lihtne (lapseloogika):
import=kaup sisse raha välja
eksport=kaup välja raha sisse
investeeringud=raha sisse, et kunagi välja viia
eestis umbes
import=eksport+investeeringud eestisse
on loogiline, et investeeringud pigem mätsivad kaubandusbilansi (=probleem) kinni kui et
tekitavad ise probleemi.. 6igemini lykkavad tulevikku..
aga naiteks parnu soites on teeääras hoiatussildid EU RAHADEGA! ja siis hakkavad ära hööveldatud teed.. kas me sellist EU'd tahtsimegi ;)
Loen siin ja imestan.
Te nagu ootaksite seda krooni devalveerimist...Et teeniks natuke raha (kui täpselt hetke ära tabate või midagi sellist). Kui näts käib on kõik pulga jagu jälle vaesemad. Selline devalveerimine on iseenesest karm - tegelikult kaotavad praktiliselt kõik ja ropult. Mingi hetk ei saa te enam oma kuupalga eest mitte enam 10-20 paari leviseid vaid näiteks ainult püksinööbid. Pappi oskab siin hüperinflatsiooni tingimustes vist teenida ainult kod. Scrooge. Ülejäänud tegelased saavad ainult restoranis käimisest sellisel juhul unistada rääkimata liisinguautost ja oma majast.......
Te nagu ootaksite seda krooni devalveerimist...Et teeniks natuke raha (kui täpselt hetke ära tabate või midagi sellist). Kui näts käib on kõik pulga jagu jälle vaesemad. Selline devalveerimine on iseenesest karm - tegelikult kaotavad praktiliselt kõik ja ropult. Mingi hetk ei saa te enam oma kuupalga eest mitte enam 10-20 paari leviseid vaid näiteks ainult püksinööbid. Pappi oskab siin hüperinflatsiooni tingimustes vist teenida ainult kod. Scrooge. Ülejäänud tegelased saavad ainult restoranis käimisest sellisel juhul unistada rääkimata liisinguautost ja oma majast.......
See ületarbimine või siis defitsiit on ju tingitud jälle meie võidukast pangandussektorist nagu ka 1997a "börsi"kriis või krahh. Rahvale jagatakse ju ilma igasuguse vastutustundetusega raha. Autode liisinguintressid on väiksemad kui Saksamaal.. Primaarne on eluasemelaenud ja EGO laadsed krediitkaardid. Loomulikult järgneb sellele selline väiksemat laadi laks - mis muidugi suurele osale (lollid) lõppeb korraliku krahhiga. Tegelikult ei tohiks inimestele niimoodi raha jagada - tavaliselt ei oska nad rahaga ümber käia ja teevad endale viga. Ise tunnen päris mitmeid tegelinskeid , kelle kõige suurem aktiva on mingi lollakalt suur maja + auto. Kahel sellisel põmmpeal on näiteks EEnergia võla katteks vara arestinud. Inimesed millegi pärast ei saa aru, et sellise vara käigushoimine maksab ka midagi.
Aga muidugi, kui praktiliselt tasuta jagatakse tuleb võtta, selline on kord inimlik loomus. Mingi hetk elu jälle korrigeerib ennast natuke.
Aga muidugi, kui praktiliselt tasuta jagatakse tuleb võtta, selline on kord inimlik loomus. Mingi hetk elu jälle korrigeerib ennast natuke.
isiklikult 10a trend on mul selline et kogun pappi ja kui tuleb kriis hakkan shoppama. enne seda kogun ja spekuleerin. tundub imelikuna? tegelt peaks arvutama..
devalveerimise käigus võidab see, kes kõige rohkem ja kõige kiiremini tarbib
riqil hea näide:
import=kaup sisse raha välja
eksport=kaup välja raha sisse
investeeringud=raha sisse, et kunagi välja viia (lisaksin: tagasi maksta)
investeeringute sissevooluga kaasneb muidugi kasumi ja principali tagasimakse kunagi tulevikus. et sellest võita, peab välisinvesteeringuga saadud kapital tootma nii palju töökohti (maksud) ja arengut (GDP või whatever) juurde, et see on kokkuvõttes suurem kui kapitali kasutamise hind.
import=kaup sisse raha välja
eksport=kaup välja raha sisse
investeeringud=raha sisse, et kunagi välja viia (lisaksin: tagasi maksta)
investeeringute sissevooluga kaasneb muidugi kasumi ja principali tagasimakse kunagi tulevikus. et sellest võita, peab välisinvesteeringuga saadud kapital tootma nii palju töökohti (maksud) ja arengut (GDP või whatever) juurde, et see on kokkuvõttes suurem kui kapitali kasutamise hind.
Pole sinuga nõus, TNT, minu meelest ei oota siin peaaegu keegi krooni devalveerimist, sest seda ei peeta lihtsalt reaalseks.
Reaalne või mitte, lihtsalt enamusele paistis see mõte meeldivat, Velikij. Et mingi spekkamise hetk või nii..
Sissetuleva rahaga saab sisuliselt kahte tüüpi investeeringuid teha: ekspordile suunatud investeering ja sisetarbimisele suunatud investeering. Üldjuhul on palju lihtsam teha investeeringuid sisetarbimise pealt teenimiseks, mis paistab ka Eestis põhiline olevat.
Viies, mida loeb Euro kasutuseletulek? Krooni devalveerimise oht sel juhul enam ei ohusta, aga see ei tähenda veel, et hinnad Eestis alla ei peaks tulema, või mis veel hullem, teatud hinnad püsivad ikka kõrgel (tänu EL regulatsioonidele) aga rahval pole lihtsalt raha millega neid osta. Minu arust on väga heaks näiteks Eestisisene majanduslik ebaühtlus, mis kindlasti säilib ka Euroopa Liidus.
Viies, mida loeb Euro kasutuseletulek? Krooni devalveerimise oht sel juhul enam ei ohusta, aga see ei tähenda veel, et hinnad Eestis alla ei peaks tulema, või mis veel hullem, teatud hinnad püsivad ikka kõrgel (tänu EL regulatsioonidele) aga rahval pole lihtsalt raha millega neid osta. Minu arust on väga heaks näiteks Eestisisene majanduslik ebaühtlus, mis kindlasti säilib ka Euroopa Liidus.
Vend RIQ! No mis see nyyd siis peaks tyhendama?
import=eksport+investeeringud eestisse ----- Kas sulle ei tundu, et seda vyrdus myrki ei saa mitte kuidagi selliselt kasutada. 98% sellisel kujul valemit ei saa eksisteerida.
Lihtne formula on ju: GDP= (eksport+ Investeeringud) - import:
, mitte see mille sa eespool tyid.lihtne (lapseloogika): heheh
Samuti ei pruugi sa ise mitte mingit viga tehagi, ajad oma stabiilset fiscal ja monetaar poliitikat ja kyik nyib ilus kui nyiteks vyib juhtuda, et sinu naaber hakkab midagi vyga soodsat pakkuma ning raha ja sinu ekspordi allikad kaotavad nyiteks esialgu kumbki 20%, mis ennast kompoundib ning siis multiplyerina hakkab kehtima lumepalli efekt. Samuti kaasab see endaga pyris palju turge. Aktsiad, vyyrtpaberid, kinnisvara jne.
Mis puutub EESTI kinnisvara turgu, siis EESTI olukorras on sel turul arenemisruumi veel kyvasti
muidugi peaks ta olema natukse rohkem hajutatud piirkondade vahel. Samuti oli vend VELIKIJ-l yigus. kyik oleneb EESTI elanike maksusuutlikusest ning kui sealt poolt peaks midagi negatiivset juhtuma, siis panka ei huvita selle kinnisvara lyppvyrrtuse pyydmine vaid et kyigepealt oma vyla kytte saaks.
import=eksport+investeeringud eestisse ----- Kas sulle ei tundu, et seda vyrdus myrki ei saa mitte kuidagi selliselt kasutada. 98% sellisel kujul valemit ei saa eksisteerida.
Lihtne formula on ju: GDP= (eksport+ Investeeringud) - import:
, mitte see mille sa eespool tyid.lihtne (lapseloogika): heheh
Samuti ei pruugi sa ise mitte mingit viga tehagi, ajad oma stabiilset fiscal ja monetaar poliitikat ja kyik nyib ilus kui nyiteks vyib juhtuda, et sinu naaber hakkab midagi vyga soodsat pakkuma ning raha ja sinu ekspordi allikad kaotavad nyiteks esialgu kumbki 20%, mis ennast kompoundib ning siis multiplyerina hakkab kehtima lumepalli efekt. Samuti kaasab see endaga pyris palju turge. Aktsiad, vyyrtpaberid, kinnisvara jne.
Mis puutub EESTI kinnisvara turgu, siis EESTI olukorras on sel turul arenemisruumi veel kyvasti
muidugi peaks ta olema natukse rohkem hajutatud piirkondade vahel. Samuti oli vend VELIKIJ-l yigus. kyik oleneb EESTI elanike maksusuutlikusest ning kui sealt poolt peaks midagi negatiivset juhtuma, siis panka ei huvita selle kinnisvara lyppvyrrtuse pyydmine vaid et kyigepealt oma vyla kytte saaks.
Matemaatiline kommentaar:
kui GDP=0, siis on riq'i ja JJ valemid identsed.
kui GDP=0, siis on riq'i ja JJ valemid identsed.
Eesti GDP ongi 0
JJ, eesti GDP on negatiivne?
ma raakisin pigem bilansi tasakaalust..
eriti kui vaadelda kui vaikesed on investeeringud eestist välja vs väljast sisse
siit uitm6te et kas valutsi kursimuutus ei kajastagi rohkem sisemise ja välimise kasvu erinevust?
aimiin kui eesti naiteks laheb kivikirvelt pronbkskirvele yle siis sisemiselt on l6pp k6va areng aga valjastpoolt vaadates v6rreledes noa-kahvliga on kasv marginaalne.. seega usd oli tugev kuna usas loodi muu mailma arvates rohkem vaartust kui usa enda arvates? muidu oleks muud tegurid k6ik kursit6usu ära söönud? st tahtis on suhtelisus mitte absoluutsus. siit jareldaks kohe et eesti delta on .5 (kuna skt per nägu on .5) ja seega ka k6ik maj teooriast tulenevad ohud ja v6imalused on .5 v6rreldes euroopaga, seega ka devaleveerimisoht? v6i tuleks v6rrelda arengumaadega nagu poola? paanika!
yhesonaga me ei saa v6tta muust maailmast maj sedausi teistsugustest maj keskkondadest kui eesti ja oletada et need siin toimivad. kuna post-sotsialistlik värk on maj. suht uus, siis ma isegi väidaks et tegelikku teoreetilist maj käsitlust mis eestit objektiivselt käsitleks ei ole. seega ka krooni devalveerimine soltub vaid osaliselt neist teguritest mis yldiselt aksepteeritud on.
ma raakisin pigem bilansi tasakaalust..
eriti kui vaadelda kui vaikesed on investeeringud eestist välja vs väljast sisse
siit uitm6te et kas valutsi kursimuutus ei kajastagi rohkem sisemise ja välimise kasvu erinevust?
aimiin kui eesti naiteks laheb kivikirvelt pronbkskirvele yle siis sisemiselt on l6pp k6va areng aga valjastpoolt vaadates v6rreledes noa-kahvliga on kasv marginaalne.. seega usd oli tugev kuna usas loodi muu mailma arvates rohkem vaartust kui usa enda arvates? muidu oleks muud tegurid k6ik kursit6usu ära söönud? st tahtis on suhtelisus mitte absoluutsus. siit jareldaks kohe et eesti delta on .5 (kuna skt per nägu on .5) ja seega ka k6ik maj teooriast tulenevad ohud ja v6imalused on .5 v6rreldes euroopaga, seega ka devaleveerimisoht? v6i tuleks v6rrelda arengumaadega nagu poola? paanika!
yhesonaga me ei saa v6tta muust maailmast maj sedausi teistsugustest maj keskkondadest kui eesti ja oletada et need siin toimivad. kuna post-sotsialistlik värk on maj. suht uus, siis ma isegi väidaks et tegelikku teoreetilist maj käsitlust mis eestit objektiivselt käsitleks ei ole. seega ka krooni devalveerimine soltub vaid osaliselt neist teguritest mis yldiselt aksepteeritud on.
Märkasin täna, et rendilepingutesse topitakse lauseid: "Eesti krooni devalveerimise korral euro (EUR) suhtes suurenevad devalveerimise päeval kõik lepingust tulenevad maksed automaatselt".
Millistesse rendilepingutesse?
Aga tore on lugeda, kuidas omal ajal keegi üldse ette kujutas, et krooni väärtust võiks pauguga kahega jagada :P
Aga tore on lugeda, kuidas omal ajal keegi üldse ette kujutas, et krooni väärtust võiks pauguga kahega jagada :P
Keegi väitis eespool, et krooni kattevara on mets. See ei ole tõsi, oli küll kunagi- Eesti Panga bilansis oli metsa.
Millegipärast arvatakse alati, et kui valuuta kurss on fikseeritud mingi baasvaluutaga, siis pole turgudel mingit rolli ja see kurss on juskui kunstlik. See ei ole tegelikult päriselt tõsi. Selline väärarvamus on kujunenud tänu sellele, et raha olemusest ei saa enamus inimesi päris hästi aru. Raha on jah väärtpaber, mida emiteerib keskpank. Tänapäeva paberrahal puudub reaalne kaubakate, mida keskpank garanteeriks, keskpank võib küll öelda, et on kullaga tagatud, aga kui kulla hind on vaba, siis reaalselt kindel selles rahas ei saa ju kunagi olla, näiteks täna saab ühe ühiku raha eest 100 ühikut kulda, homme juba ainult ühe, sest hind on vaba.
Kroon on fikseeritud ainult teise valuutaühiku suhtes ja ka krooni kattevara pole midagi muud kui valuuta. Kui nüüd rääkida krooni devalveerimisest, siis mõeldakse ju odavnemist teiste valuutade suhtes ja mitte mingi kauba suhtes!
Kroon on hüviste suhtes tugevasti odavnenud viimastel aastatel, kuid mitte ankurvaluuta suhtes. Nii, et turud on viimastel aastatel krooni kokku ostnud, sest investorid on arvanud, et krooni ostuvõime on olnud suurem kui näiteks eurodel(eurod rändasid Eesti Panka, kroonid rändasid Eesti majandusse, see tekitas Eestis inflatsiooni)
Seda kas kroon on nüüd üle- või alahinnatud teiste valuutade suhtes, otsustavad tegelikult turuosalised ja see toimub Eestis valitseva hinnataseme kaudu. Erinevus ujuvkursiga seisneb selles, et meie hinnad peavad olema paindlikud. Krooni ohustavateks teguriteks pean mina indekseeritud palkasid ja pensione, riiklikke piirhindasid jne. Loogiliselt järeldatuna on ELu poolt nõutav inflatsioonikriteerium Eesti kohta üsna suur totrus. Asi pole ju tegelikult üldse kroonis. Kui aastal 2007 hakatakse Eestisse ehitama Euroopa suurimat autotehast, siis olenemata sellest kas käibel on kroon või euro, kiireneb meie inflatsioon teiste liikmesriikidega võrreldes. ELs mõistavad majandusinimesed seda väga hästi, kuid meie hääl jääb hüüdjaks kõrbes, samal ajal on Prantsusmaa rikkunud jultunult eelarve defitsiidi kriteeriumi ja trahvidest või karistustest ei räägi keegi.
Millegipärast arvatakse alati, et kui valuuta kurss on fikseeritud mingi baasvaluutaga, siis pole turgudel mingit rolli ja see kurss on juskui kunstlik. See ei ole tegelikult päriselt tõsi. Selline väärarvamus on kujunenud tänu sellele, et raha olemusest ei saa enamus inimesi päris hästi aru. Raha on jah väärtpaber, mida emiteerib keskpank. Tänapäeva paberrahal puudub reaalne kaubakate, mida keskpank garanteeriks, keskpank võib küll öelda, et on kullaga tagatud, aga kui kulla hind on vaba, siis reaalselt kindel selles rahas ei saa ju kunagi olla, näiteks täna saab ühe ühiku raha eest 100 ühikut kulda, homme juba ainult ühe, sest hind on vaba.
Kroon on fikseeritud ainult teise valuutaühiku suhtes ja ka krooni kattevara pole midagi muud kui valuuta. Kui nüüd rääkida krooni devalveerimisest, siis mõeldakse ju odavnemist teiste valuutade suhtes ja mitte mingi kauba suhtes!
Kroon on hüviste suhtes tugevasti odavnenud viimastel aastatel, kuid mitte ankurvaluuta suhtes. Nii, et turud on viimastel aastatel krooni kokku ostnud, sest investorid on arvanud, et krooni ostuvõime on olnud suurem kui näiteks eurodel(eurod rändasid Eesti Panka, kroonid rändasid Eesti majandusse, see tekitas Eestis inflatsiooni)
Seda kas kroon on nüüd üle- või alahinnatud teiste valuutade suhtes, otsustavad tegelikult turuosalised ja see toimub Eestis valitseva hinnataseme kaudu. Erinevus ujuvkursiga seisneb selles, et meie hinnad peavad olema paindlikud. Krooni ohustavateks teguriteks pean mina indekseeritud palkasid ja pensione, riiklikke piirhindasid jne. Loogiliselt järeldatuna on ELu poolt nõutav inflatsioonikriteerium Eesti kohta üsna suur totrus. Asi pole ju tegelikult üldse kroonis. Kui aastal 2007 hakatakse Eestisse ehitama Euroopa suurimat autotehast, siis olenemata sellest kas käibel on kroon või euro, kiireneb meie inflatsioon teiste liikmesriikidega võrreldes. ELs mõistavad majandusinimesed seda väga hästi, kuid meie hääl jääb hüüdjaks kõrbes, samal ajal on Prantsusmaa rikkunud jultunult eelarve defitsiidi kriteeriumi ja trahvidest või karistustest ei räägi keegi.
IRL peaministri kandidaat Jaak Aaviksoo mainib Delfis oma programmilises artiklis "Olukorrast riigis" samuti krooni kurssi, tsiteerin: "Oleme rikkamad kui kunagi varem. Selle edu on taganud eelkõige julged ja lihtsad majandusotsused üheksakümnendate aastate alguses — kindel (ja allahinnatud) kroon, avatud majandus ja tasakaalus eelarve."
et mida see peaks tähendama?
et mida see peaks tähendama?
Neivelt umbes samal teemal EPL-is .
"Miks ma arvan, et me peaksime praegu otsustama, et meid ei rahulda euro kasutuselevõtt alles pärast 2010. aastat?
Esiteks majanduslik risk – täpsemalt intressirisk ja miks mitte ka kursirisk. Arvestades, kuidas on viimastel aastatel kasvanud meie välisvõlg ja kui suur on jooksevkonto defitsiit, on selge, et meie sõltuvus välisrahast on liiga suur. Kui Rootsi pangad hindavad riski liiga kõrgeks ega soovi meie võlakoormust enam suurendada, siis tõusevad intressid oluliselt."
"Miks ma arvan, et me peaksime praegu otsustama, et meid ei rahulda euro kasutuselevõtt alles pärast 2010. aastat?
Esiteks majanduslik risk – täpsemalt intressirisk ja miks mitte ka kursirisk. Arvestades, kuidas on viimastel aastatel kasvanud meie välisvõlg ja kui suur on jooksevkonto defitsiit, on selge, et meie sõltuvus välisrahast on liiga suur. Kui Rootsi pangad hindavad riski liiga kõrgeks ega soovi meie võlakoormust enam suurendada, siis tõusevad intressid oluliselt."
IRL peaministri kandidaat Jaak Aaviksoo???
oleks see vaid nii... :-( paraku on nii nagu alati...
oleks see vaid nii... :-( paraku on nii nagu alati...
infinite kui vana oled? Allahinnatud kroon tähendab seda, et rahareformi ajal (1992) anti 1 EEK 25 rubla vastu. Rubla ametlik kurss oli siis 1 rubla = 1 USD