Ohh, teid küll. Võtate sõnasabast kinni ja kohe kummi venitama.
Loomulikult ei leia käibe rida bilansist. Totaalselt erinevad asjad ju.
Kes on raamatupidamist teinud, teab aga, et käive käib aga läbi bilansikontode. Kas rahaks tehtuna või maksmata arvetena ootamas. Sama asi kuludega. Bilansimahtu võib vaadata kahtepidi: varadena või kohustuste ja omakapitali summana. Kuidas sa suurendad varade poolt? Kasumirida, va sigudik, ju kohustustega ühes kambas. Siit tulebki, et mida rohkem müüd (mida suurem käive) seda rohkem vara - raha või maksmata arveid. Ja nii saab seda tasakaalumängu igatpidi edasi mängida... aga mida ma siin teile bilanssi seletan, teate isegi seda. Kusjuures, mõelge aga kui palju te kasute seda tasakaalumängu igasuguste omakapitalide ja laenude jms. summadega, et näiteks panga ees väärtuslikum välja paista.
Aga kirvereegli juurde tagasi. Võtame Puhkuse näite ehk palju maksab sõnnikuhargi firma.
1) kui on ainut hark ja kruvi, siis firma hind on varad (hark ja kruvi) + marginaal (20% näiteks) ja kaupled.
2) Kui hargile lisaks on olemas ka kliendid ja saad ka regulaarset sissetulekut (käive, palk) siis firma väärtus suureneb vastava kasumi võrra (eeldades, et seda on) + jällegi nõutav marginaal ja taas kaupleme.
3) Jne-jne..
Lisaks. Foorumit edasi-tagasi kerides näete isegi kuhu jutud on viinud. Keerukaid arvutusi (rahavoogude diskonteerimine) nimetatakse illusiooniks. TNT juhib tähelepanu asjaolule, et „lallalla ja bla-bla bla” kõige tähtsam ( ehk siis kauplemine). Ja ma ise püüan oma mõtteavaldusega jõuda samasse puntki: võta põhjendatud hind (bilansiväärtus), lisa oma soovitud kasum ja kauple.
Lõppkokkuvõttes räägime ostu-müügitehingu olemusest, et tehing saab toimuda ainult mõlema osapoole vabal soovil. Kui sa enda arust arvutad välja „õige väärtuse” ja sellele tehingule teist poolt ei leidu, mis siis? ... elad uhke teadmisega, et sul on õige väärtusega firma. Way to go.
Kõike paremat soovides on ühtalsi minu poolt selle ülesandega nüüd „m.o.t.t.”
firmat hindab ostja.firma müük on nii keeruline et see firma väärtuse arvutamine on enamvähem mõttetu.vaatad lakke,ütled hinna ja kui ostjale meeldib siis saab ka müüdud.
mõni kel sellist firmat ,nagu ülalkirjeldatud, vaja võib minna on selle eest nõus maksma 500000 krooni ja see kel vaja pole võib maksta 50000 krooni.tähtsaim on leida ostja.
mõni kel sellist firmat ,nagu ülalkirjeldatud, vaja võib minna on selle eest nõus maksma 500000 krooni ja see kel vaja pole võib maksta 50000 krooni.tähtsaim on leida ostja.
expectations management. peab enda ja vastaspoole ootusi juhtima, kui sellega hakkama ei saa, siis ei ole ka diili.
DCF meetod on minu arvates vägagi loogiline, kuid kõige parem meetod rahalehmade väärtuse hindamiseks enam-vähem lõpuni välja arenenud/kujunenud turgudel, kui hinnatav ettevõte kasutab oma majandustegevuse rahastamiseks sihilikult võõrkapitali (ehk hoiab ROEd keskmisest kõrgemal) ja osa vahendeid ka investeerib. Mulle meeldib DCF rahavoo prioriteet, samas põhineb DCF osaliselt subjektiivsel võrdlusmeetodil, mis leiab DCF meetodi puhul rakendust möödapääsmatu probleemi - diskontoteguri - leidmisel. Eeldab head võrdlusstatistikat, USA tingimustes sobib. Universaalsed näitajad on positiivne rahavoog (võimenduseta tegevuse puhul läheneb kasumile, mind the depreciation) ja selle suhe varadesse. Tugevas kasvustaadiumis ettevõtete korral on kesksel kohal pigem olemasoleva potentsiaali ärakasutamine, ostetakse "parimat" tulevikku, kasutusväärtust. Jõudu hindamisel!
kuna ma eelmine kord läksin üshes kohas natuke selgitustega metsa siis püüan siin seda paremini lahata.
et tegemist on tegutseva ettevõttega (on ju ikka?) siis ma arvestan põhiliselt selle järgi kui suur võiks olla tulevane rahavoog. siin arvestaksin ka seda kas on olemas pikaajaline laen ja kuidas see tulevasi kasumeid mõjutab. lõpuks saadud summa diskonteeriksin mulle sobiva protsendiga. ja alustan siis kauplemist.
miks ma tahan ikka diskonteerida? sest sellist meetodit kasutab ka kuulus W.E. Buffett. tõsi ta on - mina ei ole Buffett ja Buffett ei ole mina, kuid!- kui tema on niimoodi edukas olnud siis miks ei peaks ina olema? ma ei suuda küll korrata tema edukust, kus aastatootlus oli üle 15% (JA SEE EI OLEGI EESMÄRK) kuid ... alustamiseks on see hea koht.
ma ei kavatse ju kopeerida tema edukust vaid tema edukuse v a l e m i t.
nii mu aju töötab..... :)
et tegemist on tegutseva ettevõttega (on ju ikka?) siis ma arvestan põhiliselt selle järgi kui suur võiks olla tulevane rahavoog. siin arvestaksin ka seda kas on olemas pikaajaline laen ja kuidas see tulevasi kasumeid mõjutab. lõpuks saadud summa diskonteeriksin mulle sobiva protsendiga. ja alustan siis kauplemist.
miks ma tahan ikka diskonteerida? sest sellist meetodit kasutab ka kuulus W.E. Buffett. tõsi ta on - mina ei ole Buffett ja Buffett ei ole mina, kuid!- kui tema on niimoodi edukas olnud siis miks ei peaks ina olema? ma ei suuda küll korrata tema edukust, kus aastatootlus oli üle 15% (JA SEE EI OLEGI EESMÄRK) kuid ... alustamiseks on see hea koht.
ma ei kavatse ju kopeerida tema edukust vaid tema edukuse v a l e m i t.
nii mu aju töötab..... :)
Kuskil internetiavarustes oli kunagi leht, kus üritati kokku koguda eestis müüdavaid ettevõtteid.
Kas keegi mäletab selle aadressi või see leht kinni pandud.
Kust üldse otsida firmasid ostmiseks. Kui on natukene kapitali kogunenud ja on huvi vbl mõni toimiv äri üle võtta?
Võib-olla on mõnel 5-6 aastat ühes äris olemine ära tüüdanud, ideed otsas ja tahab midagi muud proovida ning plaanib oma firmat müüa?
Kas keegi mäletab selle aadressi või see leht kinni pandud.
Kust üldse otsida firmasid ostmiseks. Kui on natukene kapitali kogunenud ja on huvi vbl mõni toimiv äri üle võtta?
Võib-olla on mõnel 5-6 aastat ühes äris olemine ära tüüdanud, ideed otsas ja tahab midagi muud proovida ning plaanib oma firmat müüa?
Vaata siia siin on päris palju igasuguseid pakkumis küll mitte Eestist aga siiski http://uk.businessesforsale.com/
tänud cribu123.
muidugi huvitavad eesti firmad aga huvitav seegi. :)
muidugi huvitavad eesti firmad aga huvitav seegi. :)
tyyp
põhimõtteliselt on pakkuda kirjeldatud situatsioonis väikeettevõte Eestis
gerplus
to: tyyp
- Mis valdkond huvi pakub?
- Mis kriteeriumitele investeerimisobjekt kindlasti vastama peab?
Müügiks pakkuda ei ole aga kaasinvestorit võib suuremate laienemisplaanide korral vaja olla...
- Mis valdkond huvi pakub?
- Mis kriteeriumitele investeerimisobjekt kindlasti vastama peab?
Müügiks pakkuda ei ole aga kaasinvestorit võib suuremate laienemisplaanide korral vaja olla...
1. valdkond - hea küsimus, raskem vastata. Pigem valdkond, mis on välja kujunemas ja leidmas turgu. (Näiteks traditsioonilise mööbli tootmisest osa võtta ei taha).
2. kriteeriumid - peab olema pos. ja kasvava rahavooga (kes ei tahaks;)) või kui on seisaks, siis pigem omanike huvipuudusest. Ühesõnaga selge põhjus, miks edasi ei areneta ja kuidas seda kiirelt parandada saaks.
Kaasinvestoriks tulemine ei ole samuti paha mõte.
Millega täpselt tegemist.
tarvot(ätt)yahoo.com
2. kriteeriumid - peab olema pos. ja kasvava rahavooga (kes ei tahaks;)) või kui on seisaks, siis pigem omanike huvipuudusest. Ühesõnaga selge põhjus, miks edasi ei areneta ja kuidas seda kiirelt parandada saaks.
Kaasinvestoriks tulemine ei ole samuti paha mõte.
Millega täpselt tegemist.
tarvot(ätt)yahoo.com
Siin oli teema Eestis müüdavate firmade kohta, kas on kuskile selline internetiportaal tekkinud?
Vaatasin, et KV.EE äripindade all on küll igasuguseid salonge ka keldripoode. Aga kuskil ei ole kategoriseeritult sellist infot leidnud.
Vaatasin, et KV.EE äripindade all on küll igasuguseid salonge ka keldripoode. Aga kuskil ei ole kategoriseeritult sellist infot leidnud.
jyrkans, sattusin mõnda aega tagasi sellisele lehele - http://www.itscorporate.ee/est/6
Huvitav, kaua see lehekülg tegutsenud on?
Üks küsimus firma väärtuse ja selle muutumise kohta!
Üks osanik kaalub oma osaluse müüki, hind on osaniku osa omakapitalist + osaniku osa 5 eelneva aasta kasumist.
Teised omanikud otsustavad need aktsiad nimetatud hinnaga firma poolt kokku osta, s.t. firma ostab oma aktsiaid.
Kuidas antud otsus mõjutab teiste osanike osaluse väärtust? Millised on erinevad varaindid?
See, et firma ostab oma osa ära, on kena, aga mis nende firma poolt ostetud osadest saab? Firma ei saa oma osasid omada, ta peab need kas edasi müüma või tühistama. Kui ostetakse miljuuniga ja müüakse homme kahe miljuuniga, siis on teiste osanike jaoks ilmselt päris äss diil. Igasugune kasum või kahjum osa ostmisest ja müügist jaotub vastavalt osalusele, s.h. ka uus osanik saab oma tüki.
Tühistamisel on tegu ei millegi muu kui omakapitali vähendamisega (nii osakapitali kui jaotamata kasumi arvelt), mis muuhulgas muudab võõrkapitali osakaalu, firmaväärtus = h** znaet.
Tühistamisel on tegu ei millegi muu kui omakapitali vähendamisega (nii osakapitali kui jaotamata kasumi arvelt), mis muuhulgas muudab võõrkapitali osakaalu, firmaväärtus = h** znaet.
=hanzanet?
hanzanet on täiesti eraldi teema. Töötab nagu vene börs, siis kui tahab... h** znaet millal
Tänud, impendium!
Firma tühistab ostetud aktsiad.
Võõrkapital = 0.
Niisiis, firma ostab ühe osaniku (ca 30%) aktsiad hinnaga: 30% omakapitalist + 30% viie eelneva (ja eeldatavasti tuleva) aasta kasumist (stabiilne äri, puhasrentaablus ca 10%). Peale ostu aktsiad tühistatakse. Firma võõrkapital = 0.
Kuidas muutub teiste osanike osaluse väärtus?
Kuidas muutub teiste osanike osaluse väärtus?