Kristen Michali valitsus - head ja vead

Postimehes Peeter Koppelilt arvamuslugu.
Fragment ajendatud tänasest emotsioonist vikerraadio saatele tund peaministriga vms

Reaalsuse eiramise poliitika

Aga praktiline poliitika liigub sageli ikka samas suunas edasi. Rohkem regulatsiooni. Rohkem administratiivset keerukust. Rohkem moraalset poosi. Vähem küsimusi selle kohta, kes kogu selle asja lõpuks kinni maksab.

1 Like

Alustaks sellest et vaataks kuda Leedu hakkama saab

Iga viimane kui krdi riik Euroopas on hädas sellega, et immigrandid on majanduslikus mõttes net negative.

Kuidas see matemaatika peaks töötama, et kui sisse veetakse inimesi, kelle peale kulub rohkem kui nad ise panustavad, siis peaks pensionimaksmine hõlpsamaks muutuma?

16 Likes

Kas sa saaksid viidata mõnele majandusanalüüsile, mis näitab et immigrandid on majanduslikus mõttes net negative ?

Üks asi on emotsioonid, teine on reaalsed majanduse/SKP numbrid.

kas Taani riiklikud allikad sobivad?

The expected fiscal impact of the entire non-Western population group residing in Denmark will amount to a deficit of around 1% of GDP in 2014, and in the year 2050, residents of non-Western origin will still be making a negative net contribution adding to the challenges of the Danish welfare state—challenges which will exist in part as a consequence of the ageing population.

https://www.vive.dk/en/publications/the-fiscal-impact-of-immigration-to-welfare-states-of-the-scandinavian-type-mxj1jgx4/?utm_source=chatgpt.com

8 Likes

Seis on selles mõttes vilets, et kui sellest miljonist muudustavad üha suurima osa pensionärid ja naise kohta sünnib nii ca 1,2 last, siis on tulevik tume. Ei hakka pikalt targutama, aga ma ei näe ühtegi head lahendust, sõltumata Michali valitsuse tegudest. Ja järgmiste valitsuste tegudest ka. See pole muidugi ainult Eesti probleem.

1 Like

See konkreetne Taani allikas tegelt ei sobi :wink:

Seda kahel-kolmel põhjusel:

  • esiteks käsitleb see kolmandate riikide immigatsiooni mõju Taani riigieelarvele, mitte SKP-le või majandusele üldiselt. Need on veits eri asjad.
  • mõju SKP-le on positiivne (mis muide oli ka seal paberis kirjas), aga mitte nii positiivne et Taani kõikide sotsiaalprogrammidega koormatud riigieelarves oma elutsüklis plussi jõuda
  • teiseks ainult 25% Taanisse tulevatest kolmandate riikide immigrantidest tulevad-lähevad sinna sooviga töötada või õppida, ülejäänud 75% on mitmesugused sõja ja humanitaarpõgenikud

Arvan, et jõuaksid samale järeldusele, kui sellele konkreetsele allikale sisse vaataksid ja loeksid pealkirjast kaugemale.

Me vist tahaks tsipa rohkem, kui positiivset mõju SKP-le. Kui immigrant juba tuleb siis ta võiks vähemalt tõsta SKP per capita.

12 Likes

No shit?! Kui inimene ostab sotsiaalabi eest poest pudeli Laua viina, on tema mõju SKP-le ka juba positiivne.

10 Likes

Ehk hr talvik on siis ka seesugune mees, kes arvab et Eestisse hakkaks saabuma ainult ajukirururgid ja insenerid, mitte nagu Taani, kuhu tulevad vaid majandus- ja sõjapõgenikud? Ehk siis Merkeli filosoofia toetaja? Huvitav, kuidas see teooria ennast Rootsis ja Saksamaal tõestanud on?

11 Likes

Eesti sotsiaalsüsteemid ei ole sellised nagu Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, sa ei saa üldistada samu kalkulatsioone siia. Palju sinu arvates riigilt igakuiselt raha saab, kui sa tööl ei käi?

Kui ühe pensionäri kohta on ühel hetkel viie tööealise inimese asemel 2,5, siis sul on röögatul hulgal vaja ainuüksi kaadrit, kes vanadekodudes siibrit vahetaks.

Kuidagi palju on siginenud neid egoiste-nartsissiste kes on nõus vahetama eestluse põhiväärtused ja omariikluse tuleviku peenraha vastu. Või siis täpsemalt lootuse vastu, et keegi neid väärtuste mahamüüjaid vanaduses ülal peab. Kõik mis neid huvitab on isiklik heaolu tänases hetkes. Mis selle tegevuse tulemus on, see pole nende asi ega huvita neid karvavõrdki.

Pärast meid tulgu või veeuputus

22 Likes

juba on sinnakanti

Juba 10+ aastat tagasi kirjutas Pajula:

Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast tulev invasioon toob selle new age’i roosas udus üles kasvanud põlvkonnale või kahele koju tagasi teadmise, et inimese elu on traagiline nähtus ja traagilise nähtusega kaasnevad väga traagilised valikud. Sellest kirjutas 1973. aastal Prantsuse kirjanik Jean Raspail. Tema romaan algab sellega, kuidas üks Prantsuse professor vaatab merele ja nii kaugele kui silm ulatub on meri laevu täis. Selles raamatus algas asi pihta Indiast. Põgenike vastu saadetud sõjavägi keeldub neid tulistamast, paneb relvad maha ja jookseb laiali ning see mass valgub Euroopasse. Raspail ütleb kokkuvõttes seda, et asja traagilisus ongi selles, et nad lasta sisse tähendab hävitada ennast ja neid mitte lasta sisse tähendab hävitada nemad. Ja see ongi see valik, mille elu meile peale surub. Ja Raspail ütleb, et see konflikt on meie praeguste moraalistandardite juures täiesti lahendamata. See kõik oli siis juba 40 aastat tagasi ilmunud raamatus kirjas.

Nii et läheb verevalamiseks? Moslemid vabatahtlikult tagasi ei lähe ja valged vaikides alla ei anna?

On väga vähe usutav, et see protsess läheks valutult ja rahumeelselt, nagu loodab sotsiaaldemokraatlik multikulti eliit. Samas ma ei teagi, kuidas nad seda rahumeelset protsessi üldse endale ette kujutavad. Ilmselt nii, et nemad elavad oma Pirita kodudes ja käivad aeg-ajalt Koplis Pakistani restoranis söömas, väga äge, eksole, ja võtavad omale mustalt tööle Bangladeshist pärit koduabilise ja tunnevad selle asja üle rõõmu. Samas valge alamklass peab Koplis kõrvuti elama inimestega, kes on neist väga erinevad.

Meil käib 150–200 pagulase üle tohutu möll, samas võivad ju Belgia või Rootsi kas või kõik elamisloaga moslemid siia elama tulla ja keegi ei saa nende vaba liikumist Euroopa Liidu sees takistada.

(Naerab suure häälega.) Meid kaitseb ainult meie suhteline vaesus ja halb kliima. See 150, see number on nii absurdne. See tuletab mulle meelde Monthy Pythoni sketši sellest, kuidas ajakirjanik küsib Briti poliitiku käest, et oma valimiskõnes lubasite ehitada ainuüksi Suur-Londonisse kaheksa miljardit maja aastas, aga tegelikult olete viimase 15 aastaga ehitanud ainult kolm maja. Et kas te pole pisut pettunud? Ma arvan, et siin läheb samamoodi, aga numbrid käivad teistmoodi. See 150 on täiesti jampslik. See on pseudoteema. Kui me vaatame, mis iga päev Vahemerel toimub, siis väita, et 150 inimesega asi piirdub, on jama.

Sealt tulijad on samasugused maadeavastajad nagu omal ajal olid hispaanlased, kes läksid inkade maale. Aga nende tegevus ei toimu enam new age’ilikus roosas udus. See udu sai aga tekkida vaid seetõttu, et terve üks põlvkond sai elada väga jõukas ja vabas ühiskonnas.

10 Likes

Sa teed siinkohal (võibolla, et meelega) ühe klassikalise vea rääkides meid ohustavast massiimmigratsioonist eeldades seda, et kuna me oleme Euroopa Liidus, siis meil on ka automaatselt Euroopa Liidu tuumikriikide probleemid. Meie oleme aga hoopis ida-euroopa kolkariik ja meid ei ohusta täna moslemite sisseränne, vaid hoopis slaavlaste sisseränne. Viimase mõne aastaga on neid tulnud-toodud sisse sellises mahus, et see on muutnud juba niigi eelnevalt venestunud riigi tänavapilti tundmatuseni, kuid kõike seda üritatakse maskeerida sellesama mölluga nende teist nahavärvi pagulaste üle.

6 Likes

Eks 10+ aastaga on olukord muutunud ka jah. Aga mõte jääb samaks.

2 Likes

Kui Euroopas on sellised islamist tingitud probleemid siis need ulatuvad ka siia, rääkimata isegi sellest, kas me oleme Euroopa Liidus või mitte. Tahes-tahtmata on see nii.

2 Likes

Tartus tekib suure tõenäosusega sügisest olukord, kus pika rubla järgi minnes tuuakse a’ 600 tegelast vabatahtlikult koju kätte. + muud sõbrad- tuttavad - sugulased yada yada…
See saab siis olema algus.
Täname pakostat.

2 Likes

To: näriline
Tartu vanglas pidi olema selline kord, et Rootsi vang ei vabane Eestisse, ta ei pääse üldse vanglast välja, vaid ta viiakse enne vangist vabastamist Rootsi tagasi. Samuti on käinud läbi jutt, et Tartus olevaid Rootsi vange ei saa külastada, v.a. advokaadid. Suhtus korraldatakse videosessioonidena ja seda isegi ka advokaatidega. Kas vangide mitte-külastamise jutt on õige, ma ei tea.
Kui see on nii, siis igatahes võtab see maha päris suure ohutunnetuse seoses välisvangidega Rootsist.

Pigem paneb mind muretsema liiga väike rahasumma mida selle eest küsitakse, kuuldavasti mujal samalaadsete teenuste ees küsitakse palju suuremaid summasid.

3 Likes

Kuna me oleme Euroopa Liidus, siis meil on ka automaatselt Euroopa Liidu tuumikriikide probleemid kohe kui A) tuumikriigid hakkavad kruve kinni keerama ja meie samal ajal lõdvendame B) tuumikriigid midagi kinni ei keera aga meie peame muutuma “sõbralikumaks” , juhtub nii nagu automaksuga, seni pressitekse Brüsselist agendat kuni lõpuks meie munadeta poliitikute poolt ära tehakse

2 Likes