Pensioniteemas käis suurelt väide raha kogumise mõttetusest, sest siibrit vahetama pole naguinii kedagi saada. AI nüüd lahendab selle probleemi.
Hakkavad maksumaksjateks.
2 Likes
Muidugi ei saa. Kliimakindla majanduse seaduse kaela ei saa ka majanduse tuksi keeramist ajada.
Yoko Alender: Tallinna jäätmeveo hinnatõusu ei saa jäätmereformi kaela ajada
see jäätmeveokulu +1 eur kuus nüüd kindlasti laseb majanduse pöhja… Ag eksponentsiaalselt suurenevad prügimäed on väetis meie laste pöllule… vöi, kuidas…
Kus ma sellest kirjutasin, et jäätmeveokulu majanduse põhja laseb?
Eks sageli on ka seda, et teenuse pakkuja otsib iga võimalust ja ettekäänet, et hinda tõsta. Sageli on sellel reaalsusega hõre seos.
Eriti tavaline on see valdkondade puhul kus sisuline tihe konkurents puudub, mida jäätmevedu kahtlemata on.
Siis ongi nii, et kui rakendub uus seadus või määrus, mis nõudeid pisut täpsustab, tõstetakse hinda 20-50%, ja kommunikatsioonis räägitakse, et hinnatõus on seadusemuudatuse pärast. Tegelikult seletavad uued nõuded ehk 5-10% hunnatõusust.
Lihtsalt avalikkusel ega tarbijal pole piisavalt andmeid, et teenuse omahinna kujunemist analüüsida. Monopoolse teenuse pakkuja jaoks on riik oma regulatsioonidega suurepärane patuoinas, kelle peale kliendi hinnatõusust tingitud pahameel suunata ja loomulikult ajastataksegi suuremad hinnakirja muudatused uute regulatsioonide jõustumisega samale ajale.
2 Likes
Claude lühike kokkuvõte minu enda KÜ näitel.
Mis seaduses juba kehtib:
Jäätmeseaduse järgi on liigiti kogumine kohustuslik nii biojäätmetele, paberile, pakenditele kui ka muudele jäätmeliikidele. Tallinnas on biojäätmete eraldi kogumine korterelamutes kohustuslik juba aastaid. Pakendite ja paberi eraldi kogumine samuti. Ehk siis “hoolas sorteerija”, kellest Alender räägib, ei ole mingi vabatahtlik kangelane - see on inimene, kes lihtsalt täidab seadust.
Mis sellest järeldub:
Alenderi loogika “hoolas sorteerija võidab” eeldab, et on olemas suur hulk inimesi, kes praegu ei sorteeri ja kes hakkavad reformi mõjul sorteerima. Aga need inimesed peaksid niikuinii juba sorteerima. Seadus seda nõuab. Reform ei loo uut kohustust - ta lihtsalt karistab rahaliselt neid, kes seadust niikuinii rikuvad.
Teie KÜ jaoks tähendab see järgmist: te ei saa reformist mingit “boonust” selle eest, et täidate seadust. Te lihtsalt maksate rohkem, kuna saastetasu on tõusnud. “Võit” sorteerimisest on illusioon nende jaoks, kes juba sorteerivad - see on lihtsalt väiksem kaotus võrreldes mittesorteerijaga.
Aus poliitiline pilt:
Reformi tegelik loogika ei ole “premeeri sorteerijat”, vaid “karista mittesorteerijat ja kogu rohkem raha põletustasudest”. Need on legitiimsed poliitilised eesmärgid - Eesti peab tõesti EL-i ringlussevõtu eesmärke täitma ja trahve vältima. Aga ausam oleks öelda: “Me tõstame jäätmete põletamise hinda, mis tähendab et kõigi prügiarve kasvab, aga mittesorteerijate oma kasvab rohkem.”
Selle asemel räägitakse “hoolsast sorteerijast, kes võidab” - mis on retooriline võte, mitte kirjeldus tegelikkusest. Teie KÜ on selle võtte praktiline ümberlükkamine: te olete täpselt see “hoolas sorteerija” ja te ei võida midagi, te maksate 2400 € rohkem aastas.
See ei tähenda, et reform on vale - võib-olla on EL-i eesmärkide täitmine ja ringmajanduse loomine seda väärt. Aga see tähendab, et poliitikute jutt selle mõjust on tegelikkusest ilustatud.
1 Like
nöus… ag KÜ eelarvet see kulurida küll pankrotti ei aja
Kuidas ma saaks oma laste tulevikku parandada, kui 90% mulle laekuvast prügist on materjal, mille ainuke mõistlik taaskasutusviis on põletusahi?
Mul pole mitte mingit võimalust mõjutada seda, millisesse pakendisse mu toit ja muu kraam pakendatakse, ja valitsus arvab, et mind tuleks selle eest karistafa. Kas saab sellest veel lollim olla?
3 Likes
Ei peagi pankrotti ajama. Maksan prügiveo eest alla 10 € kuus, võiks ju 100 korda ka tõsta, sest see ei ajaks mind pankrotti?
Teema on selles, et kulud kasvavad ja sellel seadusel on otsene mõju.
Lihtsa liigutusega tõstsid hinna kahekordseks ajades kõrvale lõputut pasteeti. Igal juhul kui mingi algatus väljub “Kliimaministeeriumist” siis on ette teada, et tegemist on JABURA, NAPAKA, TÄIESTI ELUVÕÕRA, ÜLIMALT BÜROKRAATLIKU JA kindlasti INIMESTE ja ETTEVÕTE VARA ja VÄÄRTUST MAKSIMAALSELT KAHJUSTAVA ETTEVÕTMISEGA:
Minu silmis on tegemist asutusega kuhu on koondunud maksimaalne rumalus ruudus, mida üldse Eesti Wabariigist leida võib.
9 Likes
Eeee… sa ikka HarMin viimase aja tegemisi oled vaadanud? Nad pakuvad kõva konkurentsi. Aga kui KM “hävitab tänast” siis HM “hävitab homset” 
2 Likes
Pakuvad see on tõsi. HM hävitab homset, tõsi. Kui siia lisada veel EW organite ülimat soovi kõigi kodanike taga nuhkida ja kõiki jälgida , siis on see ülimalt mürgine keskkond, mida vormitakse .
Ainuke kurblikult ilus asi on , et kogu see kemüüse tüürib pankroti poole, sest kodanikel puudub initsiatiiv seda sitta oma rahaga kinni maksta: maksud tõusevad, inflatsioon lokkab ja majandus stagneerub.
5 Likes
Mingi pisike võimalus siiski on.
Näiteks osta turult värsket toidukraami, mis pole paksu plastikusse pakendatud.Keerab mingist jõupaberist tuutu valmis ja paneb sinna tomatid või suitsukala sisse .
Osta klaaspudeleis jooke, klaaspurgis hapukurki, herneid, valmistoitu . Klaas vist põletisse lausa ei lähe, läheb purustamisele vms
Aga kõik see tuleb jah mugavuse arvelt ja inimene mugavusest nii kergesti ei loobu. Tetrapaki ja plastikpudeli leiutajad keerasid maailmale paraja käki kokku. Ja see direktiiv, et paki kork peab paki külge jääma tolknema, ei tee olukorda palju paremaks, minu arust lihtsalt ajab tarbija vihale see tolknev kork
3 Likes
Olles jäätmeveoga üle keskmise kursis, võin kinnitada, et korraldatud jäätmeveo puhul ei eksisteeri sellist asja, et jäätmeveo hinnakirja saab niisama muuta. Konkursi korras sõlmitud lepingud on pikaajalised ning neis on eristatud jäätmete vedu, lisateenused ning käitlus. Kui käitluse hind tänu põletustasule vms tõuseb, siis arvestatakse see tõus üleantavate tonnide kalkulatsiooni järgi sendipealt tarbijalt küsitavasse konteineri tühjenduse hinda.
Jäätmevedaja ei saa sellest endale midagi, eeldusel et tarbija käitumine oluliselt ei muutu.
1 Like
Hea klient
Jäätmeveo teenustasud muutuvad alates 1. juulist 2026
AS Eesti Keskkonnateenused annab teada, et alates 1. juulist 2026 muutuvad Rae vallas jäätmeveo teenustasud. Muudatused hinnakirjas põhjustab jäätmeseaduse muudatus: alates 1. juulist 2026 muutuvad riiklikud saastetasud oluliselt: kui täna on jäätmete põletamisel (Iru jäätmepõletustehases) käitlustasud 65 eurot tonni kohta, siis riik lisab juulist sellele veel 60 eurot tonni kohta lisaks. Sarnane muudatus toimub ka prügilates, kus senisele 30-eurosele ladestutasule lisandub samuti 60 eurot tonni kohta.
Vat see on tase, 100-200% hinnatõusu riigi poolt , ja ei näe ühtegi eestlast kliima-debiilministeeriumi aknaid purustamas
2 Likes
Kui algul paistiski asi nii ja ei jõudnud neid tilbendama jäävaid korke kuidagi ära sõnuda, siis nüüdseks on dressuur läbitud ja tundub täiesti mugav sisteem, kuigi oleneb ka väheke pakkidest-pudelitest. Autos on kindlasti mugavam kork pudeli küljest leida, kui seda kuskilt kõrvalistuja hargivahelt sõidu ajal välja koukida.
kas see hinnatöus ei tulene eurodirektiivist? ehk eesti poole valik on kas sorteeri ja maksa selle korralduskulu vöi maksa trahvi… nii vöi naa, ausam on kulud siduda otse selle valdkonnaga, mis kulusid pöhjustab… vöi kelle taskust need kulud tulema peax?
Ja see juurdekeevitatav maks peab olema aktsepteeritav kui see tuleb öiroopast? Lööme kulpi ja teenime edasi? Mida küsimust: Kelle taskust see tulema peaks? Tõsiselt? Aga see küsimus , kas see on mõistlik, ei teki üldse?
Praegusel valitsusel ongi juba ammu kujunenud mentaliteet, et pole olemas probleemi, mida üks järjekordne maksutõus ei lahendaks.
Sest sisulist visiooni, teadmisi ja oskust eesmärke saavutada tegelikult ju ei ole. Rääkimata eluaegsete vananevate karjääripoliitikute riigimehelikkusest st selle puudumisest.
Lükkame jälle elukallidusele ning riigi konkurentsivõime hävitamisele hoogu juurde. Prügimaks tuleb tuleb samamoodi ka ettevõtjatele, kes peavad selle lükkama oma teenuste ja kaupade hinda juurde.
Nagu Lõhmus ütles, oleks Sveitsis käibemaks 24%, oleks rahvas tänavatel.
2 Likes