Khm? Räbaldunud. Jah, küsimuse võis tõepoolest indutseerida ka see, et ma EI KANNA Keskmise Eesti Mehe “standardvormi” (bossi-teksad-ja-tepitud-jope).
Ja kas mitte siinsamas teemas päris mitu kodanikku ei ole üles võtnud “Tallinn-ja-Eesti-on-totaalselt-tiblastunud-ja-see-on-oravate-teene” teemat?
Haritud inimene, IT guru, peaks ju suutma seoseid leida. Ei?
5 Likes
Vahelduseks asjalik arvamus Kristen Michalilt, kas EU või miskid muud eurotegelased (Costa) võiksid veel miskeid läbirääkimiskanaleid tekitada:
„Ajalugu annab selge hoiatuse katsete kohta otsida diktaatoritega alternatiivseid läbirääkimisraamistikke. Demokraatlikud riigid peavad lõpuks omavahel läbirääkimisi järeleandmiste üle, samal ajal kui diktaator lihtsalt valib talle esitatud valikute hulgast, kasutades ära lõhesid ja nõrgestades demokraatlikku maailma.“
3 Likes
Järgmine Michali valitsuse minister pidas venekeelse kõne.
8 Likes
Misha vaadaku parem oma valitsuse koosseis ja otsustagu kas praegune haridusminister esindab ka reformierakonna väärtusi.
4 Likes
2 Likes
Reformierakonna valitsus kehtestas ju alates esimeses juulist prügile uue maksu ja tõstis olemasolevaid ladestustasusid. Põhjendus samamoodu üllas, et liiga palju prügi läheb põletusse toasoojaks.
1 Like
Nad ju lubasid AId kasutama hakata? Juba läks rikki või?
2 Likes
Mõte on ju õige kui eesmärgiks on vähendada alkoholi müüki Eestis.
Lihtsalt see millele ei mõelda on see, et ega joomine vähene, vaid müük ja maksud kolivad jällegi hoopis Lätti.
Aga keda see huvitab. Peaasi et statistika ilusam oleks, ehk saab keegi kuskil Brüsselis boonuseks tunnustava pai ka.
2 Likes
Mõte võiks olla vähendada tarbimist aga ma kahtlustan, et eelarves eeldatakse (loodetakse), et tarbimine ei vähene.
Alkoholitarbimine vähenebki ju.
Eks viina hind peab muidugi sissetulekute ja THIga sammu pidama, selles mõttes ma sellist stabiilset aktsiisitõusu kuidagi valeks ei oska pidada, aga miks neid muid piiranguid veel vaja on?
2 Likes
Kui alkoholimüügi õhtust lõpukellaaega varasemaks tuuakse, siis selle võrra hakatakse ka kaubanduskeskusi varem sulgema. Varsti ei olegi üldse leida poode, mis on õhtul kella 22-ni lahti. Prisma mõned valitud kaubanduskeskused on vist erandid. Vist Westmani Äri -taoliseid öiseid kaupluseid polegi enam olemas? Westmani Äri ise on muidugi ammu kinni juba.
ERR artiklist lähtub huvitav paradoks. Juba ammu aastaid-aastaid kirjutatakse, et noored ei tarbi enam nii palju alkoholi, vaid nad on selle asendanud narkotsiga. Kuidas siis läbi aastate alkoholitarbimine ühe inimese kohta tõuseb kuni viimase ajani?
Kas on uuritud ka igasuguste hoiatussiltide ja hoitavate reklaamide tõhusust alkoholi- ja tubakatoodele? Minu arust mõjuvad need nagu hane selga vesi ja tarbija ise ütlebki selle peale, et ta meelega teadlikult hävitabki oma tervist.
Päriselt ka või? Kas sotside korraldatud viinaralli mille tulemusena igal kolmandal Lätis toodud alkohunnik toanurgas oli ja mille tulemusel ükski pidu enam alkopuudusesse ei vaibunud on juba meelest läinud?
Narko on meil siin täiesti keelatud ning selle omamise eest võib lausa krim asja saada, ometigi pannakse seda sellises koguses, et suvalise ööklubi peldikus on horisontaalpinnad jahused nagu nagu pagari töölauad ja pärast saab statistika tarvis reoveest proove võtta ja tarbimise ulatust hinnata.
BTW kas ei või olla, et see kont visati meediast hambu sellep, et me ei arutaks pakilisemaid asju ja ei muretseks ülemäära teemal kas sõnakõlks kindlates kätes eesti on ehk samasuguse maiguga kui huultelt loetud maksude mittetõusmine?
6 Likes
Üldiselt jah, tasapisi väheneb. Vähemalt ei kasva. Nooremad põlvkonnad joovad vähem ja lahjemaid jooke.
Alkoholitarbimine ei ole mingi akuutselt kasvav probleem, millega peaks kampaania korras midagi ette võtma, sest muidu läheks olukord hullemaks. Olukord on üsna stabiilne aastast aastasse. Näiteks TAI andmetel langes alkoholi tarbimine (mitte müük või maksulaekumine) 2025. aastal -2,8%
Jah, aktsiisiga peab hinda tasapisi reguleerima, et liiga odavaks ei muutuks, aga nt COVIDi eelse ajaga on seis ikka parem.
Kui palju samal ajal narkootikumide tarbimine kasvas? Sealt samast TAI lehelt leiab selle kohta päris jubedat statistikat.
Sama lugu on suitsetamisega. See on vaikselt hääbumas, samas on tõusuteel erinevate maitsetega aasia keemiatööstuse jääkide omale sissehingamine ning keemiaga leotatud paberinutsakate põske toppimine.
Et mis ma öelda tahtsin oli see, et üks pahe ühiskonnas küll väheneb, aga teised tulevad asemele.
2 Likes
Võib-olla. Aga kuidas alkoholiaktsiisi tõstmine või müügipiirangud peaks kuidagi narkootikumide probleemi lahendama?
Või kuidas seda narkootikumide küsimust üldse alkoholipoliitikaga oleks õige siduda?
Alko ja narko on niiviisi seotud, et nagu vanarahvas ütles - loodus tühja kohta ei salli. Kui alkohol tehakse ebapopulaarseks, siis tekkinud tühja augu täidavad teised ained. Miks enamustel inimestel on vajadus end kas harvemini või iganädalavahetuse regulaarsusega end “segi kammida” see on juba teine teema.
kui
tubaka- ja alkoaktsiisid läheksid 100% otse tervisekassa rahastusse, siis oleks nt. link maksukogumise ja tervisekulude katmise vahel;
kütuseaktsiis ja automaks ja nt. ametiautode käibemaksuerisus (50% tagasiküsimisõigus) läheks teede/taristu heakorda/ehitusse, siis oleks jälle otse link ja võibolla väheke keerulisem kritiseerida
aga
tegelikult lõpptulemusena oleme siiski jõudnud olukorda, mida ütles juba 90-ndatel Lennart Meri - väikeriiki ongi raske ja väga kulukas ülalpidada. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus igasugu optimeerimised ja ka OÜ-tamised, tegelikult vähendavad maksulaekumisi, kuid need samad OÜ-tajad (oma isiklike kulude e/v tegevuskuludesse kajastajad) on väga sageli ka kõige suuremad kriitikud kui mingi avalik hüve/teenus väheneb, või on alarahastatud. ehk me ise saeme oksa, millel istume, kui ülejäänud elukorraldust kritiseerime.
NB!
minu sõnavõtt ei tähenda absoluutselt seda et praegune või viimased valitsused oleksid süüta lapsukesed, sugugi mitte … ma ütleks et asi hakkas kiiva kiskuma juba, siis kui meil oli Rõivase valitsemisaeg ja ülejäänud valitsused on pigem oma populismi ihaluse või munade puudumisega õli tulle juurde valanud ning see nõiaring on ainult rohkem ja rohkem ümber kõri pitsitama hakkanud … ja sorri tu sei aga üldise või laiema elatustaseme arvestuses ei ole paremaid aegasid lähitulevikus ees ootamas, kui just uus valitsus ei kavatse küünlavalguses püssirohukeldrisse minna - et korraks on jube valge ja soe ning peale mind tulgu või veeuputus …
Olen tihti mõelnud, et saad seda mille eest maksad. Maksude “optimiseerimine” viib teenuste optimiseerimiseni.
Sarnaselt Mancik, mis ei tähenda, et riigiaparaat oleks viieline raha ümberjagaja.
Meie probleem on see, et riiki ei usalda rahvast ja vastupidi, kahjuks on ka põhjust.
Kuniks mitte tootev avaliksektor on suurem kui nn. tootev ei muutu midagi
(Kui väiksem aparaat ei saa seatud ülesannetega hakkama, siis äkki peaks ülesanded ülevaatama)
3 Likes
Ma ikkagi ütleks, et meil on teenused ka päris paksud. Ametnikkond küsib rahastust alati nii “nagu Norras nägime”. Vähemaga justkui polegi võimalik.
Samal ajal on hüved ka päris paksud. Vanemahüvitisest alates kuni tasuta kõrghariduseni ja neljarealiste teede ning tasuta ühistranspordini välja. Mingit sorti avalik debatt selle üle, mida riik peaks suutma pakkuda, tundub hädavajalik.
4 Likes
Hea näide avaliku sektori laristamisest on see sama 100 miljoniline Tartu uus kultuurimaja. Sisuliselt eesti rahva 1 aasta automaks. Või Estonia laiendus. Kas need uued riigigümnaasiumid peavad välja nägema nagu paleed või sobiks ka odavam tüüplahendus? Kas töötukassa ja haigekassa kontoriruumid peavad olema kõige uuemates ja vingemates kontorihoonetes?
11 Likes