Võlakirjade default. Kui eelarve PEAB nagunii tasakaalu saama, siis intresside mittemaksmine on selleks kõige odavam tee.
To: zuckerblaum
Vaata, meil on vaja saada laenu, et riigil oleks raha. Pidevat laenu. Kui me ei maksa intresse, ei saabu ka uut laenuraha, riigikassa on tühi, palku ei maksta, pensioneid ei maksta …
Kui Kreeka puhul suure osa jamadest ellimineeriti sellega, et lihtsalt lükati Euroopa poolt sinna poliitilise otsusega raha sisse, siis järgmise analoogse totaalse kollapsi puhul tõenäoliselt enam nii ei käituta.
Võiks muidugi vaadata, et millistel Euroopa riikidel on eelarve tasakaalus pikemat aega järjest. Mõni üksik ikka on, suurem osa elavad kõik võlgu tuleviku arvel.
See võlgu elamine on niisugune köietrikk, et kui see ükskord ära õpitakse, siis seda ära ei unustata enam kunagi…
Kui eelarve on tasakaalus, pole laenu vaja võtta.
Sihukest mõtet pole pähe tulnud, et kui pidevate maksutõusude ja uute maksudega majanduse muttatagumise asemel hoopis majandust ergutada võiks ka ehk rohkem makse laekuda? Maksudega tuleb mingihetk piir ette kustmaalt makse tõstes hakkab neid vähem laekuma. Hiljutised sotside vallatlemised aktsiisidega on heaks praktiliseks näiteks, või automaksu tulem. Ühestküljest küll automaksu laekus, aga kuipalju käibekat ja igasugu muid makse laekumata jäi, sellest ei taha keegi kõneleda.
To: iffkillla
Loomulikult tuleks majandust ergutada, aga kuidas? Ja isegi kui ergutad, siis kas majandus ikka ergutub?
1990-datel oli ergutamine väga lihtne ning tõhus, sest siinne üliodav tööjõud, odavad hinnad ning lapsekingades olevad bürokraatia ning seadusandluse tingis välisinvesteeringtele õnnemaa. Siis polnud ka Ust-Luga ja Primorski sadamad valmis ja venemaa andis transiidiga oma osa siinsele rikkusele.
Nüüd on kõik see palju raskem. Soomlased on tõhusad, nende riik suurem, minevik tugevam, aga neil on samuti äärmisi raskusi viimaste mitmete aastate jooksul oma majandus tõusule lükata. Mis imesid suudame meie siin suuresti slaavimaal korda saata?
See olekski see ime, kui makse ei tõstetaks majanduslanguse ajal. Siiamaani on olnud eesmärk ühiskonnast see maksuraha kätte saada, on mingi täitma isuga välja veninud kõhuga “riik” kes peab oma osa kätte saama.
Majanduslanguse ajal peab ka riigi kulubaas kahanema ja kasvama tõusu ajal.
Kui Reform uuesti valitakse, siis nad teevad Eesti rahanduse korda. Praegu lihtsalt ei saa, sest kõik kulud on seotud kaitsega. Pärast valimisi on sootuks teine olukord.
Ja tagatipuks on see ju tegelikult ekreike tekitatud jama, et Ref peab riigi püsikulusid kasvatama.
reformierakond lubas juba 2023. aastal riigieelarve 4 aastaga korda teha. Selle asemel on rekordiliselt uut laenu peale võetud ja majandus ära tapetud.
" Hoiame Eesti riigivõla võimalikult madalal ja ei jäta tänaseid soove tulevaste põlvede kohustuseks"
“Seepärast viime tavapärasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puudujäägis oleva riigieelarve tasakaalu nelja aastaga. Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata”
Ei mingit juttu käibemaksu tõstmisest, tulumaksu tõstmisest, prügimaksust, autodele varamaksu kehtestamisest.
Mingi lapsesuu lobises välja, et ega saand lollakale valijale tõtt rääkida, muidu poleks valitud. Mäletagi kes see oli, äkki sama kelle huultelt lugeda sai, et maksud ei tõuse.
See reformi “armastamine” on nagu perevägivald, mees peksab, valus on aga ära ka ei taha/julge minna
Kui ma ei eksi siis ajaloo üks suurimaid riigivõla kasvusid toimus 2020. aastal EKREIKKE ajal. Kõik kulutavad meelsasti, kui vähegi vaid seda võimaldatakse, saab riigi rahaga ja laste võlakoorma kasvatamisega endale hääli osta järgmisteks valmisteks, alati leiab põhjuse, olgu selleks sõda, covid või teab mis, kuniks tegelikult ei hakata kuludega tegelema (kasvõi neid külmutama, kui kärpida ei suuda), siis leiab põhjuse edaspidi ka iga uus koalitsioon, olenemata kes sinna kuuluvad.
Teised tegid ka on veits vedel argument õigustamaks seda, et kui uuesti võimule tuldi, siis lubati see 2020 alanud pidu kinni panna, mitte veelgi räigemalt edasi laamendada.
Või ma mäletan midagi valesti?
Mis oleks viimased viis aastat meie majanduskasv ilma igaaastase majandusse kühveldatud laenurahata?
Täna tahaks esitada aga juba ka selliseid küsimusi nagu lätlased küsivad, et kuhu läheb igaastane kaitseelarve, kui õhuseire on piiriäärses lennukeelutsoonis päise päeva ajal jätkuvalt tasemel tädi Maali helistas 112
Ma ei ütelnud, et teised tegid ka, ma ütlesin, et kõik teevad seda väga hea meelega, tuleb vaid põhjus leida, ja tehakse vajadusel ühe aastaga sama ja rohkemgi, mis mõni teeb 5 aastaga, kui vaid võimalus antakse.
2020 aastal saadi vähemalt selle laenuralli tulemuseks viisakas majanduskasv ja suhtkoht valutu kriisist väljatulek ka. Täna jääb - vähemalt mulle, sest ma ei tööta riigisektoris ega oma mõnda riigitissiooüüd/riigitissiemteüüd - segaseks mida ma selle laenuraha eest saan. Rohkem ametnikke, rohkem regulatsioone ja veelgi rohkem bürokraatiat?
Tüüpiline RE keerutaja siin.
Lühidalt:
Teised tegid kaaa…
Reaalselt aga kasvas Eesti riigivõlg COVIDi aastal alla euroala keskmise.
Euroala keskmine +13,7% GDP
Eesti: +9,8% GDP
Kusjuures Eesti riigivõla kasvust ca 50% olid EL ühislaenud.
Ehk siis saadi hästi ja suhteliselt kokkuhoidlikult majanduse päästmisega hakkama.
Kultuurse “riigikaitseotstarbelise” parkimismaja Tartu kesklinna pargi asemele?