Tänapäeval varsti on nii mõnigi vanur sama kaua pensionil olnud, kui tal tööaastaid omal ajal kogunenud on.
Ma ei pea siinkohal silmas arvestuslikku “tööstaaži” vaid ikkagi reaalselt töötatud aastaid. Kusjuures töötatud aastaid on samuti kogunenud mehiselt.
1 Like
Mu naise vanaemal oli tööstaaži rohkem kui eluaastaid. Põhjuseks pikk “komandeering” Siberis.
BS
Uuringud on näidanud seda nn uusajal, 16.-19. sajand.
Kaasaja inimeste uuringud on näidanud pigem vastupidist seost.
Näiteks:
For most common causes of death adult survival was improved in the offspring of older parents. The childhood environment provided by older parents may more than compensate for any physiological disadvantages.
Et kui on rohkem, siis kanname selle pundi lihtsalt maha?
Tegelikult on mitmedki noored naised läinud seda teed, et noorena külmutatakse mõned munarakud. Just selleks, et munarakud on naisel sünnist saati olemas/kaasas ja kõik haigestumised, viirused, pahed (sigaretid, narko) jms töötlevad neid rakke läbi aja. Mehe sperma vahetub mõne kuuga 100% . Nii, et laste tervise seisukohalt on iga kell optimaalne noorem ema. Mingi 35 -40+ naine saab lapsed juba " kaasavaraga".
Samas möödunud nädalast teadusuuring tõi välja, et nt lapse intelligentsuse määrab suures osas ära ema enda XX kromosoomidega. Kuna isal on XY ja intelligentsi kannab just X. Seega jällegi võta nüüd kinni, kui tüdruk on täitsa Maali, siis potentsiaal on kurvake, kuid mitte lootusetu 
Imetajate bioloogias pole viimase sajandiga mitte midagi muutunud. See, et väliskeskkonna tegurid omavad samuti märkimisväärset mõju inimese eluaeale ja tervislikule seisundile on obvious. Samaväärse kasvukeskkonna võrdluses kehtib Lansing’u efekt samamoodi nagu alati on kehtinud. Sinu viidatud uuring on lihtsalt järjekordne tugev argument toetamaks seisukohta, et nooremas eas sünnitajatele tuleks riikliku rahvastikupoliitikaga luua eelisseisund, et nad saaksid oma lastele samaväärset kasvukeskkonda võimaldada, kui need kes oma bioloogilisel kapitalil hapuks on lasknud minna.
1 Like
Heredity: Older dads, longer telomeres
Paistab, et tuleb hakata riiklikult noortele naistele vanemaid mehi promoma.
On ka vastupidiseid teooriaid:
Uuringu üks üllatavamaid järeldusi oli see, et kuigi Branyasi telomeerid olid lühikesed – mida tavaliselt seostatakse vananemise ja suurema haigusriskiga –, ei esinenud tal kunagi vähki. Teadlased oletavad, et just lühemad telomeerid võisid tema puhul piirata rakkude kontrollimatut jagunemist ja toimida omamoodi kaitsemehhanismina. See seab kahtluse alla senised lihtsustatud arusaamad vananemise biomarkeritest ning viitab võimalusele, et rakkude vananemine võib kulgeda ka teistsugust, paremini kontrollitud rada pidi.
Ehk pikaealisus on päritav.
Kusjuures vanematel kes on ka vanemas eas sigimisvõimelised on tõenäoliselt paremad pikaealisuse geenid.
Reaalsus on see, et 1-1.5 last tuleb enamusel nii või teisiti, riik peaks pigem soodustama hilisemaid lapsi, kui rääkida jätkusuutlikkusest.
Teiseks ei tarvitse noorte vanemate rahaline toetamine mingil moel riigi poolt aidata kui nende laste kehvad tulemused on kinni vanemate elukogemuses.
Veel 19. sajandil oli täiesti normaalne, et 40 aastased mehed abiellusid 18 aastaste neidudega.
Samal isikul on vanemas eas spermas telomeerid pikemad. Ja see läheb edasi järglasele.
Millise kivi all sa elanud oled?! Demograafid räägivad kui ühest suust, et peamine probleem on esimeste laste puudus, mitte 3+ laste puudus. Pole esimest, pole ka teist ega kolmandat.
Uuringud on näidanud üpris tugevat seost esmasünnituse vanuse ja lõpliku laste arvu vahel.
Rahvastiku püsimise ja (tervise)kvaliteedi mõttes on oluliselt parem, kui sünnitataks 20-ndates ja karjääri tehtaks 30+. Meil aga pressib ühiskonna hoiak ja vanemapalk täpselt vastupidist. Kes tegi? Ise tegi!
7 Likes
Uuringud näitavad, et peamine sündivuse languse põhjus on teiste jne laste puudus.
Ehk siis perekonnad/naised eelistavad lõpetada laste saamise ühe lapse juures.
Mõned lingid ka:
PS.
Kusjuures kui riik kingiks laste eest osa alalisest eluasemest, siis see aitaks mõlema alamprobleemi puhul. Premeeritaks otseselt laste sündi ja stabiilset pikaajalist kasvatamist, preemiaks saadu jääb alatiseks endale.
Vanemapalk samas töötab mõlema puhul tegelikult sündivusele vastu. Ehk siis premeeritakse karjääri ja hilist sünnitamist, kusjuures preemia on ajutine ja kulub jooksvateks kuludeks.
Uuringud näitavad ka seost päikesepaiste ja õuetemperatuuri vahel - veame radiaatori õue ja päike tuleb välja?
See et esmasünnituse vanus on kõrgem ei põhjusta nii palju laste vähem saamist. Tegemist on sama probleemi sümptomiga, milleks on kindlustunde puudumine.
Näiteks, kui naine saab 40 ja elatakse ikka veel üüripinnal (mis tähendab igakuist pidevat raha väljavoolu pere eelarvest), ilma reaalse kindlustundeta, et mis saab töökoha kaotuse puhul, siis ongi riskialtimate puhul tulemuseks 1 vanemas eas saadud laps, vähemriskialtite puhul aga üldse mitte lapsi.
Ja siiski on kõigile materiaalselt, tervislikult kui produktiivsuselt mõistlik premeerida lapse saamist noorena. Mingi ekstra boonuse võib ka välja nuputada just teise ja enama lapse saamine alla 30a vanuses. Ja just lähtuvalt ema vanusest.
Siin on oluline täpsustus puudu: Vanemapalk töötab sündivusele vastu ja premeerib hilist sünnitamist juhul, kui see on seotud inimese enda palga suurusega. Vanemapalga süsteem, mis oleks seotud riigi mediaanpalgaga ning regresseeruvas seoses vanusega, oleks nendest hädadest prii.
6 Likes
Ehk siis ühekordne sotsiaaltoetus, mitte vanemapalk.
Regresseeruv seos on tegelikult absurdne kui tahta rohkem lapsi. Põhjuseks on see, et inimesed ei mõtle ja ei planeeri niimoodi.
Ehk siis ma arvan, et on väga rumal miskit 28 või 30 a piiri seada laste saamisele.
Põhimõtteliselt saadab see välja kahte sõnumit - “kui oled edukas Euroopalik haritud inimene - tõmba pere loomiseks uttu” - “oled kolmanda maailma stiilis peaaegu alaealine naine-sünnitusmasin - Eesti on su koht”.
Ma arvan, et parim meetod oleks riigil siiski maksta iga lapse sünni puhul, sõltumata vanemate vanusest ja laste arvust, näiteks 30000 nende oma eluaseme hinnast (koos teatavate piirangute ja laiendustega).
Selline programm maksaks praeguse sündivuse juures maksimaalselt 300 M aastas.
See vähendaks perede järgimise 20 a püsikulusid märkimisväärselt ja annaks kindlustunde, kuna nad saavad sellest midagi püsivat.
Regressiivne vanemapalk ütleb, et “40-aastased vanemad - te olete riigile mittevajalikud ja teie väärakat pole meile vaja. Tõmmake minema!”
Oskad selgitada, miks see ema vanus nüüd nii äkki oluline on?
Mulle kõlab selle suht mõttetu teema tõstatamine RE valimiseelse pseudospinnina.
Nagu öeldud, siis tänapäeval pole ema vanusega enam selliseid probleeme, nagu varauusajal oli.
Kolmandaid lapsi võiks sündida 30ndates, aga selleks peaks 1-2 last olema sündinud enne kui naine saab 30.
Ma ei tea paljusid peresid, kus oleks sündinud kolm last järjest (kui teine sünd pole just kaksikud). Väga sageli sünnib kaks last ja pesamuna väikese pausi järel, kui suuremad juba natuke iseseisvamad.
Või siis neljalapselistes peredes 2+2.
Miks sageli piirdutakse ühe lapsega? Eks ka sellepärast, et sageli minnakse lahku.
Lahkuminek pole kaasajal tabu. Ei kannatata kehvas suhtes. Lapse saamine mõjutab suhet ja pereelu kõige rohkem, seega pole imestada, et paari aasta jooksul pärast esimese lapse sündi on paljud suhted kriisis.
Kui selle kriisi järel lahku minnakse, kaasneb palju negatiivset, mis järgmise lapse sündi mõjutab. Näiteks halveneb majanduslik toimetulek, uue partneri leidmise tõenäosus ja isegi kui see uus partner on olemas, siis kogemused teevad naise kiire pere järelkasvu osas arusaadavalt ettevaatlikumaks.
See on kokkuvõttes selline segu mõjutajatest ja teguritest, mida riik lõpuni muuta ei saa või mida lastetoetustega lõpuni ei suuda keegi tasandada.
4 Likes
Tal oleks lihtsalt oma hädad.
Saaksime kasvava soolise palgalõhe ja hulga paljulapselisi naisi, kel puudub normaalse palgaga töö jaoks vajalik haridus ja eelnev töökogemus. Kes on pmst kogu eluks “määratud” elama parimal juhul abikaasa palgast, halvemal juhul sotsiaaltoetustest.
Siis hakkame vastu võtma uusi regulatsioone, mitu paljulapselist ema peab olema börsifirma juhtkonnas.
1 Like