väga vabandan, aga mulle tõi see auto moodi liikumisvahend meelde veneajal tänavatel aeg-ajalt ettejuhtunud 0,3 liitrise/9 kw mootoriga invaauto smz. ilmselt oli ka sellega uhke ja öko sõita. tänapäeval on selle turuniši täitnud mopeedautod, millega juhilubadeta tursked nigeeria üliõpilased linnas burkse laiali veavad. peale kandilise seljakoti ja uskumatust sõidumõnust katarsises näoga juhi küll muud sinna auto moodi asja sisse ei mahu, aga … chepness first.
igatahes kõva valik, õnnitlen - eesti rahvas on harjunud kannatama.
Noo see küll midagi sõiduki kiirendusomaduste kohta ei näita. Meil, Eestis on ju kombeks, mitte “rohelise süttides tuleb hakata liikuma” vaid rehelöise süttimine tähendab, et tuleb näpp ninast välja võtta, ninakollid taskutega vesti sisse pühkida ja hakata käiku lõlitama ningi aeglaselt-aeglaselt sidurit vabastama. Alternatiivina - rohelise süttimisel on taga seisvate autode närviline signaalitamine märgiks, et tuleb tiktok insta vms. kõrvale panna ja tasakesi liikuma hakata.
Ja siis on muidugi need toredad mehed, kes ostavad 40-50 tonnise või kallima auto, täiesti adekvaatse töömahu ja täiendava hübriidajamiga… ja siis keeravad nupu “Super ECO” asendisse ja kiirendavad tasa-tasa nagu nagu kapsauss peedilehel.
Pealnägijas räägitakse mürgisest kaevuveest.
Mürgibakterid meie kohvivees. Viimasel ajal peetakse palju kirglikke vaidlusi tuulikute võimaliku kahju üle, kuid asjatundjate sõnul on suuresti radari alt läbi läinud keskkonnakahju, mis on päriselt olemas, tegelikult juba kohal ja ajas kardetavasti kasvab. Nimelt tuleb eri paigust, nagu näiteks Lepiku talust Kose vallas, üha enam teateid, et kraanivesi on reostatud. Selle nädala Pealtnägija uurib, miks ütlevad mitmed eksperdid, et sama moodi jätkates muutub puhas joogivesi Eesti kodukaevudes varsti luksuseks? Meie kaevuvee kehvast olukorrast kirjutab ka Erri artikkel.
Ta postitas selle salvkaevu saastunud vee artikli siia foorumi kliimateemasse ainult seetõttu, et seal mainiti “tuulikute kahjusid”. Kui poleks mainitud, oleks me pääsenud järjekordsest spämmist.
Mina ei ole teadlane ja ei ole midagi sellist ka väitnud. Siin on enamik igapäevaselt sõnavõtjaid minust väga-väga-väga palju targemad(ilmselt teadlased). Eks probleeme süvendavad ilmselt üleujutused ja pikad põuad. Sellest räägitakse ka selle saate lõpus, alates 15 min ja 33 sekundist.https://www.err.ee/1609610309/kodukaevude-olukord-havitab-ettekujutuse-eesti-puhtast-joogiveest
Kui ühes Eesti otsas on väike tarbimine ja suured veeressursid, siis ei aita see teisi kohti, kus on suur kasutus ja koormus. “Eesti põhjavee puhul tuleb eristada maapinnalähedast osa, kus põhjavesi toitub tänapäevastest sademetest ja sügavamat osa, kus esineb vanemat vett, millest märkimisväärne hulk pärineb jääaegadel Eesti ala katnud mandriliustike sulavetest. Neist esimene on niinimetatud aktiivse veevahetuse vöönd ning see ressurss on kõige tundlikum kliimamuutustele ja põuaste aastate esinemise suhtes,” selgitas Marandi.
https://novaator.err.ee/1609628513/laanemeres-jaab-jaad-aasta-aastalt-vahemaks
Möödunud aasta kevadsuvel oli teatud perioodil merevesi umbes kümme kraadi soojem kui oli mitme aasta keskmine. Muutus paistab ka silma jääkatte vähenemises. Viimase saja aasta jooksul vähenenud selle kestvus ligi kahe kuu jagu.
Mida nõrgem on aga moodustunud merejää, seda kergemini puhub tuul selle ära Soome poole ja seda rohkem on Soome jäälõhkujatel tööd. “Kui jää üldse ära kaob, tuleb laineenergiat randa jämedalt võttes poolteist korda rohkem. See tähendab, et need, kes on rannale ehitanud, neil on varsti vesi ahjus. Samamoodi neil, kes kasutavad mereteid, peavad sagedamini süvendama,” selgitas mereteadlane.
Soojemal veetemperatuuril on ka omad keskkonnamõjud. Läänemere põhjaosas on üsna sageli hapnikupuudus ja kliima soojenemine süvendab seda. Kui pinnakiht on magedam ja soojem, siis all on külmem ja soolasem veekiht. Kuna soe magevesi on külmast soolveest kergem, ei suru miski hapnikurikkamat vett merepõhja ja hapnikku jõuab selle võrra merepõhja vähem.See aga mõjutab omakorda elustikku, vee-elukatel jääb hapnikku liiga väheks. https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120361041/kliimamuutused-suvendavad-ka-terviseriske-naised-eriti-rasedad-eakad-ja-lapsed-on-kliimamuutuste-moju-suhtes-eriti-kaitsetud
On teada fakt, et kliimamuutused toovad kaasa suurt kahju looduskeskkonnale ja majandusele. Hoopis vähem aga räägitakse kliimamuutustest kui ebavõrdsuse sütikust – uuringud näitavad, et kliimakriisi mõjud ei jaotu meeste ja naiste vahel võrdselt ning naised on sageli haavatavamad. Kliimamuutused süvendavad ka sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sealhulgas ka soolist ebavõrdsust. Rikkamad saavad rikkamaks ja vaesemad jäävad veelgi vaesemaks. https://arvamus.postimees.ee/8206829/aleksander-laane-jutud-hiina-soest-on-enamasti-poolik-tode
Hiina on maailma suurim saastaja, aga ka kõige suurem taastuvenergia tootmisvõimsuste ehitaja. Hiina plaanis 2024. aastal käiku anda 80 GW jagu söeelektrijaamu. Reaalsus on aga see, et võrku ühendati kõigest 30 GW jaamu. Samal aastal lisandus päikese- ja tuuleenergia võimsusi 356 GW ehk enam kui 11 korda rohkem kui söejaamu. See näitaja oli peaaegu võrdne USA samal aastal lisandunud taastuvenergia võimsustega ja on ligikaudu 4,5 korda suurem kui ELis. Hiina seis 2024. aastal oli selline, et päikese- ja tuuleelektrijaamu oli üles pandud kokku 1400 GW jagu (vastavalt 890 GW ja 520 GW), aga söeelektrijaamu oli 1200 GW.
Jah, meie jaoks on hetkel tähtsaim julgeolekuküsimus, kuid see ei muuda olematuks fakti, et kliima soojeneb endiselt.
Nüüd on see siis lõpuks juhtunud! New York City võttis lõpuks ametlikult kasutusele ka eramajadele mõeldud prügikonteinerid! Enam ei pea prügi jätma kottidega maja ette vedelema! Hurraa!
