Vikerraadio otsesaates poetas Mihhail vargsi, et avaliku sektori kulude kokkutõmbamine edeneb kenasti, ning ainsatki fakti esitamata,vuristas paberilt oma kulunud jutuvadaga edasi, andmata reporterile võimalust faktikontrolliks…
5 Likes
Pole ju mõtet mingite numbriteni laskuda… https://www.err.ee/1609609085/michal-meretuulepargi-toetuste-arvutustest-arme-jaa-numbrimaagiasse-kinni… samas kliimaministeeriumis on tööl sellised geeniused kes on suutelised sendi täpsusega ette öelda elektri hinna 10ne aasta pärast. Huvitav miks nad end riigiametis peidavad - iga tulevikutehingutega tegeleja jaoks oleks selline töötaja rohkem kui lotovõit.
7 Likes
Süvariigile on muidugi poogen mida mingi keldo või pakosta bürokraatia vähendamisest räägib https://www.err.ee/1609608498/ministeerium-restoran-naidaku-mis-riigist-kana-supi-sisse-sai
6 Likes
Muidugi pole välistatud, et ERR on juba süvariigist nii
sõltuv, et toituvad visatud palukestest…
2 Likes
Kui nüüd Eesti valitsus kohe:
- Ei sulge idapiiri.
- Ei võta vantidelt hääleõigust.
- Ei lähe täielikult üle eestikeelsele kooliharidusele.
Siis on tegu ikka täielikult putinistide valitsusega.
10 Likes
Mind isiklikult huvitab küll väga mida ma söön ja kas supi sees on eestimaine või Hiinast toodud külmutatud kana.
Olgem ausad, arvan, et söögikohas toidutoorme hinna osakaal portsjoni lõpphinnas ei ole kuigi olulise tähtsusega. Seega sentide kokkuhoidmise nimel klientidele eiteakuskohast ja eiteakuidas kasvatatud saasta sisse söötmine on häbilugu.
Mind jällegi liha päritolu väga ei koti. Mina sooviks teada kust on pärit porgand ja kartul.
No kui juba teha siis täiega. Miks taimetoitlasi diskrimineeritakse ja “pimedas” sunnitakse sööma?
2 Likes
Siis maksa ise see teadmine kinni. Kellele see pole oluline ei pea selle eest ka maksma.
- A järel koondati sama suur hulk (30000) ametnikke näiteks juriste ja it spetsialiste, anmesisestajaid, et nad seejärel tööölepinguga tööle võtta. Asja nimi oli avaliku teenistuse reform Avaliku teenistuse seadus läbis Riigikogus esimese lugemise | Justiits- ja Digiministeerium
Parem oleks süsteem, kus oleks erinevad märgised.
“Orgaaniline toode”, “Eesti toode”, “EL toode”, “ei sisalda kunstlikke aineid”, “vähendatud rasvasisaldusega”, “vähendatud suhkrusisaldusega” jne. Iga märgis seaks kindlad nõuded.
Seda oleks lihtsam söögikohtadel täita, lausa loomulik täita ja kohati mõjuks nagu reklaam. Samas saaks tarbija selle info, mida ta tegelikult tahab kätte.
Tarbija ju tegelikult ei taha teada detailset toidu päritoluriiki näiteks: “liha - Taani, kapsas - Holland, kartul - Hispaania” vs “liha - Belgia, kapsas - Hispaania, kartul - Holland”. Reaalselt pole ju neil kahel toidul praena ostes tarbijal vahet.
Mina küll ei julge väljas süüa, ise tehtult tead vähemalt millest. Niiet pseudoprobleem.
Analüüs tuleb justkui mustast august ja sellele vastu vaielda ei saa kuna nii on ja üleüldse, numbrimaagia 
Number on 42.
Ametnikud on sinna sisse vaadanud ja veendunud, et need tulemused on sellised nagu mudeli koostajad on seda selgitanud.
Ehk siis see sisu, mis seal kirjas on, on hästi tehniline, hästi detailne ja see memo, kokkuvõte, mille komisjon on saanud, ongi kokkuvõte kogu sellest arvutusest, kogu sellest põhimõttest viidetega konkreetsetele numbritele, mida me iseenda analüüsides oleme kasutanud
1 Like
Mina tahaks lisaks liha päritolule teada ka toiduks kasutatud looma nime ja sünnikuupäeva - tähemärki. Tahaks enne sööma asumist teada, kas meie horoskoobid ikka sobivad 
12 Likes
See on sigade puhul väga tähtis.
1 Like
- Vabadust kelner, on see ikka mahe veis?
- Ma ei oska öelda, kas ta nüüd mahe on, aga kuulu järgi oli ta oma karja muhedaim veis.
2 Likes
Veis võib ka siga olla.
2 Likes
See nüüd küll mingi uudis ei ole. Selle on meie söögikohad juba ammu leiutanud:
“bövstrogonov sealihast”
“sealihapihvid”
jne.
2 Likes
Böfstroganov sealihast on täitsa olemas ja selle roa nimi on Kurzeme stroganov
5 Likes
Poliitikutel on ikka erakordne oskus täielikku pasteeti ajada.
Michal FB-s:
Sellel nädalal tegin ettekande Gaselli Kongressil, mis toimus juba 25. korda. Rääkisin majanduse hetkeolukorrast, julgeolekust, positiivsetest näitajatest ja bürokraatia vähendamisest.
Andsin ülevaate, mida valitsuses teeme, et ettevõtetel oleks hea kasvada. Valitsus on selgelt suunanud fookuse majanduse konkurentsivõime kasvatamisele.
Eestis on suur potentsiaal kaitsetööstuses, millest areneb välja uus tööstusharu. EKTL-il on liikmeid juba 154, see on kiiresti kasvav sektor.
Lisaks on tulemas 160 miljoni euro suurune suurinvesteeringute meede, mis toob vähemalt 1,6 miljardi euro eest uusi investeeringuid. Samuti toimuvad majanduskabinetid, kus sünnivad konkreetsed otsused.
Bürokraatia vähendamiseks minimeerime ettevõtjate aruandluskohustust, vaatame üle erinevad nõuded ja piirame uute nõuete pealetulekut.
7 Likes
Huultelt tuleb lugeda, huultelt!
1 Like