Kõige kuratlikum selle migratsioonipumba uusversiooni juures pole isegi mitte piirarvu suurendamine, vaid “tööjõupuudusega tegevusalade erisuse” konstruktsiooni loomine, millele piirarv ei kohaldu ja milleks pole enam vaja ka taotleda Eesti Töötukassa luba. Esimeste pääsukestena tõmmati sinna laia pintsliga kogu töötlev tööstus, veondus ja laondus. Edaspidi piisabki, kui määratleda üha uusi ja uusi majandussektoreid tööjõupuuduse all olevaks ja voila!
Huvitav nüanss on ka see, et palganõue on 80% Eesti keskmisest, aga et need töökohad asuvad põhiliselt kõrgema palgakeskmisega asukohtades, on sealses kontekstis see “80% Eesti keskmist” pigem näljapajuk, mille eest kohalik ei olegi nõus töötama. Tagatipuks toovad nood
palgad muidugi ka ise Eesti keskmist alla. Tegemist on iseennast taastootva süsteemiga, mis kohaliku tööjõu välja sööb ja kunstlikku tööpuudust juurde tekitab.
Pole ka suuremat sorti saladus, et pea kogu Eesti energeetika (mis jääb väljaspoole peakontorit) ja suurem osa töötlevast tööstusest ongi juba venekeelne. Eesti noorel pole mõtet asuda õppima vastavaid insenertehnilisi erialasid, mille ainsaks väljundiks on asuda venestuma asutuses, kus töökeeleks on vene keel. Meditsiinisektorist kostab ka järjest kõvemat hädakisa (Avalik pöördumine: Arstid on mures vene keele meditsiini tungimise pärast). Küllap peagi jõuab ka meditsiin sinna “tööjõupuudusega tegevusalade” loendisse sest eesti keelt kõnelevad inimesed surutakse riikliku keele- ja tööjõupoliitikaga sealt lihtsalt välja.
See oli muidugi hämmastav uudis, et tööjõupuudusega aladele tahetakse 0.8 keskmise palgaga välistööjõudu tuua. Mida tänapäevane majandusteooria selle kohta ütleb? Kuidas peaministrile lähedal seisvad majandusnõunikud seda kommenteerivad?
Paralleel minevikust, mis mul sellega tekib, on et tegemist on pigem plaanimajandusele omase tegevusega.
Soft budget constraint
See on majandusteaduslik mõiste, mida kirjeldas esmakordselt János Kornai. See olukord tekib, kui organisatsioon (näiteks riigiettevõte) ootab, et kui tal tekib puudujääk või finantsraskused, siis riik või mõni muu organ päästab ta välja (st annab toetusi, laene, maksuerisusi).
Kui soovid selle mõiste kohta rohkem teada, võin aidata selgitada:
Huvi pärast, mis sinu arvates immigratsiooni alternatiiv on? Kiire Google annab tulemuseks, et ilma rändeta elab siin aastal 2060 1,16 miljonit, kõrgema rändega 1,36 miljonit inimest. Tore, et geenivaramu säilib, aga kes laulva revolutsiooni põlvkonnale pensioni maksma hakkab? Kas nemad surevad nälga või täna sündijad maksustatakse surnuks ja sunnitakse emigreeruma kuhugi riiki, kus töökäte osakaal on suurem?
Kas sa saaksid Ameerika Ühendriikide näitel täpsemalt selgitada, kuidas on migratsioon kolmandatest riikidest teinud Ameerika Ühendriikide ühiskonda vaesemaks?
Väljaspool Ameerika Ühendriike sündinud inimeste arv seal:
USA erinevalt Eestist pole rahvusriik ka…
Soovitan lugeda põhiseadust, selle preambulat ja mõtiskleda mis on Eesti riigi kui sellise mõte ja pealisülesanne.
See mida te siin ihalete on täna otseselt nende eelpoolmainitud asjadega vastuolus.
Kui omal ühtegi mõtet ei tule Eesti rahvaarvu suurendamiseks peale kolmandatest riikidest õnneotsijate siiatassimise, siis küsige kasvõi AI käest.
Selge on ju see, et varasemad poliitikad mis ( vähemalt näiliselt) on taodelnud sündivuse tõusu on kõik ebaõnnestunud, ning “päiksetõusuvalitsuse” otseselt lastevaenulikuks pööranud poliitika on andnud veelgi kohutavamaid tulemusi.
Tänaseks oleme seisus kus iseseisvusaeg on andnud Eestile ja eestlusele suurema paugu kui nõukogude okupatsiooniaeg.
See on ikka väga haige, selleks, et migaratsioonitrummi taguda hakata Ameerikat Eestiga võrdlema. Prantsumaaga ei taha võrrelda, 29 Aafrika riigis on prantsuse keel kas riigikeel või oluline suhtluse keel, äkki hoopis Hispaaniaga võrdleme, 20 riigis veel peale Hispaania on hispaania keel riigi keel.
Töörändega kaasneb pereränne, kus iga töötajaga kaasneb jämedalt üks pererändega saabunu (aastati on see näitaja kõikunud 0,93-1,17 vahel). Pererändega saabunute osalemine tööturul on ca 40%. Ülejäänud 60% jäävad kogu saba ja karvadega riigi ülal pidada (ja kui tegemist alaealistega, siis ka tasuta koolikohta pakkuda jne.) Selle madalapalgalise usbeki, kes oma kirjaoskamatu vahmilli siia kaasa vedas, maksudest ei piisa nende sotstoetustekski, saati siis sinu pinsilisaks.
Riigieelarve vaates netopositiivne võib olla EL-ist lähtuv kõrgepalgaliste töötajate tööränne, aga neid tuleb siia näpuotsaga. Riigi sihik on hetkel aga seatud hoopis kolmandatest riikidest pärineva odavtööjõu massmigratsioonile, kellest ei tõuse kokkuvõttes kasu kellelegi (peale selle ühe tööandja, kes saab eesti tööjõu asemel palgata odavamat kaadrit).
Arstikutse omandanud eesti noor siirdub õlgu kehitades Soome tööle, kus talt keegi vene keele oskust ei nõua, sest ei soovi töötada Eesti meditsiiniasutuses, mille on hõivanud Minskist pärit baabad. Loomulikult lähevad ka selle keelebarjääri toel Soome tööle tõrjutud eesti noore maksud edaspidi Soome ning sinu pinsinatukese toetusbaas väheneb veelgi.
Odavtööjõu massmigratsioon võib luua näilise efekti, et GDP küll kasvab, aga samas GDP per capita kahaneb st. kokkuvõttes läheb supp kõigi jaoks lahjemaks. Sellega iibepuudulikkuse “ravimine” tähendab seda, et migratsioon peab toimuma ajas järjest kiirenevalt, kuni käib ära see krõks, kus nad saavutavad enamuse. Vähemusrahvusest aborigeene ei hakka keegi siis hellitama ja nende “pensionisambad” lähevad esimeses järjekorras loosi. Järgmiseks tehakse ettepanek ühineda Vene Föderatsiooniga.
Eks see on kahjuks tõesti üks võimalus käimalükatud protsesside loogiliseks jätkuks. Sest kui siinsel maalapil on eestlaste enamus välja surnud/minema peletatud, kellele seda Eesti riikigi kui sellist enam vaja on.
Täna on neile keda ainult iseenda heaolu huvitab veel mõtet nokka euroopa suunal hoida, aga kui sealpool ükskord majandus lõplikult külili rohepööratud saab ja järelejäänud riismed moslemite poolt üle võetakse pole ka enam sinnapoole mõtet hoida.
Eestis ei pea elama kogu aeg 1,3+ miljonit inimest, väga hästi võib Eestis elada ka 1,0 miljonit inimest. Rekord oli Eestis 1,55 miljonit inimest, enamasti aastakümneid on siin pikka aega rahvaarv ikka 1,0 miljoni jooksul olnud.
Väide, et “Migratsioon kolmandatest riikidest teeb ühiskonna vaesemaks” on väga tugev väide. Selle väite tõeseks pidamiseks oleks hea, kui seda õnnestuks kinnitada faktidega.
Ameerika Ühendriigid on kõige ehedam näide kõrge migratsiooniga ühiskonnast. Seal ei pea see väide paika. Migratsioon on olnud üks olulisi selle riigi rikkusesse panustajaid läbi aegade. Sealhulgas viimasel 50 aastal.
Üldine konsensus on, et migratsioon toetab majanduskasvu.
Tehnoloogia isenenest pole veel hõbekuul, mis leiva lauale toob kui puudub selle rakendamise suutlikkus ja tahe. Negatiivse iibe tagajärgede parim tasakaalustaja oleks see, kui Eesti liiguks tööjõumahukate, madala lisaväärtusloomega tegevusalade juurest väärtusahelas kõrgema tootlikkusega tegevusalade suunas. Eestis on tegelikult palju hea hariduse saanud ja korraliku töökultuuriga tööjõudu, mis on rakendatud tugevalt alla oma tegeliku potentsiaali. Nende potentsiaali ära kasutamiseks on vaja ettevõtjaid, kes madalalaubalise alltöövõtu ja mustatöö asemel üritaks hõivata väärtusloome kõrgemaid redelipulki ning suuremat regionaalset tasakaalustatust. Need peaks olema riigi tänased prioriteedid.
Ma ei ütleks, et meil sellistest ettevõtjatest puudus oleks, meil on ettevõtluskeskkonna puudus. Meil süveneb aasta-aastalt rohkem mingi riigikapitalismi ja semukapitalismi segust koosnev ettevõtluskeskkond kust tehakse kohe kui kael kannab minekut. Sellealaseid näiteid on siingi foorumis piisavalt lahatud.
Loe nüüd see ka läbi mida ma eespool rahvastikupoliitika kohta kirjutasin. Või sa tahaks väita, et viljeletavatel poliitikatel ja sündivuse räigel kahanemisel pole mingit seost? Hiljutisest kirjatükist võib aga välja lugeda, et ei olda veel kaugeltki rahul korraldatud hävingu suurusega.
Arvestades viimase 5a EU sisserännet, peaks ju EU majandus buumima tänu sellele, või nt. väga planeeritud immigratsiooni poliitikaga Rootsi peaks siis ju EU priimus olema? Aga mis on reaalsus?
Ameerika edulugu on see, et lisaks lihttöölistele läksid sinna ka AJUD American Dreami taga ajama. Ajud on need, mis on loonud seal majanduskasvu, mitte lihtöölised. Ja ajud tahavad jätkuvalt minna USA-sse ka täna, vahet pole, mis kvoot meil siin parasjagu on.
Kui te juba USA näiteks tõite, siis see sektor, kes meil siin hirmasti seda agendat ajab, et odavat tööjõudu sisse tuua - ehitus ja põllumajandus, need annavad USA GDP-sse alla 5%. Ja selle pealt hõisata, et küll on kõva panus tänu neile, ei vasta tõele. Ilmselt ei mõjuta isegi komakohta.
Neid uuringuid on juba piisavalt Euroopas, kus lähtub, et keskmiselt annab 1 kolmandatest riikidest pärit immigrant majandusse 0,8. Rootsi, Taani jne.
On ülim naiivsus arvata, et meil saab see teistmoodi olema, miks peaks?
Ja kui ma juba KM valitsuse teemas, et aga mida siis teha. Äkki lõpetaks suu ammuli kuu vahtimise (USA) ja vaataks kuidas on Monaco, Liechtenstein, Šveits oma asju ajanud ja võtaks sealt eeskuju? Lõpetaks selle e-riigi naba imetlemise, kus on jätkuvalt ametnikke rohkem inimese kohta kui nt. Rootsis.
