Tervist,
Olen noor ja alustav investeerimishuviline. Tasapisi teen investeerimismaailmaga tutvust ning peagi oleks soov ka esimesed raha liigutamised ära teha.
Nimelt tekib iga kuu 500€ vaba raha, mida ei tahaks enam lihtsalt pangakontol tühjalt seista lasta. Siit ka küsimus - kuidas oleks alustaval investeerijal kõige optimaalsem antud summa iga kuu investeerida? Eesmärgiks alates 5 aasta pärast katta passiivse rahaga elamiskulud.
Võibolla olen antud küsimusega vales kohas, suunamine on alati teretulnud. Kas personaalne finantsnõustamine oleks siinkohal hoopis sobilikum?
Sellise summa jaoks on vist kasvukonto tehniliselt kõige mõistlikum lahendus.
Eesmärk on üllas, kuid ambitsioonikas. 5 aastaga investeerid täpselt 30 000 €. Oletame, et raha kasvab selle perioodi jooksul päris hästi ja kuigi garanteeritud tootlust ei ole olemas, siis võiks Sul 10% aastatootlusega olla kontol umbes 40-45 000 € (täpsemad arvutused tee ise).
Kui Sa suudad seda portfelli siis omakorda edasi 10% kaupa kasvatada (optimistlik prognoos), siis teenid aastas 4000-5000 €. Sellest summast arvesta veel tulumaks maha (kui soovid seda kasutama hakata) ja siis mõtle, kas see katab Su elamiskulusid või mitte.
Ühesõnaga, 500€ kaupa investeerides ja vähegi riske maandades 5 aastaga finantsvabaduseni ei jõua, aga hea algus on see siiski.
Eesmärk on üllas, kuid ambitsioonikas. 5 aastaga investeerid täpselt 30 000 €. Oletame, et raha kasvab selle perioodi jooksul päris hästi ja kuigi garanteeritud tootlust ei ole olemas, siis võiks Sul 10% aastatootlusega olla kontol umbes 40-45 000 € (täpsemad arvutused tee ise).
Kui Sa suudad seda portfelli siis omakorda edasi 10% kaupa kasvatada (optimistlik prognoos), siis teenid aastas 4000-5000 €. Sellest summast arvesta veel tulumaks maha (kui soovid seda kasutama hakata) ja siis mõtle, kas see katab Su elamiskulusid või mitte.
Ühesõnaga, 500€ kaupa investeerides ja vähegi riske maandades 5 aastaga finantsvabaduseni ei jõua, aga hea algus on see siiski.
"Draax"
Sellise summa jaoks on vist kasvukonto tehniliselt kõige mõistlikum lahendus.
Eesmärk on üllas, kuid ambitsioonikas. 5 aastaga investeerid täpselt 30 000 €. Oletame, et raha kasvab selle perioodi jooksul päris hästi ja kuigi garanteeritud tootlust ei ole olemas, siis võiks Sul 10% aastatootlusega olla kontol umbes 40-45 000 € (täpsemad arvutused tee ise).
Kui Sa suudad seda portfelli siis omakorda edasi 10% kaupa kasvatada (optimistlik prognoos), siis teenid aastas 4000-5000 €. Sellest summast arvesta veel tulumaks maha (kui soovid seda kasutama hakata) ja siis mõtle, kas see katab Su elamiskulusid või mitte.
Ühesõnaga, 500€ kaupa investeerides ja vähegi riske maandades 5 aastaga finantsvabaduseni ei jõua, aga hea algus on see siiski.
Tänud sisuka vastuse eest!
Kasvukonto tundus endale alustuseks samuti parim lahendus, et niiöelda jalad märjaks saada. Selle järelduse tegin ise ka, et ainult Kasvukontoga vast finantsvabaduseni ei jõua selle ajaga, kuid kindlasti sooviksin tulevikus ka aktiivsemate tehnigute poole vaadata. Kõik aga järgemööda.
Kuna Kasvukonto tulusid lähima 5 aasta jooksul kasutusse ei ole plaan võtta, siis tasuks antud konto investeerimiskontona avada, kui olen õigesti aru saanud? Ning dividendid reinvesteerida/valida vastavad fondid?
"VTrege"
Selle järelduse tegin ise ka, et ainult Kasvukontoga vast finantsvabaduseni ei jõua selle ajaga, kuid kindlasti sooviksin tulevikus ka aktiivsemate tehnigute poole vaadata. Kõik aga järgemööda.
Eks igaüks teeb omad vead ise aga väike elutarkus siis veel siia - paljudes eluvaldkondades kehtib meile harjumuspäraseks saanud tõdemus, et kui ma korralikult ennast sisse loen, õpin ja siis aktiivselt tegutsen, siis mida rohkem tunde ma panustan, seda parem on tulemus. Investeerimismaailmas kehtib see ehk 0,1% edukate kauplejate ja 5% edukate investeerijate puhul. Ülejäänud seltskonna puhul paraku, mida rohkem aega panustada ja mida enam rahmeldada, seda halvemaks läheb tulemus.
Võib ka nii: ava eraldi konto, kuhu iga kuu see 500EURi paned. Ja hakkad sealt aktsiaid ostma. Ise valid mida. Kui piisavalt suudad hajutada geograafiliselt, ajaliselt ja tegevusaladelt, siis pole ju tegelikult vahet kui valesti valid aga selle käigus saad ise targemaks. Aga:
- algajana hoia eemale kõigest muust, osta ainult aktsiaid ja aktsiafonde.
- alla 1000EUR korraga ei tasu oste teha, pigem võiks see piir isegi kõrgem olla sest muidu teenustasud moodustavad liiga suure osa tehingust. Balti aktsiad saab praegu muidugi üldse ilma teenustasuta, eks seal võib väiksemaid tehinguid ka teha(kuigi kas on mõtet)
- Osta ja hoia. Ehk reeglina pole väga mõtet üldse müüa enne kui tahad raha välja võtta. Eks siin on muidugi erinevaid lähenemisi, levinud on ka "cut the losses" lähenemine ehk pikemalt langenud aktsiad välja vahetada portfellis.
- (Vähemalt esimestel aastatel,) ära kunagi müü aktsiat selle pärast, et selle hind on tõusnud sinu arvates juba absurselt kõrgeks! Sa ei suuda reeglina ära arvata kui palju on liiga palju ja võid nii oma kõige magusamad võidud ära lõigata.
- algajana hoia eemale kõigest muust, osta ainult aktsiaid ja aktsiafonde.
- alla 1000EUR korraga ei tasu oste teha, pigem võiks see piir isegi kõrgem olla sest muidu teenustasud moodustavad liiga suure osa tehingust. Balti aktsiad saab praegu muidugi üldse ilma teenustasuta, eks seal võib väiksemaid tehinguid ka teha(kuigi kas on mõtet)
- Osta ja hoia. Ehk reeglina pole väga mõtet üldse müüa enne kui tahad raha välja võtta. Eks siin on muidugi erinevaid lähenemisi, levinud on ka "cut the losses" lähenemine ehk pikemalt langenud aktsiad välja vahetada portfellis.
- (Vähemalt esimestel aastatel,) ära kunagi müü aktsiat selle pärast, et selle hind on tõusnud sinu arvates juba absurselt kõrgeks! Sa ei suuda reeglina ära arvata kui palju on liiga palju ja võid nii oma kõige magusamad võidud ära lõigata.
Kui eesmärk on osta ja hoia, siis see tehingutasu nii väga oluline enam polegi. Aga ülemine piir tasub endale kindlasti põhimõtteliselt paika panna ja seda järgida. Aitab portfelli hajutada jne.
"VTrege"
Kuna Kasvukonto tulusid lähima 5 aasta jooksul kasutusse ei ole plaan võtta, siis tasuks antud konto investeerimiskontona avada, kui olen õigesti aru saanud? Ning dividendid reinvesteerida/valida vastavad fondid?
Põhimõtteliselt jah, aga panga või väärtpaberikonto mõttes ei ole sellist asja nagu 'investeerimiskonto'. Kui sa avad konto, millel väärtpaberitehinguid teha, siis konto avamise puhul on sul vaja valida, kas tavaline väärtpaberikonto (teed ise investeeringuid) või kasvukonto (kindel summa iga kuu ja ette määratud fondide jaotus).
Investeerimiskonto mõiste tuleb mängu ainult maksuametiga suheldes - kui teed tehinguid eraisikuna, siis investeerimiskonto tehingud (raha sisse ja välja liikumise) pead näitama tuludeklaratsioonil. Kui sa nüüd esimeste tehingutega veel nädala jagu ootad ja jaanuarist hakkad sissemakseid tegema, siis investeerimiskontot peaksid esimest korda deklareerima 2022. aasta alguses (veebruaris esitatakse tuludeklaratsioon eelmise kalendriaasta kohta).
Kasvukontol saab dividendid automaatselt reinvesteerida (osa valikus olevaid fonde teeb seda vist vaikimisi nagunii).
'Cut the losses' teemast nii palju, et mu enda isiklik kogemus on samuti see, et rapsimisega on võimalik rohkem kaotada kui võita. Üksikud täkke panekud tasakaalustavad ainult möödalaske, pikas plaanis võib algajale indeksfondid olla parim ja kõige rahulikum valik.
Mida jälgida fondide ja ka aktsiate puhul, kui juba veidi aega kogunud oled, on see, et proportsioonid paigast ära ei läheks, nagu DonRoberto juba ütles. Üksikud investeeringud võivad kiiremini kasvada kui portfell keskmiselt ja ühel hetkel võid avastada, et kuigi oled plaaninud jaotada vahendid nii, et kusagil "korvis" üle 10% mune ei ole, siis üks investeering oma väärtuselt on jõudnud juba 20-25% juurde.
Võttes (meelevaldselt) eeldused - sissetulek 2000, elamiskulud 1500, investeerimine 500, passiivne tulu portfellist 5%p.a.
annab tulemuseks, et vajalik kapital oleks 360 000.
Selle saavutamine 500-euroste kuumaksetega nõuab tootlust 6.7%. Mitte aastas, vaid KUUS.
Kõlab nagu soov saada iga kuu mõni väiksemat sorti lotovõit.
annab tulemuseks, et vajalik kapital oleks 360 000.
Selle saavutamine 500-euroste kuumaksetega nõuab tootlust 6.7%. Mitte aastas, vaid KUUS.
Kõlab nagu soov saada iga kuu mõni väiksemat sorti lotovõit.
Ma küll ei tea täpselt, millisest tulust see vaba raha sul tekib, aga kui on palgatulust, siis üks võimalus on veel pensioni III sammas, kuna saad kord aastas riigilt oma juba makstud tulumaksu tagasi ning oma investeeringutele liita (juhul kui suunad sambasse max 15% brutopalgast ning max 6000 aastas). Raha välja võttes peab tulumaksu küll ära maksma, aga see on loodetavasti vahepeal tootlust teeninud. Nüüd on III sambas ka olemas indeksfondid ning LHV tegi just rohelise fondi, mis võib üsna head tootlust pakkuda.
Samas algajale on tähtis protsessist ka õppida ning ise aktiivselt aktsiaid valida ja vahel ka eksida on selles mõttes väga kasulik. Eelnevate kommentaatorite soovitused on asjalikud.
Samas algajale on tähtis protsessist ka õppida ning ise aktiivselt aktsiaid valida ja vahel ka eksida on selles mõttes väga kasulik. Eelnevate kommentaatorite soovitused on asjalikud.
Piisava sissetulekuga ütleks, et lükka 3. sammas täis, vali indeksfond ja sul on kõik tehtud.
Kui sealt veel midagi üle jääb, siis võib muid asju ka vaatama hakata.
5 aastaga, ainult 500€ kuus investeerides sa finantsvabaks ei saa, kui just kasiinosse ei lähe õnnele lootma...
Kui sealt veel midagi üle jääb, siis võib muid asju ka vaatama hakata.
5 aastaga, ainult 500€ kuus investeerides sa finantsvabaks ei saa, kui just kasiinosse ei lähe õnnele lootma...
Eesmärk - 5 aastaga passiivselt 10 000€ kuus ehk 3 000 000 x 4% div. tootlus aastas.
No on võimalik aga... https://money.cnn.com/2013/12/16/investing/penny-stock-trader-millionaire/index.html
No on võimalik aga... https://money.cnn.com/2013/12/16/investing/penny-stock-trader-millionaire/index.html
"zuckerblaum"
Võttes (meelevaldselt) eeldused - sissetulek 2000, elamiskulud 1500, investeerimine 500, passiivne tulu portfellist 5%p.a.
annab tulemuseks, et vajalik kapital oleks 360 000.
Selle saavutamine 500-euroste kuumaksetega nõuab tootlust 6.7%. Mitte aastas, vaid KUUS.
Kõlab nagu soov saada iga kuu mõni väiksemat sorti lotovõit.
Tulumaksu unustasid. Kuna väljavõetavalt osalt peaks ka tulumaksu maha arvestama, siis on vajalik kapital 450 000.
"Suurik"
Ma küll ei tea täpselt, millisest tulust see vaba raha sul tekib, aga kui on palgatulust, siis üks võimalus on veel pensioni III sammas, kuna saad kord aastas riigilt oma juba makstud tulumaksu tagasi ning oma investeeringutele liita (juhul kui suunad sambasse max 15% brutopalgast ning max 6000 aastas). Raha välja võttes peab tulumaksu küll ära maksma, aga see on loodetavasti vahepeal tootlust teeninud. Nüüd on III sambas ka olemas indeksfondid ning LHV tegi just rohelise fondi, mis võib üsna head tootlust pakkuda.
Samas algajale on tähtis protsessist ka õppida ning ise aktiivselt aktsiaid valida ja vahel ka eksida on selles mõttes väga kasulik. Eelnevate kommentaatorite soovitused on asjalikud.
Olen ka III samba poolt, eelistaksin seda ka Kasvukontole. Annab hea võimaluse pikaajaliseks vaateks, soodne variant. Tulumaksutagastust võiksid soovi korral kasutada eraldi investeerimiseks, kasvõi Baltikumi dividendidesse.
III sammas vs. kasvukonto valimisel ma lähtuks ajalisest horisondist. Kuna tegemist noore inimesega ja võimalik, et järgmise 20-30 aasta jooksul tekib soov või vajadus seda raha kasutada (kas või kinnisvara ostmiseks) siis III samba puhul kaob see tulumaksutagastuse võit läbi väljamaksete maksustamise kohe ära, nii et tegelikult ei ole neil suurt vahet.
III sambal on investeerimisvõimaluste valik väiksem ja kui on soov natuke oma käe järgi portfelli sättida, siis kasvukonto pakub selleks paremaid võimalusi.
Kui plaan on koguda minimaalselt 55-aastaseks saamiseni, siis on III sambal eelised.
III sambal on investeerimisvõimaluste valik väiksem ja kui on soov natuke oma käe järgi portfelli sättida, siis kasvukonto pakub selleks paremaid võimalusi.
Kui plaan on koguda minimaalselt 55-aastaseks saamiseni, siis on III sambal eelised.
Draax, sa saad kogu selle aja jooksul ju tulumaksutagastust kasutada ehk su portfellile antakse tasuta 20% võimendust. Ma ütleks, et see on üks kõige efektiivsemaid viise tootluse suurendamiseks sõltumata sellest, kas koguda 10a või 30a. Kusjuures kui peaks sattuma väga halb 10a ja portfell on miinuses, siis pead tulumaksu tagasi maksma vähem.
Hoiad naise eest 500 euri peidus on juba pool võitu!
Noorel alustajal soovitaks pigem heade käitumisharjumustele keskenduda.
1. X kogus raha on alati käepärast (meelerahufond või kuidas iganes seda kirjanduses nimetatakse).
2. Tarbimiseks laenu ei võeta.
3. III sammas täies mahus ära kasutata.
4. Börsile viia raha, mida ei taheta lähema 10 aasta jooksul kasutada.
Nagu Draax ütles, idee on üllas. Iseasi kas FI on eesmärk või investeerimise kõrvalprodukt.
1. X kogus raha on alati käepärast (meelerahufond või kuidas iganes seda kirjanduses nimetatakse).
2. Tarbimiseks laenu ei võeta.
3. III sammas täies mahus ära kasutata.
4. Börsile viia raha, mida ei taheta lähema 10 aasta jooksul kasutada.
Nagu Draax ütles, idee on üllas. Iseasi kas FI on eesmärk või investeerimise kõrvalprodukt.
"Tarbimiseks laenu ei võeta" -
esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.
esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.
"zuckerblaum"
"Tarbimiseks laenu ei võeta" -
esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.
zuckerblaum, noore inimese valikud algavad ikkagi natuke eespoolt
auto ei pea linnas elades olema kõige esimene asi, mida soetada
kui auto soetada, siis tuleb mõistlikult kaaluda, kui palju raha sellele igakuiselt kulutada. Sellest sõltuvalt vanem/odavam variant, mitte kalli liisingumaksega
samamoodi korteriga - kesklinna asukoht on mugav, aga äärelinn on odavam. Kui rahakott ei võimalda, ei tasu kesklinnas eluaset hankida.
Need on need otsused (eluase ja autoliisingu suurus), mis valdavalt noortel inimestel säästmisvõime "ära söövad". Kõhu kõrvalt toidupoes võid 50€ kuus kokku hoida, aga kui nii korterile kui autole kulub 2x200€ rohkem kui võiks/peaks, siis igapäevakuludelt säästmisega on seda raha väga raske tagasi teha.
Säästudest kogunebki kõigepealt see meelerahu- või kriisifond ja sealt edasi juba vaba raha, mille paigutamiseks saab hakata ringi vaatama.
no ma ju selges eesti keeles kirjutsin "MAAL", just selle mõttega, et asi pole päris ühene. Ja isegi "vanem/odavam", kui sääste pole, tuleb võibolla osta võlgu - sest muidu pole sissetulekut, millest neid sääste koguda saaks. 500eurone emexikandidaat pole sellisel juhul variant, sest töölkäimiseks kasutatav sõiduriist peab sind iga päev probleemivabalt teenima.
Loomulikult ei tahtnud ma sellega öelda, et ainuke kõlblik auto on uus, sealjuures nii kallis kui vähegi kannatab, et makaronide jaoks veel natuke üle ka jääb.
Loomulikult ei tahtnud ma sellega öelda, et ainuke kõlblik auto on uus, sealjuures nii kallis kui vähegi kannatab, et makaronide jaoks veel natuke üle ka jääb.