Puht majanduslikult on lisapension minu arust äärmiselt ebaeffektiivne, ehkki tundub õiglane. Noortele ei lähe see lihtsalt selles eluetapis korda. Suurem mõju oleks näiteks diskonteerides “lubatud” lisapension tänasesse päeva ja sünnitajale välja makstes.
Või siis lastetoetustena.
3 Likes
VÕI anda noorele vanemale valik, kas lapse täisealisuseni sissemakse kas lapse v vanema kolmandasse sambasse? Lapse kõrvalt enamusel selline võimalus kaob v minimeerub. Midagi, millel on perspektiivi mis täitub kohuse täites v kestes. Lapsetoetus ning mingid muud tugiteenused peaks olema hügieenifaktor.
VÕI sama summa suuruses koguneb lapsele koolifond, v kaetakse mingi muu oluline valdkond, millest noored vanemad raha puudusel esimesena loobuvad?
1 Like
Ca 25% odavaima taseme (lihtsa maja tasemel) eluasemelaenu põhiosa kompenseerimine või tulevase laenu sissemakse riigi poolt per laps.
Makstakse välja osadena igaaastaselt kuni lapse 18 aastaseks saamiseni.
Lisaks riigiga jagatud osalusega eluasemeprogramm.
Sellised skeemid on töötanud mõnes riigis. Tuntuimad enne 2MS Saksamaa ja praegune Iisrael.
2 Likes
… kaevame augu sügavamas ja öpime hiinalt, kuda riik peax köike aina rohkem sekkuma… või, kuidas? kas meil pole juba piisavalt pölvkondi öpitud abitust… no tule taevas appi, Ansip avita…
kas ple tähele pannud, et riigi sekkumiste peamine tulem on, et kellegi sörmed on taas rasvasemad kogu selle korja ja jaga tegevuse käigus… ja küll see valimiste vanker ikka koliseb kui päevad lähenevad…
2 Likes
Mis asi on riik?
Mille jaoks on riik vajalik?
See on kirjas põhiseaduse preambulis.
5 Likes
Esimest asja kindlasti pole - see on rohkem filosoofiline küsimus.
Mille jaoks on riik vajalik - see on seal kirjas - ja nende asjade pärast sekkubki riik üksikisikute tegemistesse.
Ma arvan, et on ääretult rumal laste saamist vanemas eas (näiteks 35-50) karistada.
Peamine laste vähgesuse põhjus on siiski ebakindlus tuleviku ees. Seepärast ka laste saamist edasi lükatakse. Igatsugu ajutised toetused, nagu vanemapalk, ei aita.
Peab olema midagi, mis annab inimestele kindluse laste kasvatamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni.
Sellest tulenevalt ongi kõige suurema mõjuga ja riigile samas kõige odavam toetada inimesi päris nende oma eluaseme soetamisel.
Inimeste vanus lapse saamisel ei tohiks olla absoluutselt oluline.
Kusjuures vanemas eas vanemad kasvatavad pigem üles parema kvaliteediga järeltuleva põlvkonna.
Lisaks tuleb arvestada, et maailm on avatud ja kui hakata vanemaid vanemaid karistama, siis saadakse need lapsed mujal - sest selleks ajaks on need laste saamist tuleviku kindlustunde nimel edasi lükanud vanemad võimelised ka mujal läbi lööma.
3 Likes
Preemia ärajäämine pole karistamine.
Mis “saadakse need lapsed mujal”. Ehk siis kuskil mujal, kus ekstra premeeritakse vanemaealisi lapsevanemaid? Või mida? Kus?
Kui inimene on üksik või juhusuhtes, siis milline on tõenäosus et seal sünnivad lapsed, olgu need lastetoetused või lastepreemiad kuitahes suured? Tänapäeva noored inimesed on ju teadlikud oma hetkeolukorrast ja võimalustest. Nad annavad endale adekvaatselt aru, erinevalt veel 1980-datest kus mängis esivanemate ja igasuguste tädide klatši-surve tugevat rolli noorte elu planeerimisel.
Ja millegipärast ei tooda teemasse sisse kuidagi neid uudiseid mis kajastavad et üksikuid noori inimesi on ühiskonnas aina rohkem ja rohkem.
Noor inimene annab ju endale aru, et ta võib minna välismaale tööle või õppima, tema hetke-kaaslane omab aga teisi plaane, loomulikult tähendab see lahkuminekut. Kas keegi hakkab selliste enda eesmärgi-teadmiste baasil veel rasestuma? Paljud noored ju elavadki nii koos sest nii on mugav, mitte et seal oleks mingi eluarmastus. Riik aga vaatab, et tegu oleks nagu paariga…
Ema vanusel on järeltulijate eluale, suremusele ja tervislikule seisundile vahetu (negatiivne) mõju, mis on bioloogias tuntud Lansing’u efekti nime all. Ka munarakud vananevad ja kahjustuvad ajapikku ning mida aeg edasi, seda rohkem suureneb tõenäosus seal DNA mutatsioonideks. Järeltulija eluea erinevus noorte ja vanade vanemate korral võib ulatuda 10 aastani. Viletsam füüsis takkaotsa.
1 Like
Küüniliselt võttes on selline 10 aastat lühem eluiga riigile majanduslikult kasulik, Töö teed ära ja pensioni ei vaja.
4 Likes
Tänapäeval varsti on nii mõnigi vanur sama kaua pensionil olnud, kui tal tööaastaid omal ajal kogunenud on.
Ma ei pea siinkohal silmas arvestuslikku “tööstaaži” vaid ikkagi reaalselt töötatud aastaid. Kusjuures töötatud aastaid on samuti kogunenud mehiselt.
1 Like
Mu naise vanaemal oli tööstaaži rohkem kui eluaastaid. Põhjuseks pikk “komandeering” Siberis.
BS
Uuringud on näidanud seda nn uusajal, 16.-19. sajand.
Kaasaja inimeste uuringud on näidanud pigem vastupidist seost.
Näiteks:
For most common causes of death adult survival was improved in the offspring of older parents. The childhood environment provided by older parents may more than compensate for any physiological disadvantages.
Et kui on rohkem, siis kanname selle pundi lihtsalt maha?
Tegelikult on mitmedki noored naised läinud seda teed, et noorena külmutatakse mõned munarakud. Just selleks, et munarakud on naisel sünnist saati olemas/kaasas ja kõik haigestumised, viirused, pahed (sigaretid, narko) jms töötlevad neid rakke läbi aja. Mehe sperma vahetub mõne kuuga 100% . Nii, et laste tervise seisukohalt on iga kell optimaalne noorem ema. Mingi 35 -40+ naine saab lapsed juba " kaasavaraga".
Samas möödunud nädalast teadusuuring tõi välja, et nt lapse intelligentsuse määrab suures osas ära ema enda XX kromosoomidega. Kuna isal on XY ja intelligentsi kannab just X. Seega jällegi võta nüüd kinni, kui tüdruk on täitsa Maali, siis potentsiaal on kurvake, kuid mitte lootusetu 
Imetajate bioloogias pole viimase sajandiga mitte midagi muutunud. See, et väliskeskkonna tegurid omavad samuti märkimisväärset mõju inimese eluaeale ja tervislikule seisundile on obvious. Samaväärse kasvukeskkonna võrdluses kehtib Lansing’u efekt samamoodi nagu alati on kehtinud. Sinu viidatud uuring on lihtsalt järjekordne tugev argument toetamaks seisukohta, et nooremas eas sünnitajatele tuleks riikliku rahvastikupoliitikaga luua eelisseisund, et nad saaksid oma lastele samaväärset kasvukeskkonda võimaldada, kui need kes oma bioloogilisel kapitalil hapuks on lasknud minna.
1 Like
Heredity: Older dads, longer telomeres
Paistab, et tuleb hakata riiklikult noortele naistele vanemaid mehi promoma.
On ka vastupidiseid teooriaid:
Uuringu üks üllatavamaid järeldusi oli see, et kuigi Branyasi telomeerid olid lühikesed – mida tavaliselt seostatakse vananemise ja suurema haigusriskiga –, ei esinenud tal kunagi vähki. Teadlased oletavad, et just lühemad telomeerid võisid tema puhul piirata rakkude kontrollimatut jagunemist ja toimida omamoodi kaitsemehhanismina. See seab kahtluse alla senised lihtsustatud arusaamad vananemise biomarkeritest ning viitab võimalusele, et rakkude vananemine võib kulgeda ka teistsugust, paremini kontrollitud rada pidi.