Kristen Michali valitsus - head ja vead

Kuigi statistikaameti avaldatud hõivatute numbrid näitavad tõesti selliseid muutuseid, täpsustas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva, et kvartalite võrdlus ei näita tervikpilti, kuna kvartalite vahel ongi suured kõikumised.

“Kuna kvartaalsed kõikumised nii üles- kui ka allapoole on valikuuringu andmetes väga suured, on mõistlikum jälgida aastaseid näitajaid ja nende muutusi,” märkis Vassiljeva. Ta viitas, et aasta võrdluses avaliku sektori töötajate arv mullu hoopis vähenes 1000 inimese võrra. Maksuameti andmed näitavad ka siin hoopis teisi numbreid.

Vassiljeva selgitas, et statistikaameti kvartaalsed andmed pärinevad tööjõu-uuringust, mille peamine eesmärk on jälgida Eesti tööturu põhinäitajate ehk tööjõus osalemise, tööhõive ja töötuse määra olukorda. Valikuuringus küsitletakse väheseid inimesi ja nende vastused laiendatakse statistilisi meetodeid kasutades kogu elanikkonnale. Igas kvartalis vastab uuringule umbes 4300 inimest.

Avaliku sektori töötajate arvu jälgimiseks on Vassiljeva sõnul praegu parim allikas rahandusministeeriumi avaldatav statistika. See koostatakse reaalsete palgakulude pealt.

Rahandusministeerium saab 2024. aasta andmed avaldada alles suvel, kui numbrid on kontrollitud, rääkis ministeeriumi pressiesindaja Geili Heinmaa.
Heinmaa viitas, et maksuameti töötamise registri andmete kohaselt kasvas avaliku sektori töötajate arv mullu varasema aastaga võrreldes 400 inimese võrra 136 500 inimeseni. “Peamiselt tuli töötajaid juurde tervishoidu (haiglad), haridusse (kõrgkoolid), julgeoleku valdkonda,” märkis ta.

Ministeeriumi numbrid tulevad Heinmaa sõnul metoodikast sõltuvalt ilmselt veidi erinevad, kuid avaliku sektori töötajate arv siiski veidi kasvab. Statistikaameti andmed on enamasti olnud oluliselt suuremad. Kui 2023. aastal töötas avalikus sektoris rahandusministeeriumi andmetel 137 644 inimest, siis statistikaameti metoodika järgi oli see number 169 000.

Suured erinevused tulenevad metoodikast. Näiteks ei taanda statistikaamet andmeid täistööajale. See tähendab, et ühe töötajana lähevad arvesse kõik inimesed, näiteks koristajad, kes töötavad nädalas kas või ühe tunni. Statistikaamet loeb sisse ka lapeshoolduspuhkusel olevad töötajad, mis ministeeriumi andmebaasil põhinevast statistikast välja jäävad.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik rääkis novembris, et palgatõus avalikus sektoris oli endiselt kiirem kui erasektoris. Keskmine töötasu kerkis tema sõnul riigisektoris 9 protsenti ja erasektoris 8 protsenti.

Kas ma saan õigesti aru, et RM ütleb, et 137 644 töötab avalikus sektoris, sest TÄPSELT nii palju inimesi saab riigieelarvest palka (on raamatupidamises riigi tööandjate palgalehel) ja Statistikaamet ütleb, et EI, meil on TEINE METOODIKA, mis näitab, et number on üle 30 000 võrra suurem?

Nagu… mingi teine metoodika, mis ütleb, et 30 000 inimest töötab avalikus sektoris tasuta?

2 Likes

Stat.ameti on tuletatud valimi pealt. Lisaks on seal arvestuses ka osatööajaga avaliku sektori palgalised.
Rahandusmin. omad aga täistöö aja pealt võetud.

Vikerraadio otsesaates poetas Mihhail vargsi, et avaliku sektori kulude kokkutõmbamine edeneb kenasti, ning ainsatki fakti esitamata,vuristas paberilt oma kulunud jutuvadaga edasi, andmata reporterile võimalust faktikontrolliks…

5 Likes

Pole ju mõtet mingite numbriteni laskuda… https://www.err.ee/1609609085/michal-meretuulepargi-toetuste-arvutustest-arme-jaa-numbrimaagiasse-kinni… samas kliimaministeeriumis on tööl sellised geeniused kes on suutelised sendi täpsusega ette öelda elektri hinna 10ne aasta pärast. Huvitav miks nad end riigiametis peidavad - iga tulevikutehingutega tegeleja jaoks oleks selline töötaja rohkem kui lotovõit.

7 Likes

Süvariigile on muidugi poogen mida mingi keldo või pakosta bürokraatia vähendamisest räägib https://www.err.ee/1609608498/ministeerium-restoran-naidaku-mis-riigist-kana-supi-sisse-sai

6 Likes

Muidugi pole välistatud, et ERR on juba süvariigist nii
sõltuv, et toituvad visatud palukestest…

2 Likes

Kui nüüd Eesti valitsus kohe:

  1. Ei sulge idapiiri.
  2. Ei võta vantidelt hääleõigust.
  3. Ei lähe täielikult üle eestikeelsele kooliharidusele.

Siis on tegu ikka täielikult putinistide valitsusega.

10 Likes

Mind isiklikult huvitab küll väga mida ma söön ja kas supi sees on eestimaine või Hiinast toodud külmutatud kana.
Olgem ausad, arvan, et söögikohas toidutoorme hinna osakaal portsjoni lõpphinnas ei ole kuigi olulise tähtsusega. Seega sentide kokkuhoidmise nimel klientidele eiteakuskohast ja eiteakuidas kasvatatud saasta sisse söötmine on häbilugu.

Mind jällegi liha päritolu väga ei koti. Mina sooviks teada kust on pärit porgand ja kartul.
No kui juba teha siis täiega. Miks taimetoitlasi diskrimineeritakse ja “pimedas” sunnitakse sööma?

2 Likes

Siis maksa ise see teadmine kinni. Kellele see pole oluline ei pea selle eest ka maksma.

  1. A järel koondati sama suur hulk (30000) ametnikke näiteks juriste ja it spetsialiste, anmesisestajaid, et nad seejärel tööölepinguga tööle võtta. Asja nimi oli avaliku teenistuse reform Avaliku teenistuse seadus läbis Riigikogus esimese lugemise | Justiits- ja Digiministeerium

Parem oleks süsteem, kus oleks erinevad märgised.

“Orgaaniline toode”, “Eesti toode”, “EL toode”, “ei sisalda kunstlikke aineid”, “vähendatud rasvasisaldusega”, “vähendatud suhkrusisaldusega” jne. Iga märgis seaks kindlad nõuded.

Seda oleks lihtsam söögikohtadel täita, lausa loomulik täita ja kohati mõjuks nagu reklaam. Samas saaks tarbija selle info, mida ta tegelikult tahab kätte.

Tarbija ju tegelikult ei taha teada detailset toidu päritoluriiki näiteks: “liha - Taani, kapsas - Holland, kartul - Hispaania” vs “liha - Belgia, kapsas - Hispaania, kartul - Holland”. Reaalselt pole ju neil kahel toidul praena ostes tarbijal vahet.

Mina küll ei julge väljas süüa, ise tehtult tead vähemalt millest. Niiet pseudoprobleem.

Analüüs tuleb justkui mustast august ja sellele vastu vaielda ei saa kuna nii on ja üleüldse, numbrimaagia :stuck_out_tongue:

Number on 42.

Ametnikud on sinna sisse vaadanud ja veendunud, et need tulemused on sellised nagu mudeli koostajad on seda selgitanud.

Ehk siis see sisu, mis seal kirjas on, on hästi tehniline, hästi detailne ja see memo, kokkuvõte, mille komisjon on saanud, ongi kokkuvõte kogu sellest arvutusest, kogu sellest põhimõttest viidetega konkreetsetele numbritele, mida me iseenda analüüsides oleme kasutanud

1 Like

Mina tahaks lisaks liha päritolule teada ka toiduks kasutatud looma nime ja sünnikuupäeva - tähemärki. Tahaks enne sööma asumist teada, kas meie horoskoobid ikka sobivad :smiley: :smiley: :smiley:

12 Likes

See on sigade puhul väga tähtis.

1 Like
  • Vabadust kelner, on see ikka mahe veis?
  • Ma ei oska öelda, kas ta nüüd mahe on, aga kuulu järgi oli ta oma karja muhedaim veis.
2 Likes

Veis võib ka siga olla.

2 Likes

See nüüd küll mingi uudis ei ole. Selle on meie söögikohad juba ammu leiutanud:
“bövstrogonov sealihast”
“sealihapihvid”
jne.

2 Likes