Kristen Michali valitsus - head ja vead

Mina loodan, et võimule tulevad riigimehed, ja lõpetavad selle laenurahaga pillerkaari ära.
Kui ei lõpeta… siis järelikult ei olnud riigimehed. Lootma peab. Samade hobustega igatahes jätkata ei saa

9 Likes

sina võid muidugi üllatunud olla, kui tsahkna refi ridades maandub teenete eest , teised
tervemõistuslikud mitte

3 Likes

RE peaks muidugi juhti ja laiemalt juhtkonda vahetama. See võiks aidata. Peaminister on väga nõrk ja mitmed tegelased on seda ka.

Aga ju võim vahetub (kuigi aruka käitumise korral ei välistaks, et RE võiks olla valitsuses). Reinsalu valetamine ja populism, KE ajalooline taust, Helmete sarivaletamine ja räuskamine nüüd midagi head kaasa ei too. Võimalik muidugi, et IKE jääb ilma EKREta.

Jään huviga ootama, kuidas IKE makse alandab, toetusi suurendab ja eelarve tasakaalu viib.

Võib-olla mõned E200 tüübid suudavadki refi või sotside ridadesse hüpata, kuid mitte esiridadesse, kust saab parlamenti .

Seda, et Ref saaks 37+ kohta Riigikogusse ju enam neil loota ei ole (ja veel asendusliikmed valitsusse minejate asemele) ,. seda enam võitlevad teenekad parteilased, et saaks asetuse, mis neid ikkagi maksumaksja palgale jätaks.

uustulnukad peavad oma 4 aastat parteitööd rügama mingi muu töö kõrvalt, et 2031.a. aastal jälle paremat shanssi oodata .

Meil stagnaga liiga sageli mõtted üks-ühele ei kattu, aga mul on meie opositsiooniga seoses samad emotsioonid. Kõik tegelevad mingi pseudo-nikerdamisega. Eesti elu põhiteemasid, mis on 5+ aasta perspektiivis olulised, on ühe käe sõrmedel:

  1. riigikaitse (siin on erakondadel ilmselt kõige suurem ühisosa)
  2. kuidas riigi rahanduse korda teeksite?
  3. rahvastik (kuidas iivet aidata vs. mis on teie rändepoliitika?)
  4. energeetika (tuulikud, tuumajaam või kolmas lahendus?)
  5. majandus, inflatsioon ja maksud (seotud teemaga 2)
2 Likes

Kas sa usud tõega, et REF suudab oma eelmiste valimiste tulemust korrata?

Täiesti huvitav, kust kuradi kohast sa sedasi välja lugesid?
(Ma lugesin oma teksti, ma pole seda kusagil maininud.)

… kui tänane pumba juures olev kollektiiv isennast päikesetõusuvalitsuseks nimetades võimule tuli, siis lubati ühe asjana riigi rahandus korda teha - siingi igasugused karssonid kilkasid seda - tulemus on tänaseks aga kordades hullem kui enne. Vaevalt võimu vahetumine seda riigi rahaga läbustamist piirab. Vajavad ka neil omad toiduahelad ülalpidamist.

7 Likes

Raadiosaated on juba ennustanud, et Eesti rahandus lastakse nii käest ära, et varsti saabuvad siia ranged IMF-i kontrollid ja võtavad kogu Rahandusministeeriumi ja selle allasutused koos kõigi sealsete arvutitega enda kontrolli alla.
Varsti saabub hetk, kus meie poliitikutel enam ei ole võimalik riigieelarvet korda teha. Siis mitte ükski poliitik ei taha endale teha poliitiliselt surmavat lasku. Kõik jäävad ootama hetke, kus seda tehakse võõraste kätega.

1 Like

Jääb vaid arusaamatuks, miks Eestile selliseid poliitikuid peaks vaja olema

2 Likes

Sest nad on. Nad on olemas.
See on, nagu venemaal on olemas Putler. Ta lihtsalt on ja temast ei saa lahti.

täna vikerraadios rahvuspoliitika teemal kümnesse päevakommentaar.

fakti valguses, et valitsus seadustas nüüd bolti ja teiste primitiiväri ettevõtete lobby tulemusel välismaise odavtööjõu kvoodi mitmekordseks, eesti rahvusriiki ja -kultuuri süsteemselt pekki keeratakse … oleks mõistlik arvestada, et meil ei ole enda hapra ajaloo ja väikse rahvaarvu juures oma identiteedile päris sellist vastupanuvõimet kui euroopa vanadel suurrahvastel, meil poolitati siin viimasel sajandil kohalik rahvastik umbkeelsete vantidega ja arvestades nooremate põlvkondade ingliskeelset suhtlusruumi on eesti keel ja kultuur oma miljonilise rääkijaskonna juures ka uute värviliste immigrantideta niigi õrnas seisus … ‘riik ilma keeleta on riik ilma hingeta’, või kuidas need impeeriumi poolt korduvalt läbikotitud iirlased ütlesidki.

20 Likes

Kõige kuratlikum selle migratsioonipumba uusversiooni juures pole isegi mitte piirarvu suurendamine, vaid “tööjõupuudusega tegevusalade erisuse” konstruktsiooni loomine, millele piirarv ei kohaldu ja milleks pole enam vaja ka taotleda Eesti Töötukassa luba. Esimeste pääsukestena tõmmati sinna laia pintsliga kogu töötlev tööstus, veondus ja laondus. Edaspidi piisabki, kui määratleda üha uusi ja uusi majandussektoreid tööjõupuuduse all olevaks ja voila!

Huvitav nüanss on ka see, et palganõue on 80% Eesti keskmisest, aga et need töökohad asuvad põhiliselt kõrgema palgakeskmisega asukohtades, on sealses kontekstis see “80% Eesti keskmist” pigem näljapajuk, mille eest kohalik ei olegi nõus töötama. Tagatipuks toovad nood
palgad muidugi ka ise Eesti keskmist alla. Tegemist on iseennast taastootva süsteemiga, mis kohaliku tööjõu välja sööb ja kunstlikku tööpuudust juurde tekitab.

Pole ka suuremat sorti saladus, et pea kogu Eesti energeetika (mis jääb väljaspoole peakontorit) ja suurem osa töötlevast tööstusest ongi juba venekeelne. Eesti noorel pole mõtet asuda õppima vastavaid insenertehnilisi erialasid, mille ainsaks väljundiks on asuda venestuma asutuses, kus töökeeleks on vene keel. Meditsiinisektorist kostab ka järjest kõvemat hädakisa (Avalik pöördumine: Arstid on mures vene keele meditsiini tungimise pärast). Küllap peagi jõuab ka meditsiin sinna “tööjõupuudusega tegevusalade” loendisse sest eesti keelt kõnelevad inimesed surutakse riikliku keele- ja tööjõupoliitikaga sealt lihtsalt välja.

19 Likes

See oli muidugi hämmastav uudis, et tööjõupuudusega aladele tahetakse 0.8 keskmise palgaga välistööjõudu tuua. Mida tänapäevane majandusteooria selle kohta ütleb? Kuidas peaministrile lähedal seisvad majandusnõunikud seda kommenteerivad?

Paralleel minevikust, mis mul sellega tekib, on et tegemist on pigem plaanimajandusele omase tegevusega.

Soft budget constraint

See on majandusteaduslik mõiste, mida kirjeldas esmakordselt János Kornai. See olukord tekib, kui organisatsioon (näiteks riigiettevõte) ootab, et kui tal tekib puudujääk või finantsraskused, siis riik või mõni muu organ päästab ta välja (st annab toetusi, laene, maksuerisusi).

Kui soovid selle mõiste kohta rohkem teada, võin aidata selgitada:

  • Miks see on omane plaanimajandusele?
3 Likes

Kui keldo ( vist oli äripäeva raadios) seda ennastunustavalt kiitis, ma mõtlesin samuti, et bai bai, eesti keel…

1 Like

2 Likes

Huvi pärast, mis sinu arvates immigratsiooni alternatiiv on? Kiire Google annab tulemuseks, et ilma rändeta elab siin aastal 2060 1,16 miljonit, kõrgema rändega 1,36 miljonit inimest. Tore, et geenivaramu säilib, aga kes laulva revolutsiooni põlvkonnale pensioni maksma hakkab? Kas nemad surevad nälga või täna sündijad maksustatakse surnuks ja sunnitakse emigreeruma kuhugi riiki, kus töökäte osakaal on suurem?

Tehnoloogiline areng.

Migratsioon kolmandatest riikidest teeb ühiskonna vaesemaks.

Pensioni maksmise asemel sellele lootjad hoopis surevad erinevatel, ja sageli vägivaldsetel põhjustel varem ära.

8 Likes

Kas sa saaksid Ameerika Ühendriikide näitel täpsemalt selgitada, kuidas on migratsioon kolmandatest riikidest teinud Ameerika Ühendriikide ühiskonda vaesemaks?

Väljaspool Ameerika Ühendriike sündinud inimeste arv seal:

  • 1950: 10.3 million
  • 1960: 9.7 million
  • 1970: 9.6 million
  • 1980: 14.1 million
  • 1990: 19.8 million
  • 2000: 31.1 million
  • 2010: 39.9 million
  • 2022: 46.2 million

See Ameerika näide illustreerib väga hästi mu pointi.

USA keskmine elanik ongi jäänud suhteliselt vaesemaks ja isegi elab vähem kui arenenud riikide elanik.

3 Likes