Prioriteedid paika! Kuniks neid pole reastatud läheb vanaviisi edasi.
täiesti nõus, et laristatakse meeletult. Kuid mul pole mingit usku, et mingi teine valitsuskoalitsioon 2027.a. kevadel seda koomale tõmbaks.
See Siuru võiks vabalt olemata olla ja nad oleks võinud kesklinna pargi hoopis korda teha ning ühtlasi ka Emajõe kaldad puhastada sinna kerkinud putkamajandusest. Üks putka siin, teine seal vaid mõne meetri kaugusel jõekaldast … Mis sai Emajõe kallaste ehituskeeluvööndist ? Kes selleks loa andis ? Omal ajal turuhoonet ei ehitatud otse kaldale, turuhoonest kaldani on 32 meetrit. Siis Kaunase restorani baariosa ülejõe ehitati ENSV ajal praktiliselt otse kaldale, õigemini kalda kohale…Selle kohta öeldi tollal, et suure erandina üks hoone lubatakse ehitada , kuid kaldaid täis ehitada ei tohi !
Nüüd on erandist saanud reegel.
Maksumaksja raha ei ole ju enda oma, et seda lugema peaks. Ja euroraha on hoopis võõra onu raha, see on nagu jõulukingitus, pead jõuluvanale ainult salmi ütlema ( mingi projekti valmis vusserdama ) ja raha tuleb…
1 Like
Kahjuks nii ongi, et valikut ei ole väga. “Tõekomisijoni” Urmas on …kuidas nüüd viisakalt öelda…selline tüdruk kellega ei abielluta peale kevadesi Tartu sündmusi (ja kui jutust loosungid mahavõta) Reform räägib siiamaani kuidas nad 18 aastat tagasi skutiga vereringe kinnitõmbas, arusaamata et taastusravi peaks täiega käima (inflatsioon ja defalatsioon on täiesti erinevad keskkonnad)
Miša ja sõbrad…hoiatuslambid armatuuril süttivad. Kaabud on eilne päev
Ma ei tea korraldame hanke või paneme nad kõik ühte valitsusse - allapoole ikka väga liikuda ei saa.
2 Likes
Kõige lihtsam on kuulata erinevaid avaldusi.
Üks ütleb, et hoolekandeteenustest on puudu 200 miljonit.
Tervisekassa eelarve miinuses, lahendust ei ole.
Kolmas räägib kuidas sisejulgeolek vajab raha juurde.
Neljas arvab, et õpetaja palk peaks olema 2800 ja viies arvab, et hankespetsialisti jaoks 2800 on liiga vähe.
Kuues tahab raha kõigile loomeinimestele, pakutavast väärtusest sõltumata.
Seitsmes arvab, et toidu käibemaksu tuleks langetada.
Avalikus debatis pole keegi teinud ühtki konkreetset ettepanekut, kust vähemalt mingigi osa sellest eelarvemiinusest vähendatud saaks. Peale Michali, kes ütleb, et kärpimisega minnakse edasi. Minnakse kuhu? Lihtsalt pealkirju võib igaüks pilduda, mingeid päris ettepanekuid ootaks.
Riigiasutustest või 5% või isegi 10% kaupa eelarvet kokku tõmmata, aga see ei lahenda probleemi. Miinus on oluliselt suurem.
1 Like
riigiametniku ja poliitiku jaoks on kärpimine ju see, kui esialgu unistatud eelarve +10% suurenemine, KÄRBITAKSE +5 peale, sest see on ju -50%-line kärbe!
nende poliitmõistus ei suuda aru saada, et kärpimine, mida rahvas eeldab ja riigieelarve vajab ei ole mitte eelarve kasvu vähendamine, vaid eelarve vähendamine või vähemalt mitte mingisugune tegevuskulude suurenemine, investeeringute suurendamine on ok, eeldusel, et tegu on tootvate investeeringutega.
2 Likes
See kärpe jutt on täiesti ebaadekvaatne plära. Keegi ei kärbi midagi, kellelgi ei ole aimu riigieelarvest, sest see on loetamatu. Tekst, mis on ebaloogilise ülesehitusega, mitte loetav finantsdokument. Seda esiteks.
Teiseks : Riigi eelarve kasvab aastast aastasse 11%, samuti suurenevad ametnike arv ja nende palk ja nii aastast aastasse.
Samas alates 2021 aasta kaporatuuri korraldatud valitsusevahetusest on majandus stagneerunud ja tiksub miinuses, viimasel ajal - 0 piiril.
Ehk siis tulubaas on aastaid muutumatu ja kulusid on kavatatud 50% + , pole eriti raske ülesanne tuletada mis sellise reaalsuste erinevuse tulemuseks saab olema. Ka pime näeb , et oleme mõne aastaga pankrotis.
Imestada võib vaid, et küll alles Eesti riigi allkäik käis kiiresti. Ühe valimistsükliga pankrotti.
15 Likes
Vett segab natuke see, et absoluutnumbrites kasvab eelarve kogu aeg. Maksutulu kasvab, aga kulud, toetused ja pensionid ka. Osa neist on indekseeritud.
Seega riigieelarve kahanemine ei olegi realistlik ootus.
Aga suhtena SKPsse võiks hakata kahanema.
Isegi reformiparteilased ja nende toiduahel ei toeta enam Mihhalit:
2 Likes
Huvitav, kas peaminister Mihhaili toetus kasvaks, kui ta otsustab järsult tegeluspõhiselt riigieelarvelt tagasi minna kulupõhisele riigieelarvele, tagades ühtlasi viimases kõigi kulukohtade läbipaistvuse ja üksikasjalikkuse? Äkki ausus aitaks veidi seda peaministri-härrat, mitte pidev tema hämamine ning poliittehnoloogia kasutamine?
Tegeluspõhise väljavõtte saaks ju hiljem automaatselt koostada kulupõhiselt riigieelarvelt, kirjutades selleks vastava muundusprogrammi ja seda programmi saaks käivitada iga kord, kui riigieelarvet muudetakse. See koostamine oleks siis mõneti sarnane ettevõtte bilansi koostamisele raamatupidamiskannete pealt. Siis saaksid kõik tegeluspõhise riigieelarve fännid samuti oma soovid rahuldatud, lisaks saaksid nad aru kuidas riigieelarve kulud on seotud suurte riiklike eesmärkidega.
Rahandusministril Jürgen Ligil samuti sabaalune põleb (artikkel paywalli taga):
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120594871/juhtub-paris-tihti-kus-ta-teeb-ulejala-erakonnakaaslased-kritiseerivad-rahandusminister-jurgen-ligit
1 Like
Raamatupidamiskanded on ju praegu ka riigieelaeves olemas. Sellise asutuse või kontopõhise väljavõtte saab soovi korral praegu ka teha.
Sellel ettepaneku üks väike sisuline nõrkus:
Kuigi riigiasutuste kõige suuremad kulud on palgakulud, siis ei anna detailsem eelarve või kontopõhine jaotus head ülevaadet sellest, miks neid inimesi nii palju on või millega nad päriselt tegelevad. Tegevuspõhine ülevaade on teoorias parem, lubades ametikohad mingi tegevuse või väljundiga siduda, aga see eeldab, et see jaotus on läbipaistvalt tehtud ja et väljast vaatajal on suutlikkus hinnata, mitut inimest mingi ülesande jaoks päriselt vaja läheb.
Nii et ma kahtlustan, et see täpsema ülevaate nõudmine on tegelikkuses ebaefektiivne. Saadakse parem ülevaade väikesest osast kuludest, kui suurem osa jääb ikka ähmaseks ja udutatakse ametnike poolt keerulise jutuga ära.
Seepärast ma räägingi, et kui kulupõhise üksikasjaliku riigieelarve saaks konvertida mingi programmi abil tegeluspõhiseks, siis oleks sealt näha, kus on ametnikke üle ja kus on puudu. Aga andmete alusmaterjal peaks olema ikka kulupõhine. Ja Riigikogus tuleb vastu võtta see kulupõhine riigieelarve, mitte see konvertimise põhjal saadud ollus.
Seda enam, et ministeeriumid koostavad senimaani oma eelarveid kulupõhiselt, sest muud moodi nad ei saa.
Tegelupõhist riigieelarvet mingi programmi abil konvertida kulupõhiseks riigieelarveks oleks palju keerulisem, ma kujutan ette. Teistpidi aga saaks küll, kui tekitada andmebaasi vastavaid lisavälju.
Raha on! Valimisi on vaja ja kiiresti!
Riik üritab miljonite eest panna inimesi valima «sooliselt õiget» eriala
2 Likes
Just mõtlesin sama- kui kusagilt ideid ei leia, tehke nuustikud riigieelarve arusaadavaks!! Küll siis kargavad igasugused mõtted kiirelt lauale!
2 Likes
Liitlased peaksid kaitsekulusid tõstma,» kõlas peaminister Kristen Michali avasõnum ajakirjanikele täna NATO tippkohtumise põhiistungi eel. «Näiteks Eesti kulutab kaitsele sel aastal ligi seitse protsenti.»
Kuidas tõusid Eesti kaitsekulud ootamatult ligi seitsmele protsendile, kui kaitseministeeriumi veebilehel seisab, et tänavu moodustavad need umbes 5,6 protsenti SKTst? Vastus on raamatupidamislik.
4 Likes
Kui SKT kolinal kukub ja kulutuste summa jääb samaks, ongi kohe kõrgem protsent. Magic 
4 Likes
Ajal, mil Eesti riigieelarve puudujääk ulatub 4,5 protsendini SKTst ning valitsus räägib pidevalt kärbetest, eraldatakse Erkki Keldo (Reformierakond) juhitava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel ning Riigi Tugiteenuste Keskuse korraldatud taotlusvooru põhjal ligi 2,3 miljonit eurot projektidele, mille eesmärk on suunata mehi ja naisi valima erialasid, kus nende sugu on vähem esindatud.
Täpsemalt toetatakse ligi 2,3 miljoni euroga 11 organisatsiooni projekti,
Seda, kuidas projektide tulemuslikkust mõõdetakse, ei ole võimalik ministeeriumi vastusest konkreetselt välja lugeda. Küll aga vastab Turki, et soolise segregatsiooni vähenemine on pikaajaline protsess ning projektid aitavad sellele järk-järgult kaasa.
Panin Keldo nime ainult Postimehe otsingusse ja sealt ikka tuli. Ei ole mõistlik kõike siia üle tuua, kuid algas tema MKM eepos “märkimisväärsete kärpimistega” ja on jõudnud tänasesse kus eeldusel, et lubatud kärped on läbi viidud, on kõikvõimalike softpo…i projektidele välja jagamiseks suuremad summad. OK, ma saan aru, vajalik jne, AGA kas need on hetkel esimese prioriteedi teemad??
3 Likes
Valime aga tapeeti ja sisekujundus elemente samal ajal kui vesi on keldris ja katus lekib. Üks kunagine peaminister nimetas seda peenhäälestuseks.
Kõik kõlab nagu ajateenisuse kuldreegel - look busy
Ot mis meie uus Nokia oligi?
Kuningas on juba aasaid alukates ringi käinud…viimsed 2 valitsust on needki jalast tõmmanud.
3 Likes
Kaja käis palja peega ringi?
2 Likes
Kohvitassi ja punase pintsliga. Viimasega maalis meie tagumikele suure suure punase märklaua, mis meist 1000km ida suunas kindlasti märkata ei jää… Ukrainlaste aitamise vastu pole mul midagi, aga seda saab ka vaiksemalt teha
1 Like
Suurriigid Saksamaa relvadega ja USA oma luureinfoga toetavad vaikselt ilma suure kärata. Meil 4% mees misha aga on teinud sellest omale suure valimisshow.
2 Likes