Sõjajutud olid head, aga nagu teistegi kirjanike puhul - inimesena võib jutustaja olla shitt.
5 Likes
Ja vat kui need tuugenid oleks veel Veenuse atmosfääris oleks tuule kiirus 500 km/h ja Uraanil lausa 2400km/h – küll alles tuleks eklektert. Ühtlasi, soovitan valitsusel üles otsida kadunud Kalev Jaiki “väljatõrjumise” põhimõttel töötav igiliikur ja konstrueerida 10km kõrgune o-kujuline toru atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Kõigile, elektrit! Tasuta!
2 Likes
Kuradi ägedalt panid ikka!
(ametnike arv kasvab kui pärmi peal)
Eamets lisas, et kui vaadata hõivatute arvu neljandas kvartalis ning võrrelda seda eelmise aasta neljanda kvartaliga, siis praktiliselt muutust ei ole, kasv oli alla 2000 inimese. Kui aga vaadata üldandmete sisse, siis on näha, et avalikus sektoris kasvas hõivatute arv aastaga 10 000 inimese võrra. Sellest 6000 inimest sai tööd riigi struktuurides ning 4000 kohalikes omavalitsustes. Erasektoris vähenes hõivatute arv pea 8000 võrra.
7 Likes
Keskeltläbi 500 miljonit töökuludeks… Olukorras kus juba 3 aasta majanduslangusega võitleme ja makse tõstame.
See on täielik Eesti majanduse kollapsi tekitamine.,.
3 Likes
Kreeka asus paranemise teele peale seda kui IMF pekki keeratud rahanduse üle võttis ja ranged reeglid kehtestas. Selle pärast meie valitsus IMF tulekut kardabki.
5 Likes
Noh aga keegi peab ju need erasektori inimesed tööle võtma? Ka riigisektori töötajad annavad maksudega ju riigieelarvesse oma panuse.
Sa tegid nalja praegu või?
Iga riigisektori töötaja võtab võimaluse riigi majandusel produktiivset tööd teha! Ehk sõna otseses mõttes pärsib majanduskasvu ja on koormaks erasektorile.
Riigisektori töötaja maksud on ühelt kontolt raha teisele kantimine… Sama hästi võiks riik riigisektoris netona raha töötajale mälja maksta ja mitte makse küsida… Ja see kõik on kulu erasektorile.
6 Likes
umbes midagi sellist 
“Maailmarändur” saabub depressiivsesse väikelinna ja soovib ööbida kohalikus hotellis. Hotelliomanik ütleb, et toa hind on 100€ ööpäevas, kuna ise oli just samapalju pagarile võlgu. Rändur maksab selle summa tingimusel et saab enne toaga tutvuda. Annab 100€ hotelliomanikule, see omakorda ruttu läheb ja maksab selle raha eest oma võla pagarile. Pagar olles ise 100€ võlgu kingsepale, kasutab juhust ja ruttu läheb ja viib raha ära. Kingsepp oli jälle 100€ võlgu kohalikule automehhaanikule, saades selle raha läks ruttu ja maksis oma võla ära. Automehaanik oli jällegi võlgu kohalikule tsile 100€, saades raha otsustas selle ruttu viia tema kätte, et võlg ära klaarida. Kohalik its oli omakorda 100€ võlgu hotelli omanikule toa kasutamise eest. saades mehhaanikult raha otsustas ruttu minna ja võlg ära maksta. Viies selle 100€ hotelliomaniku kätte tuli samal ajal see maailmarändur administraatori ruumi öeldes, et see tuba ja hotell talle ei meeldi, võttis oma 100€ tagasi ja läks minema aga selles väikelinnas tekkis jällegi väikene lootusekiir edasi elada kuna paljud võlad said klaaritud.
3 Likes
Jagan ikkagi: vbl. on huvitav lugeda ja saamaks veidi tegelikust siseelust inffi.
Mõni aeg tagasi oli üks pikem jutuajamine endise riigisektori töötajaga, ühe ministeeriumi spetsialist. Võrdlemisi kõrge koht. Nüüd liikus erasektorisse. Lühikokkuvõte (kindlasti ei ole see läbiv üldistus):
- viimase 3-4aastaga hakkas tunnetama, kuidas avalik/erasektor põlgab, parastab või vaatab neile viltu. Ehk töötamine ei ole väga prestiizne.
- vabalt võiks koondada ca kolmandik töötajaskonnast ja teenuse kvaliteet ei kannataks!
- nüüd kõige huvitavam osa, peegeldab hästi minist. siseelu mentaliteeti. Kantsler on juhtrollis, üldiselt tuleks tema korraldustele alluda. Nii on kõigil lihtsam. Isegi kui korraldused on jaburad, eluvõõrad või seadusega/määrustega/regulatsioonidega vastuolus. Personalipoliitika ja karjäärivõimalused. Nimelt jagunevad töötajad kaheks: pugejad ja “oma peaga mõtlejad, ehk väga head spetsid”. arenguvestluste järgselt saavad edutatud valdavalt kantslerile pugeja tüüpi ametnikud, sest kantsel näeb, kui lihtne ja ladus on nendega koostööd teha - ei mingit vastuvaidlemist. Kõvad spetsid, kelle pädevus ja ausus ei luba selliselt pugeda, aga ajapikku lahkuvad, kuna ei näe ses süsteemis perspektiivi. Lahkuvad erasektorisse. Alles jääbki aina lokkav pugejate kamp, eluvõõrad lakeid. Euroopa suunistest võetakse vastuvaidlemata kõik üle, sest nii on ka endil elu lihtsam.
11 Likes
Nendesse numbritesse peab ikkagi sügavamalt sisse vaatama.
6000 võrra riigiametnike arv aastaga kindlasti ei kasvanud. Et mingit konteksti anda: suurim riigiasutus töötajate arvult on PPA (4000-5000 vahele). Kaitseväes on äkki 3000-4000 inimest, edasi tuleb Päästeamet umbes 2000-ga.
Enamik riigiasutusi koondab, isegi Töötukassa koondab. Sellesse kogumisse +6000 panna oleks liiga märkimisväärne muutus.
Kui tegelikke andmeid vaadata, siis kõige enam kasvab riigipalgaliste töötajate arv tegevusalade mõttes tervishoius ja hariduses.
Hariduses on kindlasti üks tegur riigigümnaasiumid, mille loomisega liiguvad gümnaasiumiõpetajad KOVi “nimekirjast” riigi “nimekirja” ja moonutavad sellega statistikat. Aga siia blokki kuuluvad ka näiteks kõik ülikoolid.
Tervishoius on haiglad väga suured tööandjad. PERH ja TÜK vist mõlemad 4000-5000, maakonnahaiglad sinna juurde. Juriidiliselt on tegemist riigi sihtasutustega, ehk siis “riigi struktuuridesse” võeti meedikuid tööle küll jah, aga ametnikeks neid tõenäoliselt siiski liigitada ei saa.
1 Like
KOV on samamoodi avalik sektor. Seega kui õpetajad liiguvad KOVist üle riigigümnaasiumi, siis see küll avaliku sektori tööhõive statistikat ei muuda.
Mis aga PERHi puutub, siis kas näiteks Rail Baltica ja Enefitide, Eleringide, Elektrilevide töötajad lähevad ka siis riigiametnikena (avaliku sektori töötajad) statistikasse?
2 Likes
Liiga täpselt ei tea, aga vabalt võib olla.
Riigi suuri äriühinguid liiga palju ei ole. Kogu avaliku sektori töötajate arvuks hinnatakse vist kusagil 120 000 kandis ja Eesti Energia kontsern võiks sinna ära mahtuda küll.
Samamoodi oleks loogiline, et nt. Tallinna Linnatranspordi bussijuhid oleksid ikkagi selles statistikas KOVi töötajatena arvel.
Aga ei need elektrikud ega bussijuhid pole ametnikud, nii et kui keegi ütleb, et liiga palju töökohti, siis tuleb teha selget vahet, millest räägitakse.
Haiglate või ülikoolide töötajad jaotuvad ka ju mitmesse kategooriasse - nt. haiglates on meedikud ja mingi tugi või kontoripool. Kui juurde tuleb arste või õdesid, siis selle vastu ei saa otseselt vist midagi olla, arvestades kui pikad ravijärjekorrad on.
Edit: bussijuhid on üldse hea näide. Tallinnas korraldab ühistransporti TLT ja põhimõtteliselt on bussijuhid justkui linna palgal. Tartus leitakse vedaja hankega (vist SEBE?) ja seal on nad erafirma palgal. Statistikas oluline erinevus, aga suures pildis võib-olla liiga suurt vahet ei olegi, sest lõpuks tuleb mõlema linna bussijuhtide palk ühel või teisel moel KOVi eelarvest.
Võtke näiteks RIA. RIA on viimase paari aastaga töötajad kahekordistanud. Kõik kõrgepalgaliselt.
https://www.inforegister.ee/70006317-RIIGI-INFOSUSTEEMI-AMET/
2017 alustas RIA 120 töötajaga. Nüüd 311 töötajat.
Neid näiteid võib veel palju tuua…
2 Likes
Kas see 4350 on ikka kõrge palk? Alates 8000 vast oleks.
IT-majad kindlasti on kasvanud. Mõnes mõttes on see loogiline protsess ka - nö “päris” riigiasutused tasapisi koondavad, muudavad protsesse digitsalsemaks ja tädid, kes dokumente käsitsi täitsid, asendatakse infosüsteemide ja e-teenustega, aga samal ajal peab keegi neid ka arendama ja püsti hoidma.
Aga selles muudatuses peaks hoidma kokkuvõttes siiski mingit säästujoont, et kahest koondatud passilaua tädist ei tekiks kolme SMITi arendajat.
1 Like
RIA palgatase on loomulikult kõrgem, kui teistes riigile kuuluvates IT-asutustes või kasvõi suurte telekomifirmade Eesti allfirmades.
1 Like
Mõne riigisektori asutuse näite varal kipub arvamus kujunema, et infovahetuse digiteerimine ei tähenda tingimata tõhustamist. Paljud süsteemid ja rakendused on omajagu puised kasutada, samas kasutavad ametnikud neid piisavalt vähe, et vilumust ei teki. Nii on kerge kujunema olukord, kus väga kõrgelt makstud inimene tegeleb igal nädalal mitmeid tunde andmete sisestamisega süsteemi, nende menetlemise vms mehaanilise jamaga, selmet rakendada oma tegelikke teadmisi ja oskusi, milleks ta tööle on võetud.
Lisaks on tõhustamise loosungi all koondatud või konsolideeritud igasuguseid tugiteenuseid (näiteks referente, personalitöötajaid etc), adumata, et nende ülesanded said suuresti laiali määritud kõrgemalt tasustatud töötajate kihile.
Ma usun, et enamik neist rakendustest ei olegi isegi asutuse sisemise töö tõhustamiseks, vaid klientide andmete kogumiseks.
Mingi SKAIS2 sarnane monstrum ei ole mitte keeruline sellepärast, et ei suudetaks kliendile meeldivat ja mugavat front-endi luua, kuhu oma toetuse avaldus vms. dokument sisestada, vaid sellepärast, et neid erinevaid toetusi, mida Sotsiaalkindlustusamet menetleb, on üle 100 ja nende saamine või mitte saamine on omavahel ristsõltuvuses, ehk kõik infosüsteemid tuleb taustal üksteisega liidestada ja kusagil on mingi väga võimas arvutustuum, mis suudab isikupõhiselt selle matemaatika sendi pealt klappima panna, sest kui kusagil on 5€ valesti arvestatud, on esmaspäeva hommikul telefoniliinid umbes.
Lõpuks algab kõik ikka õigusloomest ja sellest mida avalikus sektoris nimetatakse “teenusteks”. Seadus nõuab millegi tegemist - järelikult proovime seda võimalikult digitaliseerida.
Seadus nõuab 100 erineva asja tegemist - järelikult infosüsteeme on vähemalt 80 (eeldusel, et mingit sünergiat suudetakse luua).
Pole siis ime, et igasugu arendajaid ja rakadminne on rohkem tarvis. Aga probleemi algus ei olegi nii väga nendes asutustes või ametnikes, vaid selles, et uusi ülesandeid tekib juurde ja vanad samal ajal ei kao kuhugi.
2 Likes
Siin on veel mitmeid nüansse. Esiteks, mõisted “UI, UX, disain” on alles väga noored. Sünidisid kusagil 1980ndatel. Tänaseks hakkavad alles “meheikka” jõudma
Teiseks, meie Riigi kontekstis ilmus “UI / UX” nõuetesse ja hankedokumentidesse alles suht hilja. Paras gen Z esindaja, selles vaates.
Kolmandaks - vähemapkkumine. Kust saab kohe kokku hoida - UX disain. (Heh heh).
Ja nüüd ja peamiselt - mitte kõik ISid ja mitte kõikidese kohtadesse ei ole teps mitte nii tulnud, et “alustame vajaduse tuvastamisest ja siis tööprotsessi analüüsist ja muutmisest”. (mõru muie)
Neljandamaks - neid tegelasi kes tahaks, osakaks ja suudaks teha sellise analüüsi, nagu pt. 3 on napilt. Oi oi kui napilt. TalTech küll paiskab vastava “paberiga” tegelasi välja igal aastal suures koguses, aga “paber” ei tee veel tegijat.
Ja viiendaks - Tugeva tehnilise taustaga Äri-IT analüütik, kes käib üle nii protsessist kui tehnoloogiatest, suudab sealjuures oma seisukohti põhjendada. Hemmm… enamasti realiseerib ta ennast kas erasektoris v. edutatakse ta nii imekiiresti tegevjuhtkonda, et ta mattub igapäevase administreerimise alla ja planeerimine jääb kiirelt tagaplaanile.
See on paradoks. Miks on pädev Microsofti Adminn oksüümoron? Sest pädev adminn ei taha MS toodetega mingit tegemist teha. Miks on hea PHP arendaja nii raske leida? Sest Arendaja (suure algustähega) ei soovi PHPd kirjutada. Miks on kompetentne, tugeva tehnilise taustaga äripoole analüütik riigis “ükssarvik”? Sest te otsite valest kohast – vaadake juhtkonda või erasektorisse
2 Likes