Vene ajal oli keelatud põllumaale krunte anda. Pidigi rajama väheväärtuslikule alale ja vajadusel kuivendama või pinnast täitma.
2 Likes
Narva-Jõesuu lähedal üleujutatud suvilakoperatiivide-aladel on lihtsalt unustatud omal ajal kaevatud kraave korras ja lahti hoida ning kui nüüd suurem vesi peale voolas, ei suutnud see kuhugi minna. Nii lihtne see ongi.
Muidugi ekstreemse ilmastikunähtuse puhul ikka juhtub selline asi, kord siin, kord seal. Kogu aeg on juhtunud. Ka 100 aastat tagasi juhtus selliseid asju. Vesi taandub, kõik kuivab ära ja järgmised mitukümmend aastat on jälle mureta.
Piltidelt vaadates on seal kandis targemad ehitanud oma garaaži kõrge vundamendi peale. Ju siis üleujutamine polnud seal kandis esimene selline. Meenutaks, et Ammende Villa Pärnu linnas on samuti ehitatud sedasi, et see arvestab üleujutustega.
3 Likes
See on naaaaatukene keerukam. Ma väga ja üleliia täpselt sellega kursis ei ole, aga jutukatketest on kõrva jäänud… Nõuka ajal hooldas neid maaparandusobjekte “riik”. Eks ilmselt kuidagi delegeeriti see “allapoole” – kolhoosidele sovhoosidele vms. oli, midagi oli. Kraave kuivendati ja jõgesid süvendati ja taimestikku niideti.
Siis tuli Eesti Vabariik. Vana süsteem lakkas olemast aga mingit uut süsteemi ei loodud, sest aastakest 10 või sinnakanti sai “olemasoleva rasva peal ligu lasta”.
Ja nüüd, ma endiselt naabritelt olen kuulnud, et jõed-kraavid kasvavad kinni, keegi ei niida, sest kellegi vastutusalas ei ole. On justkui “eikellegi” omad ja kõigi omad. Ja jõeäärsed põllud on üle ujutatud ja kipuvad soostuma. Edasi läheb veel vahvamaks. Kui “kohalikud talunikud” ka tahaks rahad kokku panna ja mingi “hooldusühistu” luua, siis sekkuvad looduskaitsjad. Keskkonnaamet vist. Ei tohi. Natura 2000. Inimtegevus on piiratud. Aga kalad. Aga konnad. Aga kiilid…
Sõnaga, “ise ei söö ja teistel ka ei luba” olukord. Kui on vaja hooldada ja süvendada ja niita, siis “raha ei ole ja pole meie kohustus”. Aga kui on vaja ära keelata, trahvida ja takistada, siis jooksevad erinevad ametid üksteist või jalust maha, et jaole saada.
NB! See on selline poole kõrvaga jutukatketest kokku pandud pilt. Pildi tõepärasuse eest vastutab uskuja ise. Mina tean ainult nii palju, et kunagine elukoha-järgne vähi- ja särjejõgi on täiesti umbe kasvanud ja ei saa sealt enam midagi. Ja teine kunagine elukoha-järgne jõekene moodustab kevadeti ümberkaudsetel põllu- ja heinamaalappidel ikka paraja ooookeaaani.
Kui keegi on teemaga täpsemini kursis, siis lisab ehk konkreetsema info-.
Offf, omad vitsad peksavad. Kui inimeste potipõllunduse-kartulimaa korraks üle ujutatakse (mis otstarbel algselt need piirkonnad laiali jagati) siis pole kahju teab kui suur ning uudisväärtust juhtumil pole.
Aga kui nüüd on sinna statsionaarselt aastaringselt elama kolitud ning kompleksne suur eramu ehitatud, siis võtab see kurjaks küll. Aga siiski - omad vitsad peksavad ning kuri saab olla ainult iseenda peale.
Seal Narva-Jõesuu lähistel mingit sellist looduskaitset küll ei tohiks olla, kes oleks keelanud sealseid kuivenduskraave lahti hoida.
Siis see soo on merepinnast piisavalt palju kõrgemal, mis võtab ära argumendi, et “me paikneme nii madalal, et tulvaveel pole kuhugi minna”.
Võrdluseks: kiirevooluline Emajõgi on langusega ainult 3.6 meetrit ja seda ~100 km peale.
Nõus.
Heinamaad pead niitma oma raha eest. Heinamaal kasvava rägastiku või üksiku lepa jaoks pead taotlema raieluba. Kõik jõeäärsed põllumehi mittehuvitavad maad on angervaksa ja paju/haaba täis ja ära võsastunud. Ja johhaidii, kui keegi sealt leiab veel mingi III kategooria seene, siis on pekkis. Hooldatud heinamaal polnud vanasti kopraradu, nüüd on niipalju, et kalal enam ei taha käia, sest on liiga suur jalaluu murdmise risk. Tuleb tuttavale traktoristile mustalt maksta ja lepp ise maha võtta, vähemasti vanasti käis see alati nii, nüüd on ära reguleeritud, et peeru ka ei tohi lasta oma metsas, sest see häirib rähni.
Võin oma mu hala pikendada ka nende ehitiste üle jauramisega, mis on aastatest 1800+ ja keegi ei tegele, sest et riik…laseb need käest. Riigil on võimekust vana kaitsta, aga võimekust vana hoida pole ja potentsiaalset omanikku appi ka ei lasta. Tervisesüsteem on samasugune, keegi ei taha arsti juurde minna, sest perearsti juurde pöördumisele järgneb persetäis arstivisiite, mida sa pead hakkama tööandjaga kooskõlastama. Enamasti järgnevad eriarstid ja nende järjekorras ootamine, mis tapab vaimselt. Lisaks iga arstiteenus, mis on vähegi legit, hoiab sind oma nisa otsas niikaua kui võimalik ja see pikendab agooniat veelgi. Meditsiini ettevõtted teevad kõik selleks, et maksumaksale riigi kaudu arveid esitada ja seetõttu hoiavad patsienti “omale”. Ootavad kuni sa enam vähem surnud oled ja siis hakkavad tegutsema.
Keegi teist C-Hep on põdenud? Arst tuvastab sul näiduks väga väikese mõõdu ~20 000, ja ütleb “Sa kuradi narkar. Ootame, äkki keha saab ise jagu”. Viirusenäit paar kuud hiljem on 1 000 000+, päeval tahad paar korda pikali visata vähemalt 15min, põiel käies tuleb musta vedelikku, max füüsiline töö ongi põiel käimine. Selles seisus pead ka arstile minema, äkki nüüd on 2% käes ja oujee saad ravimid peale lugematu arvu kordi arstide vahet joostes ja kulutada arstide ja oma aega. Persse minge oma sotsiaalsüsteemiga.
PS Sain C kas A) väikesest hambakliinikust B) ühest kohustuslikust TTH kabinetist, kus eelmine näost kollane tegelane enne mind toibus vereproovist ja õde ei osanud oma valgel plastkarbil nõela vahetada.
lõpp läks vist veits OT
Mulle jäi üks huvitav doku sel teemal just silma. https://www.youtube.com/watch?v=mScpHTIi-kM
Miks lühiajaliselt egoistlikult käitumine on pikas perspektiivis häving ja kuidas “igaüks on küll enda eest väljas ja tegeleb oma huvidega” viib pikas perspektiivis hoopis koostööle ja koopereerumisele.
Jõgede puhul, ma olen aru saanud, “huvitatud isikud” “tahaks aga ei lubata”.
Mõtleme sellise hüpeteetilise mudeli peale, mis kaugel kaugel hiinamaal on sajad miljonid talunikud ära toitnud.
Neil on seal need “astmelised põllud” mägede nõlvadel. Vesi on kõigile ühine ja voolukanaleid tuleb hallata ühiselt. Kui nüüd üks talunik otsustab olla “lühinägelik ahne põrsake” ja tarvitab rohkem vett kui õigus, jäävad alamjooksu talunikud kuivale. Kui alamjooksu talunikud otsustavad selle peale “retaliateda” ja lasevad kanali kinni, siis ujutatakse kevadise tuvaveega ülemjooksu põllud üle.
Ehk siis “vimma kiskudes” on lose-lose mõlemale poolele ja ainus mõistlik variant on koostöö.
Jõgede-kraavide-kanalite puhul, ma olen nii aru saanud, oleks “huvitatud osapooled” huvitatud koostöö tegemisest aga omanik mängib “koera heintel”
1 Like
Täeilik bullshit.
a) Keegi ei käsi sul üldse oma heinamaad niita. Kui aga oled sõlminud riigiga pärandniidu või puisniidu hooldamise leppe, saad hüvitist vastavalt sellele hinnakirjale:
Toetuse ühikumäär põhitegevuse elluviimise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas:
- 100 eurot enne 15. juulit pärandniidu niitmise, välja arvatud puisniidu niitmise korral;
- 150 eurot alates 15. juulist pärandniidu niitmise, välja arvatud puisniidu niitmise korral;
- 600 eurot puisniidu niitmise korral;
- 300 eurot puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral;
- 185 eurot pärandniidu karjatamise korral.
Toetuse ühikumäär lisategevuste elluviimise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas:
- 80 eurot liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise korral;
- 200 eurot pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral;
- 10 eurot laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise korral;
- 100 eurot pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse elluviimise korral;
- 10 eurot väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral.
b) Keegi ei nõua üksiku lepa või heinamaal kasvava rägastiku eemaldamiseks mitte mingit luba. Raieteatise esitamise nõue kehtib ainult metsamaale ja sealgi on omanikul õigus raiuda ilma teatist esitamata oma tarbeks 20 tm aastas.
2 Likes
Võtmesõnadeks on äravoolu hulk. ja kõrguste erinevused. Soode aluspinnase reljeef, mis koosneb halva drenaaživõimega pinnasekihtidest (kivimid/savi) ei ole laudsile, et vesi saaks igas suunas vabalt liikuda. Pigem on see üldjuhul midagi kausilaadset ja ka selle kausi põhjas on veel omad mõhnad ja lohud.
Kuivendamise põhiline eesmärk on alandada kuivenduskraavidega pinnavee taset, selliselt, et tekiks veest küllastumata pinnasehorisont, kus selleks kohastumust mitteomavate taimede juured saaks kasvada. Teine eesmärk on juhtida uuest pinnaveetasemest kõrgemale jääv liigvesi magistraalkraavidesse. Kui magistraalkraavide äravooluhulk < sademete hulk, siis ongi tulemuseks uputus. Paljudelt märgaladelt, mis asuvad suurte looduslike ööside vahel, polegi aga arukas nende topograafia tõttu kuivendamisega jampsida, sest magistraalkraavid peaksid olema kohati kümnete meetrite sügavused või tuleks rajada pumpla. (Hetkel pole vist see olukord.)
Näitlikult: Kui panna vett täis kauss lauale, ei voola vesi sellest põrandale vaatamata sellele, et laud asub põrandast kõrgemal. Kui puurida kausi küljele väike auk, hakkab sealt vett välja nirisema, mis jätkub kuni veenivoo alaneb augu kõrguseni. Kui valada nirisemise ajal kastekannust kaussi solinal vett juurde, saab kauss ikkagi täis, vaatamata küljel olevale augukesele. Kui viia kauss keldrisse ja üritada sealt vett toa põrandale voolama saada, läheb keeruliseks.
1 Like
Omanik võiks ju isegi oma maal oleva kraavi korras hoida, aga mis sellest kasu kui vesi sealt kuhugi edasi ei lähe ja naaber oma kinnistul kraavi ei hoolda.
Tammsaare on sellest terve viieköitelise sookuivendamise käsiraamatu kirjutanud.
7 Likes
PS Tegelikult polnud mu kausi analoogia eriti õnnestunud. Lisaks tuleks kujutleda, et see kauss on täidetud tihedalt mingi švammi või käsnalaadse moodustisega, millesse ja millest vee läbi nõrgumine võtab aega. Sel juhul tekib märgatav viivitus kaussi vee juurde valamise ja selle hetke vahel, kui küljel olevast august midagi välja tulema hakkab.
Kõik Sinu kirjeldatu üldiste tavaliste asjaolude kohta on õige, aga antud juhtumiga seoses paistab, et veel on ära voolata võimalik küll, sest Narva jõgi pole sugugi kaugel ning 6m kõrgem maapind on piisav. Ja ka kraave on sinna varem rajatud, nende korrashoidmine ei ole analoog Tammsaare Vargamäe oludega. Seega sealt Narva-Jõesuu lähistelt on võimalik vett ära juhtida suures mahus, kui seda lihtsalt tahta ja korraldada. Seega on põhjus lihtsalt minnalaskmises mis maksis nüüd kätte.
Kus sul need andmed, et see kraavivõrgustik oli dimensioneeritud selliseks, et võtta vastu kogu see erandlik väheliikuv vihmasajuvöönd, mis ennast sinna kohale parkis ja 19 tunniga pool kuunormist korraga alla valas ja mis seisundis see on? (Lisaks muidugi ajaline viivitus ka, mis kulub vee nõrgumisest pinnasest kraavidesse.)
To: PeaLiK.
Kui polnud dimensioneeritud, siis nüüd on neil selline võimalus ja see pole sugugi ületamatu takistus. Kuhjuvatel veemassidel on tegelikult kuhu minna, vaja seda vaid võimaldada. Seal pole sellist situatsiooni, nagu tihti mujal maapiirkondades, et kui jõgi, mis peaks kuivenduskraavist vee vastu võtma, ajab ise üle kallaste, siis pole ka kuivendatavast territooriumist veel kuhugi voolata.
Google maps street view abiks.
Ma tõesti ei viisti aega kulutada Street View vahtimisele, aga piki jõge jookseb seal J: Poska tänav ning on rohkem kui tõenäoline, et magistraalid on sealt alt truupidega läbi viidud (nt seal kohas, kus on see Riigiküla sild ja mille ees paistab olevat mingi 3,8m samakõrgusjoonega veereservuaar) ja tavaliselt tekivad just sellistes kohtades pudelikaelad. Kindlasti annaks rajada igale poole igasugu Hollandi endiste sooalade kuivendusprojektide stiilis kanalite ja tõstesildadega lahendusi, mis julge varuga iga ilma välja kannatavad, aga kas ikka peaks.
Ida-Viru on sel suvel saanud tavapärasest rohkem vett juba 2 kuud. See PeaLiku käsnaga kauss oli juba enne triiki vett täis ja kui ühe päevaga sajab pool kuu normist alla, siis on üleujutus täiesti normaalne. Selliste veekoguste ärajuhtimiseks pole mõtet lahendusi ehitada - see on oluliselt kallim, kui lihtsalt selliste üleujutustega arvestamine. Täpselt sama juhtub ka linnades (näiteks Tartus tüüpiliselt Riia-Turu rist ja Riia viadukti alune).
Ennevanasti oma elamist oru põhja või luhale ei rajatud. Täna tehakse seda hooga ja paratamatu tulemuseni jõudes otsitakse süüdlasi. Oma lollus/vitsad peksavad.
2 Likes
lisaks veel juurde, et pea igal pool Eestis, kus endised suvilarajoonid on rohkem kasutust leidnud, on sama probleemi ees, nimelt paljud kraavid on kruntide sisse arvestatud, osad omanikud on need täis ajanud, osad on torud pannud, aastakümneid ei ole neid keegi hooldanud jne. Osad lasevad sinna veel oma fekaalid või pumpavad öösiti kogumispaakidest nn halli vett ehk siis suures plaanis paras anarhia. KOV-id on mugavalt ennast igasugusest vastutusest vabastanud ja seletavad, et see on omanike probleem, aga nüüd kui kilomeetri kraavi peale on 20 majapidamist, osad neist pensionärid, osad umbkeelsed, osad lihtsalt opakad, siis sumbuvad enamasti kõik need üritused lootusetusse ehk nii kaua kui minu maja/putka pole veel vee all, siis on mul po##ui…
4 Likes
Täpselt nii ongi. Enne kui tiblalinna tolmu jalgadelt pühkisin, elasin sellises jumalast hüljatud kohas, nagu Mähe. Kraavid seal tegelikult olid, aga ilmselgelt neid ei täitnud oma eesmärki sest iga lume sulamise aegu ja kohati ka sügisel lirtsus kogu õu. Lõpuks lihtsalt tõstsin kogu krundi ulatuses pinnast 20cm ja siis sai väga hea - minu krundilt voolas kogu vesi naabrite aedadesse. 
Vähe vett on häda, siis tuleb vähese vee tõttu Öiroopasse põgeneda. Seal paned tikust rohupuhma põlema, et piisoneid küttida nagu savannis alati on kütitud, 1000 ruutkilomeetrit metsa põleb maha nagu nalja. Siis on Öiroopas kisa taevani: kliima paneb metsad põlema ! Süütaja vaatab põnevil pealt nagu Petseris : Sauna panin, küla läks !
Palju vett jälle häda. Ei tea kuhu siis küll põgeneks.
Polegi kuhugi põgeneda, vesi ümberringi igal pool. Meri, Peipsi, Soome laht, igal pool vesi
Istud jalad põlvini vees ja loed meelelahutuseks Maughami juttu Vihm
Hea jutt on. Võib ka kuulata.
https://jupiter.err.ee/1609223520/jarjejutt-william-somerset-maugham-vihm
Töe ja Öiguse Andres teadis… ikka kraav tuleb kaevata… kui palju vett, juhib ära, kui vähe… on koht kus sügavamalt kastmisex vötta
1 Like