Kuigi statistikaameti avaldatud hõivatute numbrid näitavad tõesti selliseid muutuseid, täpsustas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva, et kvartalite võrdlus ei näita tervikpilti, kuna kvartalite vahel ongi suured kõikumised.
“Kuna kvartaalsed kõikumised nii üles- kui ka allapoole on valikuuringu andmetes väga suured, on mõistlikum jälgida aastaseid näitajaid ja nende muutusi,” märkis Vassiljeva. Ta viitas, et aasta võrdluses avaliku sektori töötajate arv mullu hoopis vähenes 1000 inimese võrra. Maksuameti andmed näitavad ka siin hoopis teisi numbreid.
Vassiljeva selgitas, et statistikaameti kvartaalsed andmed pärinevad tööjõu-uuringust, mille peamine eesmärk on jälgida Eesti tööturu põhinäitajate ehk tööjõus osalemise, tööhõive ja töötuse määra olukorda. Valikuuringus küsitletakse väheseid inimesi ja nende vastused laiendatakse statistilisi meetodeid kasutades kogu elanikkonnale. Igas kvartalis vastab uuringule umbes 4300 inimest.
Avaliku sektori töötajate arvu jälgimiseks on Vassiljeva sõnul praegu parim allikas rahandusministeeriumi avaldatav statistika. See koostatakse reaalsete palgakulude pealt.
Rahandusministeerium saab 2024. aasta andmed avaldada alles suvel, kui numbrid on kontrollitud, rääkis ministeeriumi pressiesindaja Geili Heinmaa.
Heinmaa viitas, et maksuameti töötamise registri andmete kohaselt kasvas avaliku sektori töötajate arv mullu varasema aastaga võrreldes 400 inimese võrra 136 500 inimeseni. “Peamiselt tuli töötajaid juurde tervishoidu (haiglad), haridusse (kõrgkoolid), julgeoleku valdkonda,” märkis ta.
Ministeeriumi numbrid tulevad Heinmaa sõnul metoodikast sõltuvalt ilmselt veidi erinevad, kuid avaliku sektori töötajate arv siiski veidi kasvab. Statistikaameti andmed on enamasti olnud oluliselt suuremad. Kui 2023. aastal töötas avalikus sektoris rahandusministeeriumi andmetel 137 644 inimest, siis statistikaameti metoodika järgi oli see number 169 000.
Suured erinevused tulenevad metoodikast. Näiteks ei taanda statistikaamet andmeid täistööajale. See tähendab, et ühe töötajana lähevad arvesse kõik inimesed, näiteks koristajad, kes töötavad nädalas kas või ühe tunni. Statistikaamet loeb sisse ka lapeshoolduspuhkusel olevad töötajad, mis ministeeriumi andmebaasil põhinevast statistikast välja jäävad.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik rääkis novembris, et palgatõus avalikus sektoris oli endiselt kiirem kui erasektoris. Keskmine töötasu kerkis tema sõnul riigisektoris 9 protsenti ja erasektoris 8 protsenti.