Kui Reformierakonda päriselt see teema huvitaks, siis kaotaksid nad esmalt enda juhitavates KOVides lasteaia kohatasu.
Teiseks julgen arvata, et selle 1000€/lapsevanem toetusel on mõju ainult eelarvele. Mõju sündivusele oleks olematu. Sentide eest lapsi ei osta.
Muidu nõus, aga milles need loomad süüdi on? Maksustada tuleks looma hooletusse jätmist nagu mitte kiibistamist ja mitte vaktsineerimist jms. Pmst looma OMAMINE tuleb teha kas kalliks v ebamugavaks. Nagu auto umbes. Aga jah, laste saamist nooremas eas tuleb premeerida (isegi pankadel on noorteprogrammid erinevalt riigist) ja üles kasvatamist toetada. Lastetus peaks olema kas väga kallis v tervislikel põhjustel (elustiili arvestada) kaasata lihtsustatud/eelisjärjekorras lapsendamist. Nooremas eas on lapse saamine tervise seisukohast nii naisele kui mehele lihtsam. Kindlasti pensionile koefitsent mõlemale vanemale, arvestusega, et on reaalselt kasvatamisega tegelenud. Ainult raha panustamine läheb arvesse nt kolmandiku ulatuses. Mõttekohti oleks piisava tahtmise korral küll. Kuni lastetusmaksuni.
Kas tõesti on jäänud mulje, et noor inimene oma valikutes arvestab mõjuga pensionile?
Annaks tuge õiglustundele, aga mitte praktilist kasu.
Sa räägid ju iseendale vastu. Lemmiklooma pidamine on juba täna üsna krõbe kulurida (oled kunagi mõnda loomaarsti arvet näinud? Oled lugenud mõnda artiklit kui veti.id kurdavad, et iga nädal peab mõne lemmiklooma eutaneerima, sest omanikul lihsalt ei ole 2000-3000 EUR opi jaoks. Ja kui kurnav see psühholoogiliselt on).
Ma pakun välja, et paljud meie tänapäeva (linna)lapsed on “katki” sest neil EI OLE LEMMIKLOOMA. Lemmikloom on imho hädavajalik lapse normaalseks arenguks. Õpetab hoolimist ja empaatiat. Samas kas vastutust (toitmine, kasimine) ja kellegi eest hoolitsema.
Oled sa kunagi elus näinud mõnda elupõlist maa-last, kusagilt talust, kus olid koera ja kassid, lambad, sead, lehmad - mõnda sellises keskkonnas sirgunud last näinud looma sihilikult julmalt kohtlemas või hooletusse jätmas. Mina ei ole. Vastupidist, ehk siis maakodust pärit laste lugupidavat ja hoolivat suhtumist loomadesse, olen näinud küll ja veel. Oma silmaga. Väga palju.
P.S. Ja mis kõige olulisem – lemmikloom õpetab linnalapsele, et lemmikloom ei ole mingi “asi” nagu iPhone või PS5 mille võib nurka visata, mille saab poest uue. Lemmikloom on iseseisev entiteet oma vajaduste ja õigustega ja nendega tuleb õppida ARVESTAMA.
Njah, vale puu all haugud 
, meie peres on alati loomad olnud. Lapsena hamstritest koerte ja kassideni. Elu kesklinnas eriti lehma v kitse pidamist ei soosinud, tõesti. Mina ise olen mitmeid aastaid malevas käinuna saanud osa erinevaist lautade keskkondadest lehmamamma poegimiseni. Enda peres on olnud dobermann ja kassid läbi elu. Ei midagi uut vet arvetega seoses. Praegugi olen päästnud eutaneerimisele suunatud ühesilmalise kassiproua. Tütre kahest noorest kassivennast ühel on tõsine neeruprobleem, seega vet arved pmst igakuine väljaminek jne jne.
Mida üritasin öelda on, et noortel võiks tekkida põhjendatud valik, kas saada laps v võtta lemmik.
See ei ole valik. See on “absurd”. Ja lemmikloom-lähedase-asemel on pigem selline üksikute ja vanade teema nkn.
Küsimus on õigustatud, kuid tuleb meeles pidada, et elu loomulikus faasis noored siiski soovivad (veel) lapsi saada. Isegi kui nad nii pikka perspektiivi alguses ei sea, siis annab selline käik põhjuse saada hilisemas eas (neile pisut juba vanemaile) ehk teine ja kolmas laps? Noored on tegelikult küpsemad ja mobiilsemad kui me arvame. Pension ei tee kedagi ka sunnismaiseks. Alati on võimalus ringi käia ja tulla koju tagasi. Kui sul on juba laenud ja kinnisvara, siis praeguses maailma elu kontekstis oled ise end “orjaks müünud”. Ja mõelda, et elad mingit kellegi teise heaks elu isegi lapsi omamata? Mõttetu. Inimesed muidugi mõtlevad erinevalt, varanduslik, ealine, sooline, hariduslik erinevus aina kasvab ja süveneb. Pakkusin lihtsalt enda vaate olukorrale.
Räägi seda noortele ja vaata, kui populaarne oled?
Puht majanduslikult on lisapension minu arust äärmiselt ebaeffektiivne, ehkki tundub õiglane. Noortele ei lähe see lihtsalt selles eluetapis korda. Suurem mõju oleks näiteks diskonteerides “lubatud” lisapension tänasesse päeva ja sünnitajale välja makstes.
Või siis lastetoetustena.
VÕI anda noorele vanemale valik, kas lapse täisealisuseni sissemakse kas lapse v vanema kolmandasse sambasse? Lapse kõrvalt enamusel selline võimalus kaob v minimeerub. Midagi, millel on perspektiivi mis täitub kohuse täites v kestes. Lapsetoetus ning mingid muud tugiteenused peaks olema hügieenifaktor.
VÕI sama summa suuruses koguneb lapsele koolifond, v kaetakse mingi muu oluline valdkond, millest noored vanemad raha puudusel esimesena loobuvad?
Ca 25% odavaima taseme (lihtsa maja tasemel) eluasemelaenu põhiosa kompenseerimine või tulevase laenu sissemakse riigi poolt per laps.
Makstakse välja osadena igaaastaselt kuni lapse 18 aastaseks saamiseni.
Lisaks riigiga jagatud osalusega eluasemeprogramm.
Sellised skeemid on töötanud mõnes riigis. Tuntuimad enne 2MS Saksamaa ja praegune Iisrael.
… kaevame augu sügavamas ja öpime hiinalt, kuda riik peax köike aina rohkem sekkuma… või, kuidas? kas meil pole juba piisavalt pölvkondi öpitud abitust… no tule taevas appi, Ansip avita…
kas ple tähele pannud, et riigi sekkumiste peamine tulem on, et kellegi sörmed on taas rasvasemad kogu selle korja ja jaga tegevuse käigus… ja küll see valimiste vanker ikka koliseb kui päevad lähenevad…
Mis asi on riik?
Mille jaoks on riik vajalik?
See on kirjas põhiseaduse preambulis.
Esimest asja kindlasti pole - see on rohkem filosoofiline küsimus.
Mille jaoks on riik vajalik - see on seal kirjas - ja nende asjade pärast sekkubki riik üksikisikute tegemistesse.
Ma arvan, et on ääretult rumal laste saamist vanemas eas (näiteks 35-50) karistada.
Peamine laste vähgesuse põhjus on siiski ebakindlus tuleviku ees. Seepärast ka laste saamist edasi lükatakse. Igatsugu ajutised toetused, nagu vanemapalk, ei aita.
Peab olema midagi, mis annab inimestele kindluse laste kasvatamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni.
Sellest tulenevalt ongi kõige suurema mõjuga ja riigile samas kõige odavam toetada inimesi päris nende oma eluaseme soetamisel.
Inimeste vanus lapse saamisel ei tohiks olla absoluutselt oluline.
Kusjuures vanemas eas vanemad kasvatavad pigem üles parema kvaliteediga järeltuleva põlvkonna.
Lisaks tuleb arvestada, et maailm on avatud ja kui hakata vanemaid vanemaid karistama, siis saadakse need lapsed mujal - sest selleks ajaks on need laste saamist tuleviku kindlustunde nimel edasi lükanud vanemad võimelised ka mujal läbi lööma.
Preemia ärajäämine pole karistamine.
Mis “saadakse need lapsed mujal”. Ehk siis kuskil mujal, kus ekstra premeeritakse vanemaealisi lapsevanemaid? Või mida? Kus?
Kui inimene on üksik või juhusuhtes, siis milline on tõenäosus et seal sünnivad lapsed, olgu need lastetoetused või lastepreemiad kuitahes suured? Tänapäeva noored inimesed on ju teadlikud oma hetkeolukorrast ja võimalustest. Nad annavad endale adekvaatselt aru, erinevalt veel 1980-datest kus mängis esivanemate ja igasuguste tädide klatši-surve tugevat rolli noorte elu planeerimisel.
Ja millegipärast ei tooda teemasse sisse kuidagi neid uudiseid mis kajastavad et üksikuid noori inimesi on ühiskonnas aina rohkem ja rohkem.
Noor inimene annab ju endale aru, et ta võib minna välismaale tööle või õppima, tema hetke-kaaslane omab aga teisi plaane, loomulikult tähendab see lahkuminekut. Kas keegi hakkab selliste enda eesmärgi-teadmiste baasil veel rasestuma? Paljud noored ju elavadki nii koos sest nii on mugav, mitte et seal oleks mingi eluarmastus. Riik aga vaatab, et tegu oleks nagu paariga…
Ema vanusel on järeltulijate eluale, suremusele ja tervislikule seisundile vahetu (negatiivne) mõju, mis on bioloogias tuntud Lansing’u efekti nime all. Ka munarakud vananevad ja kahjustuvad ajapikku ning mida aeg edasi, seda rohkem suureneb tõenäosus seal DNA mutatsioonideks. Järeltulija eluea erinevus noorte ja vanade vanemate korral võib ulatuda 10 aastani. Viletsam füüsis takkaotsa.
Küüniliselt võttes on selline 10 aastat lühem eluiga riigile majanduslikult kasulik, Töö teed ära ja pensioni ei vaja.