Kliimatanker läheb vääramatult edasi, pole vahet mis kohalikest saab. https://www.err.ee/1609665848/saarde-valla-elanikes-tekitab-elf-i-ja-rmk-soostamisplaan-uleujutushirmu
1 Like
Rohepööre ei ole lisakulu, vaid lisakulu on liigne bürokraatia, millega kaasnevad lisakulud. See on probleem.
meie probleem on sinusugused roheuhhuulased, kes on ( vähemalt sõnades) liig aktiivsed
7 Likes
Miks see auto elektrilisus selline asi iseeneses on?
Miks mitte kohe kohustuslikus korras kõigile isiklikuks transpordiks helikopter? Oleks veelgi futum.
Ülejäänud tekst on ka samast vaimust kantud. Jääb mulje, et asi peab võimalikult futuristlik olema, mitte et kommenteerija siin tegelikult keskkonnast vms hooliks.
1 Like
Neil kohalikel pole eriti midagi öelda - kuivendamine toimus ajal kui inimesi seal ei elanud. Tagasitulnutele tuleb just asi täpselt sellisena, nagu ta enne oli tagastada. Seal Kikepera + 5 km piirkonnas elab vist ca 100 inimest kokku?
Igal juhul oli seal enne ca 500 inimest ja kõik suutsid endale kuiva koha elamiseks leida.
Vaikides, kummardades pea maha, sa oled ikka rumal nagu eelkooli klassi ahv. Mis krdi näidet sa tood? Neil on ju sellest suva, kui sa aru pole saanud. Et sinuarust rohepöördega oleks venemaa suurlinnades hulga parem elu? Lollakas.
8 Likes
Soovitan kuulata Äripäeva Raadiost saaded Rohepöörde Praktikud. Karsonkompuuter on sealt tuleva propa kõrval poisikene.
6 Likes
Kõige jaburam on EL rohepöörde juures see, et kõik kulutatud raha, pole päeva lõpuks mitte midagi käegakatsutavat juurde toonud, mis kuidagi aitaks kliimaneutraalsuse poole. Kui selleks, mitte ELi majanduse vähendamist, mitte arvestada.
Päikeenergia läks odavaks, sest Hiina suutis välja töötada odavad päikesepaneelid. Hetkel on päikesepaneelid juba vägagi mõistliku hinnaga, kui sinna juurde ka akupank panna (mis on odavaks muutunud samuti tänu Hiinale) siis saab meil tegelikult majapidamise juba alla 10K euro muuta nii pooleks aastaks võrgust sõltumatuks.
Elektriautod on samuti teinud enamiku arengust (just hinna osas) läbi Hiinas ja tänu Hiinale. Seda nimekirja võib jätkata, kuid üldiselt on skeem sama, kõik nähtavad ja kasutatavad rohetehnoloogiad on Hiinast.
Kuhu euroopa oma sajad miljardid matnud on, jääb selles osas arusaamatuks. Ilma kõige rohepöörde jamata oleks me rohepöörde eesmärkidele enam vähem täpselt sama lähedal või kaugel (nende reaalne täideviimine sõltub tehnoloogiast, mitte ELi direktiividest).
Kuna euroopa on tehnoloogiliselt tänu sellele samale rohepöördele surmaagoonias, siis siit ei saa juba printsiibis midagi tulla. Kunagi ühel majandusfoorumil käis oli üks öko-mökö tegelane kes seletas, kuidas me peaks maalähedaselt elama, pmt koopas ning igaüks kasvataks ise põllul süüa, samal ajal aga majandus peaks tegelema kõrgtehnoloogiaga. Talle oli ka võimatu selgeks teha, et üks välistab teist.
4 Likes
Raha kulus Venemaalt fossilkütuste ostmisele.
1 Like
Äkki mingi päikesekvoodimaks aitaks selle vastu? https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120371406/hoiatus-maad-tabanud-tugev-paikesetorm-voib-rikkuda-inimeste-tervist
Mina küll tean ühte käegakatsutavat EU roheedulugu - see on pudeli külge jääv kork.
6 Likes
Kui vaadata maailma esidemokraatia näiteid ameerikast - siis tõeline progress on ikkagi direktiividest kinni 
Üks edasiviiva direktiivi näide allpool.
Aga konstruktiivselt ka - euroopa on väga suure osa oma miljarditest matnud energia sisseostmisesse. Kahjuks maakera omapäradest johtuvalt meil siin euroopas pole mastaapselt kasutataval määral energiakandjaid (Põhjamerest ei jätku kogu euroopa jaoks).
Lisaks on need maetud miljardid vähendanud või asendanud mingi osa energiatarbest. Mis on pikas perspektiivis oluline võit.
Esivanemate raske vaevaga kuivendatud soode üleujutamine ja selle käigus olemasolemate ökosüsteemide hävitamine kõlbab ka eduloona välja tuua.
2 Likes
See Kikepera näide on jama. Seda kuivendati ju hoopis jõgede ümberpööramise kampaania käigus, mis on ju paha?
Ma olen siin ca 10 x kirjutanud, et ainuke võimalus tõelisesse rohelisse utoopiasse jõuda on läbi arengu. Seda arengut tuleks teatud aspektides isegi kiirendada just majanduskeskkonna globaalsete (konkreetse turu osas) parameetrite sättimise läbi. Lõpuks jõuame olukorda, kus meie tehnoloogiline tase võimaldab looduse hävimist energiabilansi ja tehnoloogia mõttes tasakaalustada. Vt ka Kardashevi skaala.
Kusjuures Hiina hetkel just sinnapoole liigubki.
Teine võimalus on siis koopasse tagasiminek, mida läänemaailm üritab nagu teha. Probleemiks on see, et koobas pole pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest looduslähedane eluviis on tegelikult loodust kahjustav, ja tekib olukord nagu poleks üldse seda teinudki, mis viib sõltumatu arengu puhul lihtsalt loodusressursi lõppemiseni ja täieliku kliimakatastroofini. (Mis juhtus peale jääaega suurte imetajatega, Austraalia algasukad ja kontinendi kliima, fossiilid sh turvas Euroopas jne?) Hetkel Euroopa sihibki sinnapoole.
Praegune Hiina pole üksikisiku jaoks just kõige vabam ühiskond, aga nende tegevusest kumab läbi, et nad tegelikult ka mõtlevad 5000 aastat ette. Erinevalt siis Läänest, kus ka rohepööre on tegelikult rohepesu, et mõnedel võimalikult kiirelt aidata kasum välja võtta. Kaur jms seltskond on lihtsalt kasulikud idioodid.
3 Likes
Ega see Kikepera nüüd ju ainus selline projekt pole. Selliseid on ju kümneid (kui mitte rohkem) juba tehtud samal ajal suure ekskavaatoriga pool sood segamini pöörates. Lisaks see Kikepera jõgede kuivendamine oli mingi pool aastasadat ja peale tagasi - selle ajaga on sinna ju ammu uus ökosüsteem tekkinud, mis see nüüd siis halvem peaks olema kui see mis seal kunagi oli.
Võibolla ma saan asjast valesti aru, et minuarust on loodushoid loodusel omatahtsi olla laskmine, mitte selle iga kahe inimpõlve järel ekskavaatoriga vastavalt kehtivale ideoloogiale sobivaks tuuseldamises.
Ülehomme võiks selle loogika järgi Emajõe luhad või Peetri ja Saue põllud ka tühjaks rookida, polnud ju seal ka vanasti seda linna seal laiamas.
1 Like
Läbi arengu ei jõua me mingisse rohelisse utoopiasse, vaid steriilsusesse, kus kõik elus ollus on keelatud. Tänapäeva linnalapsed on jõudnud juba arengutasemele, kus nad kardavad elusloodust.
Kui loodusel lasta omatahtsi olla, siis need rabakraavid kaovadki suht kiirelt ära või ehitatakse kobraste poolt aeglasteks vooluveekogudeks ümber.
1 Like
Küsimus on eesmärgis ja mida selleks tehakse.
Kui koolis loodusest räägitakse, siis lapsed ei karda loodust.
Siin hiinlastega suheldes nad räägivad, et loodusharidus ja looduskaitse on nende koolides täitsa olemas. Erinevalt siis näiteks UK koolidest (juba Eesti mõistes lasteaiatasemel), kus peetakse oluliseimateks usuõpetust (va kristlus), eneserahuldamist, väljamõeldud sugude vahelisi suhteid jms.
Kusjuures, kui vaadata UK saateid, siis jääb mulje, et aiandus, koduloomad, matkamine, loodusteadused jms oleks nagu suure au sees ja populaarsed. Tegelikkus aga kipub olema üsna vastupidine. Isegi kui inimesed oma meelest millegagi tegelevad, siis on masside tasemel nende asjade tase väga algeline, sest reaalselt ei ole vastavat kultuuri.
Ehk siis vastupidi võttes - looduse suhtes jätkusuutlikku tulevikku me just jõuamegi läbi tehnoloogilise arengu, samal ajal propageerides loodust ja jätkusuutlikkust.
(20 kg vaske käsukorras iga parkimiskoha alla matta ei ole tehnoloogiline areng.)
Ameerikas on tõepoolest hull aeg - fossiilkütustest genereeritud elektri osakaal langes ameerikamaal esimest korda alla 50% märtsis 2025.