipositsiooni tahtnud.
Kõige lihtsam oleks indeksfondid. Võimalikult väikse valitsemiskuluga ja võimalikult väikse väärtpaberi hoidmis tasuga. Vanguardil oli valitsemistasu näiteks väga väike.
Mina soovitaks ringi vaadata välismaa investeerimisfoorumites, näiteks mrmoneymustache.com või bogleheads või earlyretirementextreme. Seal on põhimõtteliselt kõik vastused sinu küsimustele. On päevikud, kuidas üks või teine on finantsvabaduse suunas liikunud ja selle kätte ka saanud, mis on väga inspireerivad. On põhjalikud analüüsid kuidas kokku hoida. Ma niiväga eesti finantsvabadus gruppe ei usaldaks.
Kui sa otsid netist "FIRE calculator" siis see jahvatab sulle sinu säästuprotsendi ja sinu igakuiste kulutuste põhjal valmis kuupäeva millal oled finantsvaba. Näitkeks 63% säästumäära juures läheb 10 aastat, või oli see 68%.
Minu isikliku kogemuse põhjal aitab raha kogumisele kaasa ka täpse arvestuse pidamine, kõik kulud tuleb kategoriseerida, söök, jook, auto, telefon, üür jne.
Samuti aitab meelerahufondi kogumine, kuna sellega on sul kindlam seljatagune kui lähed palka juurde küsima või vahetad töökohta. Siis saad julgemalt kaubelda.
Mina soovitaks ringi vaadata välismaa investeerimisfoorumites, näiteks mrmoneymustache.com või bogleheads või earlyretirementextreme. Seal on põhimõtteliselt kõik vastused sinu küsimustele. On päevikud, kuidas üks või teine on finantsvabaduse suunas liikunud ja selle kätte ka saanud, mis on väga inspireerivad. On põhjalikud analüüsid kuidas kokku hoida. Ma niiväga eesti finantsvabadus gruppe ei usaldaks.
Kui sa otsid netist "FIRE calculator" siis see jahvatab sulle sinu säästuprotsendi ja sinu igakuiste kulutuste põhjal valmis kuupäeva millal oled finantsvaba. Näitkeks 63% säästumäära juures läheb 10 aastat, või oli see 68%.
Minu isikliku kogemuse põhjal aitab raha kogumisele kaasa ka täpse arvestuse pidamine, kõik kulud tuleb kategoriseerida, söök, jook, auto, telefon, üür jne.
Samuti aitab meelerahufondi kogumine, kuna sellega on sul kindlam seljatagune kui lähed palka juurde küsima või vahetad töökohta. Siis saad julgemalt kaubelda.
Olen pahurikuga mõneti nõus, ent kui teemapüstitaja kirjeldust lugeda, siis tundub, et inimene on juba häid valikuid teinud oma elus ning elamise kõrvalt on see ülejääk tekkinud. Miks mitte siis seda kuhugi paigutada, et juba hiljem enda tunde ei peakski lugema eurodes? Aga tõsi - elada võiks ikka nautides.
See on kusjuures huvitav, ja väga subjektiivne, küsimus. Me kõik teame ja eeldame, et mida kauem raha turul on, seda parem on tootlus. Selles valguses on mõistlik tõepoolest investeerida varastes kahekümnendates, veel parem kui juba üldhariduse ajal, ning ideaalne on sündida vanasse rahasse. Sest siis on võimalik viiekümnendates osta rohkem asju, mis on surres paremas seisukorras, kui veidi tögada.
Samas, varased kahekümnendad on üks maagiline aeg, kus kohustusi vähe ja energiat palju. Kui see 500€ tõesti on üle nii, et unistused täidetud, muidugi investeerida. Kuid minu enda valikud läksid nii, et tollel ajal kulutasin oma säästud ära selleks, et reisida, elada ja käia ülikoolis teistes riikides. Ma ei näe, et suudaks kolmekümnendates selliseid asju teha.
Seega, ma võibolla püstitaks selle küsimuse nii, kui kahekümnendate alguses on veidi raha üle, kas on mõtet seda investeerida turgudel või kogemustesse?
Samas, varased kahekümnendad on üks maagiline aeg, kus kohustusi vähe ja energiat palju. Kui see 500€ tõesti on üle nii, et unistused täidetud, muidugi investeerida. Kuid minu enda valikud läksid nii, et tollel ajal kulutasin oma säästud ära selleks, et reisida, elada ja käia ülikoolis teistes riikides. Ma ei näe, et suudaks kolmekümnendates selliseid asju teha.
Seega, ma võibolla püstitaks selle küsimuse nii, kui kahekümnendate alguses on veidi raha üle, kas on mõtet seda investeerida turgudel või kogemustesse?
"bulvar"
See on kusjuures huvitav, ja väga subjektiivne, küsimus. Me kõik teame ja eeldame, et mida kauem raha turul on, seda parem on tootlus. Selles valguses on mõistlik tõepoolest investeerida varastes kahekümnendates, veel parem kui juba üldhariduse ajal, ning ideaalne on sündida vanasse rahasse. Sest siis on võimalik viiekümnendates osta rohkem asju, mis on surres paremas seisukorras, kui veidi tögada.
Samas, varased kahekümnendad on üks maagiline aeg, kus kohustusi vähe ja energiat palju. Kui see 500€ tõesti on üle nii, et unistused täidetud, muidugi investeerida. Kuid minu enda valikud läksid nii, et tollel ajal kulutasin oma säästud ära selleks, et reisida, elada ja käia ülikoolis teistes riikides. Ma ei näe, et suudaks kolmekümnendates selliseid asju teha.
Seega, ma võibolla püstitaks selle küsimuse nii, kui kahekümnendate alguses on veidi raha üle, kas on mõtet seda investeerida turgudel või kogemustesse?
Ma kunagi ühe sõbraga arutasin seda teemat ja imestasin, et kuidas mõned inimesed suudavad elada ilma sellise "meelerahufondita" ja kuidas ikka ei ole võimalik üldse mitte midagi säästa ka siis kui mingi ebaregulaarne sissetulek (nt. preemia) pangakontole laekub. Ja tema selgitaski seda umbes nii, et nendel inimesed kes muidu elavad kogu aeg palgapäevast palgapäevani pole peaaegu kunagi piisavalt, et endale midagi osta ja kui nüüd mingi suurem summa raha tuleb, kulutavad selle ära, sest neil pole kunagi oluliselt raha olnud ja nad ei tea millal jälle selline olukord elus tuleb, et raha kulutamiseks piisavalt on.
Kui selle peale natuke sügavamalt järele mõelda, siis hakkadki paljude pealtnäha veidrate finantsotsuste põhjustest aru saama.
Aga konkreetsemalt 20-ndate aastate kohta - eks lahendus ongi selles, et leiad mingid sobivad proportsioonid. Võib-olla siis ei investeeri päris iga kuu 500€, vaid lepid endaga kokku, et 500€x10 kuu säästud investeerid ja 2x500€ kulutad reisimise või hobide peale vms. et oleks mõistlikus tasakaalus mõlemat.
Kui nüüd detailide kallal norima hakata. Juhul, kui raha on juba paigutatud, siis enne suuremat väljaminekut oled sunnitud läbi mõtlema kas tahad ikka seda teha ja mingit positsiooni vähendada/kaotada. Psühholoogidel on mitmeid soovitusi, kuidas mingi väljamineku üle otsustada ja kasvõi paari päevane viitaeg börsilt raha kättesaamisel töötab suurepärase filtrina.
"Lenzer"
Kindsigo oleks väga palju lähemal kui tal oleks Tesla pikim positsioon, mis olnud on hoia ja unustaks jäänud.
Sellistele aktsiatele on keeruline pihta saada, mis 1000x tõusevad peale IPO-t. Veel keerulisem on 10 aastat kätel istuda, kui aasta aasta järel on finantsnäitajad ülikehvad ja kasumeid ei paista kuskilt. Aga põhimõtteliselt jah, kiireim tee oleks tabada ära järgmine mull ja enne selle tekkimist siseneda ning enne mulli lõhkemist väljuda. Niimoodi võib 10 aastaga finantsvabaduseni jõuda, kui riskitase on kõrge. Kui keegi teab mingeid riskivabamaid meetodeid, kuulaks huviga, kuidas 10 aastaga rikkaks saadakse. NIO aktsia liikus vähem kui aastaga 2 dollari kandist 55 kanti. Täiesti reaalne tee finantsvabaduseni, miks te ei ostnud või kui ostsite siis miks nii vähe? :)
Mullide äratundmine enne suureks puhuma hakkamist on kunst. Ja kunstnikku igaühest paraku ei saa. Ise ka rabelen sinna finantsvabaduse poole, aga raske on see tee.
"bulvar"Kahe käega nõus ja sellest filosoofiast olen ka oma elu puhul lähtunud, igaksjuhuks on 1-3 kuu palga suurune raha olnud ootamatusteks kõrvale varutud ja ülejäänud ülejäägid olen investeerinud oma elukvaliteeti ja kogemustesse. Esimesed nö päris investeeringud tegin alles oma 30ndate keskel.
Seega, ma võibolla püstitaks selle küsimuse nii, kui kahekümnendate alguses on veidi raha üle, kas on mõtet seda investeerida turgudel või kogemustesse?
Kindsigo, polnud üldse pahaga mõeldud, mulle on pigem jäänud mulje, et tabad hästi aktsiaid ja nende põhjasid aga teinekord jätad osa kasumist lauale.
Ka mul õnnestus 20-ndates palju kõrvale panna, kuna elasin 120€ 25m2 üürikas ja sõitsin ringi vw boraga. Vabade vahendite eest soetasin erinevaid aktsiaid mis meeldisid. Nii oli 30 saades 50k vahendeid, mille eest sai olematu laenuga suure kodu soetada. Nüüd tuli uuesti alustada aga suure pere ja maja kõrvalt pole enam nii lihtne säästa.
Lisaks nõuab aktsiate noppimine väga palju aega ja tähelepanu ja vahepeal võib miskit luusereid ka sisse visata, nii olen ca 10k€ ka kaotanud (Molycorp ja SunEdison). Seega leia parem mingi sektor mis meeldib ja paiguta indeksfondidesse, jääb rohkem vaba aega ja ei pea eriti sahmima. Mulle meeldib noppimine, kuna see on nagu mingi hobi ja ainus viis, et naine lubaks mul veidi arvutis istuda.
Indeksfondid on kindel ja hea paigutus, saad osa tõusudest, ei saa pihta üksikaktsia langustega ja annab vabaduse mitte igapäevaselt jälgida.
Ka mul õnnestus 20-ndates palju kõrvale panna, kuna elasin 120€ 25m2 üürikas ja sõitsin ringi vw boraga. Vabade vahendite eest soetasin erinevaid aktsiaid mis meeldisid. Nii oli 30 saades 50k vahendeid, mille eest sai olematu laenuga suure kodu soetada. Nüüd tuli uuesti alustada aga suure pere ja maja kõrvalt pole enam nii lihtne säästa.
Lisaks nõuab aktsiate noppimine väga palju aega ja tähelepanu ja vahepeal võib miskit luusereid ka sisse visata, nii olen ca 10k€ ka kaotanud (Molycorp ja SunEdison). Seega leia parem mingi sektor mis meeldib ja paiguta indeksfondidesse, jääb rohkem vaba aega ja ei pea eriti sahmima. Mulle meeldib noppimine, kuna see on nagu mingi hobi ja ainus viis, et naine lubaks mul veidi arvutis istuda.
Indeksfondid on kindel ja hea paigutus, saad osa tõusudest, ei saa pihta üksikaktsia langustega ja annab vabaduse mitte igapäevaselt jälgida.