Kas devalveerimiseks ei ole vaja mitte riigikogu otsust? Kujutage ette, mis hakkab juhtuma, kui saab teatavaks, et riigikogu hakkab arutama krooni devalveerimist.
Ja muide, minu mäletamist mööda 3 lugemist, kahest ei piisa!
Aga kujutage ette kui lihtsalt ei jätku krooni kattevara...
to: fire
.. teisiti öeldes EP on emiteerinud katteta raha? Mis põhjusel?
.. teisiti öeldes EP on emiteerinud katteta raha? Mis põhjusel?
Ei väida, et kindlasti on emiteeritud. Kuid spekuleerime mõtetega natuke, mis põhjusel ilustati usas raamatupidamistulemusi? Millega on saavutanud Eesti nii metsikut edu kui samas eksporti ei toimu? Kas tõesti on Eesti nii rikas, et iga mats võib sõita uue autoga ja ehitada maja? Kuidagi on meelitatud Eestisse tohutuid rahasid, mida me nüüd lihtsalt tarbime.
Olen ise ka kaua selle peale mõelnud. Et kust tulevad eestis need inimesed, kel pole oma maja? Lastekodust? Hälvikute koolist? Luuserite klubist?
Tegelikult asi veel nii hull ei ole. Pirital elab 7000 inimest, Lasnamäel on 2 maja, mis on elanike arvult kumbki suuremad kui kogu too linnaosa. Nii et matsi ja vurle erinevus on peamiselt selles, mis/kes silma paistab/torgib/torkab.
Uute autodega on sama lugu. Arvestades mitusada tuhat autot maarjamaal ringi vurab ja kui suur on uute autode aastane müük, siis need numbrid väga jubedad ei olegi.
Aga ega ma ei väida, et jooksevkonto sellepärast veel ülejäägiga oleks :-)
Tegelikult asi veel nii hull ei ole. Pirital elab 7000 inimest, Lasnamäel on 2 maja, mis on elanike arvult kumbki suuremad kui kogu too linnaosa. Nii et matsi ja vurle erinevus on peamiselt selles, mis/kes silma paistab/torgib/torkab.
Uute autodega on sama lugu. Arvestades mitusada tuhat autot maarjamaal ringi vurab ja kui suur on uute autode aastane müük, siis need numbrid väga jubedad ei olegi.
Aga ega ma ei väida, et jooksevkonto sellepärast veel ülejäägiga oleks :-)
krooni kattevara laastas osaliselt ka viimatine torm (kas polnud mitte kroon osaliselt riigimetsaga tagatud?)
to velikij: julgen küll kahelda, et lasnamäel mõni maja asub, mis mahutab 7000 inimest. hea kui 700 mahutab
to Ivan:
On küll, aga kui asi juba niikaugele läheb, siis on hambad varnas kah. Valuutakomitee süsteem pole tegelikult haavamatu nagu arvatakse, vaid on täpselt nii tugev kui suur on usaldus
1. valuutakomiteed haldava institutsiooni vastu (EP)
2. riigi kui seda institutsiooni sisaldava instantsi vastu
3. finants-sektori vastu
nõrk on süsteem usalduskriisi suhtes seetõttu, et spekuleerijate võit tähendab süsteemile 2-hte stsenaariumi:
1. kurss devalveeritakse
2. instantsid jäävad endale kindlaks ja intressimäärad tõusevad kasvõi lõpmatusse.
mõlemad variandid on halvad, aga variant 2 on oluliselt parem pikaajalises plaanis, sest näitab haldavate instantside põhimõttekindlust valitud rada hoida ja vähendab oluliselt spekuleerijate võimalusi turgu edaspidi mõjutada. täpselt nii juhtus tegelikult ´97-98, kui spekulandid üritasid turule selgeks teha, et kohe-kohe devalveeritakse kroon ja suutsid intressimäärad lühiajaliselt ~20% kanti ajada. EP jäi kindlaks, usaldus säilis ja rahavood jätkusid pärast lühiajalist kraanide kinnikeeramist.
On küll, aga kui asi juba niikaugele läheb, siis on hambad varnas kah. Valuutakomitee süsteem pole tegelikult haavamatu nagu arvatakse, vaid on täpselt nii tugev kui suur on usaldus
1. valuutakomiteed haldava institutsiooni vastu (EP)
2. riigi kui seda institutsiooni sisaldava instantsi vastu
3. finants-sektori vastu
nõrk on süsteem usalduskriisi suhtes seetõttu, et spekuleerijate võit tähendab süsteemile 2-hte stsenaariumi:
1. kurss devalveeritakse
2. instantsid jäävad endale kindlaks ja intressimäärad tõusevad kasvõi lõpmatusse.
mõlemad variandid on halvad, aga variant 2 on oluliselt parem pikaajalises plaanis, sest näitab haldavate instantside põhimõttekindlust valitud rada hoida ja vähendab oluliselt spekuleerijate võimalusi turgu edaspidi mõjutada. täpselt nii juhtus tegelikult ´97-98, kui spekulandid üritasid turule selgeks teha, et kohe-kohe devalveeritakse kroon ja suutsid intressimäärad lühiajaliselt ~20% kanti ajada. EP jäi kindlaks, usaldus säilis ja rahavood jätkusid pärast lühiajalist kraanide kinnikeeramist.
Ivan: Ma pole majandusinimene aga minu meelest on see argument n6rk. Raha on v@@rtpaber, mis maksab just niipalju kui tema eest v@listurul antakse. Kui riigikogu v6tab homme vastu otsuse, et kroon revalveeritakse ja maksab samast hetkest 10x rohkem, pole see otsus pennigi v@@rt ja reaalset kaupa sa 10x selle raha eest ei saa. Samamoodi v6ib lugeda ka Riigikogu otsustamise p@devuse kohta vastupidises suunas. Kui ikka EEK yhel hetkel v@lismaalastele huvi ei paku (keegi selle vastu tugevat valuutat ei anna) ei saa Riigikogu oma otsusega midagi muuta. Jah, on miski m@nguruum aga see m@nguruum kaob koos eelarve puuduj@@gi, jooksevkonto defitsiidi ja puuduliku SKP-ga. Minu talupojam6istuse j@rgi saab EEK yhel hetkel otsa. Iseasi, millal. Ma ei usu, et on olemas v6luvits (valuutakomitee, riigikogu otsus vms), mis naksti garanteerib et tee mis tahad aga kroon pysib.
Siiski-siiski - valuutakomitee point ongi just see et kui riigikogu ütleb, et kurss on see, siis vähemalt Eesti Pank annab sulle täpselt selle kursi järgi nii palju valuutat kui soovid. ja põhimõtteliselt EEK ei saa otsa - lihtsalt, nagu enne mainiti, intressimäärasid võib ajada mingitesse lõpututesse kõrgustesse. Kuskil on see turu tasakaal ikka olemas kus nõudlus pakkumine krooni suhtes üaigas on.
Kas te ei vaidle mitte vormi ja sisu üle?
valuutakomitee on vorm ja normaalselt funktsioneeriv majandus(ekspordile suunatud?) koos tasakaalustaud eelarvepoliitikaga sisu
et "tühi kott ei seisa püsti" näitab kasvõi Argentina peso kukkumine
valuutakomitee on vorm ja normaalselt funktsioneeriv majandus(ekspordile suunatud?) koos tasakaalustaud eelarvepoliitikaga sisu
et "tühi kott ei seisa püsti" näitab kasvõi Argentina peso kukkumine
kas valuutakomitee eesmärk pole mitte samapalju kurssi stabiilsena hoida, et majanduskeskkonda usaldust ja järjepidevust luua kuipalju selle eesmärk (seeläbi) inflatsiooni kärpida?
ehk siiski-siiski küll, aga ega intressid näiteks 300% kah just eriti majandust elavda või kuidas?
ehk siiski-siiski küll, aga ega intressid näiteks 300% kah just eriti majandust elavda või kuidas?
Kui massiline spekuleerimine krooni devalveerimise peale peaks tulema, spekuleeriksin pigem selle peale, et krooni ei devalveerita. 98. oli tahtmine seda teha, kahjuks polnud sell ajal vaba raha. Kui õieti mäletan oleks teenistus olnud 30% p.a.
eh, graafik ütles õigesti.
jääb üle hinge kinni pidada ja loota, et lisaeelarvet ei tehta.
jääb üle hinge kinni pidada ja loota, et lisaeelarvet ei tehta.
2 mõtet:
1. Krooni devalveerimine tundub lähiajal äärmiselt ebatõenäoline, tõenäosus pole aga päris kunagi null. Kasvõi seepärast, et me ei ela üksi ja vaakumpakendis.
2. Süsteemid ja seadused on inimeste poolt loodud ja kehtivad senikaua kui praktikas kasulik.
Riigi majanduspoliitika esmane eesmärk on kasvatada SKP-d, see toidab kodanikke. Kui fikseeritud valuutakurss sellele jalgu jääb, näitab ajalugu, et muutub valuutakurss. Ainult valuutakurss valijate kõhtu ei toida.
1. Krooni devalveerimine tundub lähiajal äärmiselt ebatõenäoline, tõenäosus pole aga päris kunagi null. Kasvõi seepärast, et me ei ela üksi ja vaakumpakendis.
2. Süsteemid ja seadused on inimeste poolt loodud ja kehtivad senikaua kui praktikas kasulik.
Riigi majanduspoliitika esmane eesmärk on kasvatada SKP-d, see toidab kodanikke. Kui fikseeritud valuutakurss sellele jalgu jääb, näitab ajalugu, et muutub valuutakurss. Ainult valuutakurss valijate kõhtu ei toida.
majandusteoreetikud on siiski veel arvamusel, et väikese avatud (pearõhk sõnal avatud) majanduse korral on valuutakomitee süsteem parim valitud võimalus, sest lasta keskpangal rahaturgudel võimelda on kokkuvõttes kulukam. Seega Eestil paremat valikut võtta pole - valuutakomitee süsteem kasvatab SKP-d paremin kui teised variandid.
Praeguse jooksevkontodefitsiidiga SKP-sse igavesti vastu ei pea. Lugemist EP koduleheküljelt
Relationship between Real Exchange Rate and Competitiveness in the Baltic States, Tallinn, 2002
http://www.ee/epbe/papers/6_2002/index.html.en
Väga huvitav lugemine on. Kirjutatakse näiteks sellest, et säästmist ja finantssüsteemi tuleb arendada, mis lõpuks jooksevkontodefitsiiti vähendavad.
Relationship between Real Exchange Rate and Competitiveness in the Baltic States, Tallinn, 2002
http://www.ee/epbe/papers/6_2002/index.html.en
Väga huvitav lugemine on. Kirjutatakse näiteks sellest, et säästmist ja finantssüsteemi tuleb arendada, mis lõpuks jooksevkontodefitsiiti vähendavad.
praeguses situatsiioonis, kus iga päev saabuvad miljonid EU eurod Eesti elu uueks looma on kohatu arutleda teemal "a´la krooni kurss ja kaua miinus jooksevkonto kestab".
selleks ajaks, kui asi võiks hakta halvaks minema on meil ammu juba euro kasutusel ja suur ning tugev ECB meid kaitsmas. nagu ikka imho
selleks ajaks, kui asi võiks hakta halvaks minema on meil ammu juba euro kasutusel ja suur ning tugev ECB meid kaitsmas. nagu ikka imho
imho, very imho,
olen mina majandusteooriast aru saanud nii, et jooksevkonto puudujääk, defitsiit ehk miinus peegeldab kaupade ja teenuste liikumist siia-sinnapoole piiri. Kapitalikonto ülejääk on aga see näitaja, mis (paha:) jooksevkonto ülejääki tasakaalustab ja riigi rahandussüsteemi tasakaalus hoiab (kogu jutt eesti näitel mõistagi).
Minu arusaamade kohaselt eurorahade saabumine siia üle piiri kasvatab jätkuvalt kapitalikonto ülejääki ja loob iseenesest teoreetiliselt soodsa baasi jooksevkonto defitsiidi tekkeks.
parandage mind kui ma eksisin
olen mina majandusteooriast aru saanud nii, et jooksevkonto puudujääk, defitsiit ehk miinus peegeldab kaupade ja teenuste liikumist siia-sinnapoole piiri. Kapitalikonto ülejääk on aga see näitaja, mis (paha:) jooksevkonto ülejääki tasakaalustab ja riigi rahandussüsteemi tasakaalus hoiab (kogu jutt eesti näitel mõistagi).
Minu arusaamade kohaselt eurorahade saabumine siia üle piiri kasvatab jätkuvalt kapitalikonto ülejääki ja loob iseenesest teoreetiliselt soodsa baasi jooksevkonto defitsiidi tekkeks.
parandage mind kui ma eksisin