Ehk pikaealisus on päritav.
Kusjuures vanematel kes on ka vanemas eas sigimisvõimelised on tõenäoliselt paremad pikaealisuse geenid.
Reaalsus on see, et 1-1.5 last tuleb enamusel nii või teisiti, riik peaks pigem soodustama hilisemaid lapsi, kui rääkida jätkusuutlikkusest.
Teiseks ei tarvitse noorte vanemate rahaline toetamine mingil moel riigi poolt aidata kui nende laste kehvad tulemused on kinni vanemate elukogemuses.
Veel 19. sajandil oli täiesti normaalne, et 40 aastased mehed abiellusid 18 aastaste neidudega.
Samal isikul on vanemas eas spermas telomeerid pikemad. Ja see läheb edasi järglasele.
Millise kivi all sa elanud oled?! Demograafid räägivad kui ühest suust, et peamine probleem on esimeste laste puudus, mitte 3+ laste puudus. Pole esimest, pole ka teist ega kolmandat.
Uuringud on näidanud üpris tugevat seost esmasünnituse vanuse ja lõpliku laste arvu vahel.
Rahvastiku püsimise ja (tervise)kvaliteedi mõttes on oluliselt parem, kui sünnitataks 20-ndates ja karjääri tehtaks 30+. Meil aga pressib ühiskonna hoiak ja vanemapalk täpselt vastupidist. Kes tegi? Ise tegi!
8 Likes
Uuringud näitavad, et peamine sündivuse languse põhjus on teiste jne laste puudus.
Ehk siis perekonnad/naised eelistavad lõpetada laste saamise ühe lapse juures.
Mõned lingid ka:
PS.
Kusjuures kui riik kingiks laste eest osa alalisest eluasemest, siis see aitaks mõlema alamprobleemi puhul. Premeeritaks otseselt laste sündi ja stabiilset pikaajalist kasvatamist, preemiaks saadu jääb alatiseks endale.
Vanemapalk samas töötab mõlema puhul tegelikult sündivusele vastu. Ehk siis premeeritakse karjääri ja hilist sünnitamist, kusjuures preemia on ajutine ja kulub jooksvateks kuludeks.
Uuringud näitavad ka seost päikesepaiste ja õuetemperatuuri vahel - veame radiaatori õue ja päike tuleb välja?
See et esmasünnituse vanus on kõrgem ei põhjusta nii palju laste vähem saamist. Tegemist on sama probleemi sümptomiga, milleks on kindlustunde puudumine.
Näiteks, kui naine saab 40 ja elatakse ikka veel üüripinnal (mis tähendab igakuist pidevat raha väljavoolu pere eelarvest), ilma reaalse kindlustundeta, et mis saab töökoha kaotuse puhul, siis ongi riskialtimate puhul tulemuseks 1 vanemas eas saadud laps, vähemriskialtite puhul aga üldse mitte lapsi.
Ja siiski on kõigile materiaalselt, tervislikult kui produktiivsuselt mõistlik premeerida lapse saamist noorena. Mingi ekstra boonuse võib ka välja nuputada just teise ja enama lapse saamine alla 30a vanuses. Ja just lähtuvalt ema vanusest.
Siin on oluline täpsustus puudu: Vanemapalk töötab sündivusele vastu ja premeerib hilist sünnitamist juhul, kui see on seotud inimese enda palga suurusega. Vanemapalga süsteem, mis oleks seotud riigi mediaanpalgaga ning regresseeruvas seoses vanusega, oleks nendest hädadest prii.
7 Likes
Ehk siis ühekordne sotsiaaltoetus, mitte vanemapalk.
Regresseeruv seos on tegelikult absurdne kui tahta rohkem lapsi. Põhjuseks on see, et inimesed ei mõtle ja ei planeeri niimoodi.
Ehk siis ma arvan, et on väga rumal miskit 28 või 30 a piiri seada laste saamisele.
Põhimõtteliselt saadab see välja kahte sõnumit - “kui oled edukas Euroopalik haritud inimene - tõmba pere loomiseks uttu” - “oled kolmanda maailma stiilis peaaegu alaealine naine-sünnitusmasin - Eesti on su koht”.
Ma arvan, et parim meetod oleks riigil siiski maksta iga lapse sünni puhul, sõltumata vanemate vanusest ja laste arvust, näiteks 30000 nende oma eluaseme hinnast (koos teatavate piirangute ja laiendustega).
Selline programm maksaks praeguse sündivuse juures maksimaalselt 300 M aastas.
See vähendaks perede järgimise 20 a püsikulusid märkimisväärselt ja annaks kindlustunde, kuna nad saavad sellest midagi püsivat.
Regressiivne vanemapalk ütleb, et “40-aastased vanemad - te olete riigile mittevajalikud ja teie väärakat pole meile vaja. Tõmmake minema!”
Oskad selgitada, miks see ema vanus nüüd nii äkki oluline on?
Mulle kõlab selle suht mõttetu teema tõstatamine RE valimiseelse pseudospinnina.
Nagu öeldud, siis tänapäeval pole ema vanusega enam selliseid probleeme, nagu varauusajal oli.
Kolmandaid lapsi võiks sündida 30ndates, aga selleks peaks 1-2 last olema sündinud enne kui naine saab 30.
Ma ei tea paljusid peresid, kus oleks sündinud kolm last järjest (kui teine sünd pole just kaksikud). Väga sageli sünnib kaks last ja pesamuna väikese pausi järel, kui suuremad juba natuke iseseisvamad.
Või siis neljalapselistes peredes 2+2.
Miks sageli piirdutakse ühe lapsega? Eks ka sellepärast, et sageli minnakse lahku.
Lahkuminek pole kaasajal tabu. Ei kannatata kehvas suhtes. Lapse saamine mõjutab suhet ja pereelu kõige rohkem, seega pole imestada, et paari aasta jooksul pärast esimese lapse sündi on paljud suhted kriisis.
Kui selle kriisi järel lahku minnakse, kaasneb palju negatiivset, mis järgmise lapse sündi mõjutab. Näiteks halveneb majanduslik toimetulek, uue partneri leidmise tõenäosus ja isegi kui see uus partner on olemas, siis kogemused teevad naise kiire pere järelkasvu osas arusaadavalt ettevaatlikumaks.
See on kokkuvõttes selline segu mõjutajatest ja teguritest, mida riik lõpuni muuta ei saa või mida lastetoetustega lõpuni ei suuda keegi tasandada.
4 Likes
Tal oleks lihtsalt oma hädad.
Saaksime kasvava soolise palgalõhe ja hulga paljulapselisi naisi, kel puudub normaalse palgaga töö jaoks vajalik haridus ja eelnev töökogemus. Kes on pmst kogu eluks “määratud” elama parimal juhul abikaasa palgast, halvemal juhul sotsiaaltoetustest.
Siis hakkame vastu võtma uusi regulatsioone, mitu paljulapselist ema peab olema börsifirma juhtkonnas.
1 Like
Täpselt sellist ulgumist ja hammastekiristamist regresseeruva emapalga ideele võiks Feministeeriumist ja Müürilehest oodata küll.
No kui naised tõesti nii juhmid on, et juba 1-2 vaheaastat peakolu omandatust tühjaks tõmbab ja õppimisvõime sedavõrd kaob, et tööturul sellisega enam miskit peale pole hakata, eks määrame siis vanemapalga hoopis meespoolele ja kupatame naised kohe nurgavoodist välja tuikumise järel tööpingi taha tagasi. 
6 Likes
Sisuliselt kõlbas see vormel peaaegu, et läbi kogu inimkonna kirjapandud ajaloo. Viimase 70 aasta trend on midagi muud. Eks aeg näitab, kuhu see eksperiment viib.
2 Likes
PeaLik, kas sellel “mediaanpalgal” pole natuke sotsimise lõhna juures?
Meestel loetakse vahepealset sõjaväeteenistust küll tugevaks haridustee katkestamise “motivaatoriks”. Tuleneb sellest, et nad nii juhmid on?
Kes loevad? Mingid teenistusest viilinud pussy-d? Ma olen kuulnud just vastupidist, et ajateenistus raputab mehepojad emme põllepaelte küljest lahti, aitab neil kiiremini iseseisvuda, õpetab vastutust ja initsiatiivi võtma ning annab edaspidiseks uue sotsiaalvõrgustiku, kellele oma elu üles ehitamisel toetuda.
4 Likes
Kui jutt juba selle teema peale kiskus, siis ajateenistuse laiendamine naissugupoolele oleks selgelt sündivust suurendav meede. Kui ikka panna kari kodust pääsenud mullikaid pullihakatistega koos metsa all ringi põrkama, hakkavad asjad juhtuma… 
Ma tõenäoliselt ei liialda, kui väidan, et paljudel praegu vabatahtlikult ajateenistusse tulevatel näitsikutel on kuklas ka väike tagamõte endale selle käigus kobe kutt sebida. Mitte ehk kõigil, aga paljudel…
5 Likes
Vägagi tõenäoline. Pealegi on vähemalt minu tutvusringkonnas enamuses (noored eriti) naised, kes eelistavad kaitseväeteenistuse läbinud noormehi ülejäänuile. See on nagu mingit sorti gatantii tegelase füüsilisele tervisele ja ka vaimsele stabiilsusele.