Hea et sa sellega nõus oled, mu enda laevade näide kinnitab seda, et valguse kiirus ei ole konstant erinevates taustsüsteemides. Kiirus on madal, 5m/s. Relatiivsusteooria, mis tegelikult nõuab valguse kiiruse konstantsust igal ajal igas kohas ja igal kiirusel, on skämm, puust ja punaselt veelkord copin siia:
Toon kõigepealt hästi lihtsa mõtteeksperimendi. Einsteini enda teooria põhineb ka mõtteeksperimendil, nii et mõtteeksperimendid on lubatud.
On stardijoon ning sellel on taguotsapidi paigutatud 2 hästi pikka laeva, pikkusega 1,5 milj km( ehk siis ei ole ninaga stardijoonel, vaid stardijoonel on taguots, et oleks üheselt arusaadav).
Mõlema laeva vahel on valgusallikas, mis stardihetkel sülitab välja footoni. Footoni kiiruseks võtame ümmargused 300000 km/s stardijoone suhtes.
Ütleme, et stardihetkel üks laevadest sureb välja ning taguots jääb stardijoonele. Teine laev aga hakkab liikuma 5m/s kiirusega( eeldame , et laev hakkab kohe liikuma kiirusega 5m/s, jätame igasugu kiirendused jms välja, nende kallal ei noki).
Ühesõnaga, 3 tegelast on stardis. Kaks laeva ja footon nende vahel. Kui stardipauk käib, siis esimene laev sureb välja ning teine hakkab liikuma kiirusega 5m/s ja nende vahel liigub kiirusega 300000 km/s footon.
Küsimus, millise kiiruse mõõdavad laeva kaptenid valguse kiiruseks.
Esimese laeva kapten, see mis välja suri, näeb, et footon jõuab laeva taguotsast laeva ninasse 5 sekundiga. Ta arvutab kiiruseks v=1,5milj km/5s= 300000 km/s
Teise laeva kapten aga mõõdab teise tulemuse. 5 sekundi jooksul, kui footon on esimese laeva ninasse jõudnud, on teine laev esimesest laevast 5sx5m/s=25 m võrra edasi nihkunud. Laeva ninad ei ole enam kohakuti. Järeldus saab olla, et teise laeva ninasse on footonil veel 25m minna. Seega mõõdab teise laeva kapten footoni kiiruseks enda laeva suhtes v=(1,5 milj km-25m)/5s= 299999 midagi km/s.
Me näeme, et valguse kiirus ei ole konstant erinevates taustsüsteemides. Ja see on vastuolus relatiivsusteooriaga, mis ütleb, et valguse kiirus on igas süsteemis alati konstant ja ei sõltu sellest, kas liigud valgusallikale vastu või sellest eemale.
Ja nüüd mõni võib hakata apelleerima sellele, et on olemas relativistlik ajanihe ja pikkuste kokkutõmbamised. Aga needsamad apelleerijad ise on alati öelnud, et ajanihked ja pikkuste kokkutõmbed tekivad suurte kiiruste puhul. Meil on aga 2 laeva kiiruse erinevus ainult 5m/s. See tähendab, et mõlemas laevas tiksub kell praktiliselt samas rütmis. See tähendab, et mõlemas laevas on mõõdulint praktiliselt sama pikkusega. See tähendab, et klassikaline füüsika kehtib.
Aga ütleme, et me ikkagi ei usu ja arvutame relativistlikku efekti. Paneme Copiloti arvutama, kui suur on ajanihe 5 sekundi jooksul, kui kiiruste erinevus on 5 m/s.
Tsitaati:
Kui kiirus on 5 m/s ja vaatleme 5 sekundit, siis relativistlik ajanihe on nii väike, et praktiliselt null – lorentzi tegur on peaaegu täpselt 1 ja erinevus tekib alles 16. komakohal; paigal kell näitab 5,00000 s, liikuva kell aga 5,00000 s miinus umbes 0,0000000000000000007 s ehk sisuliselt sama, kuid tibatillukese võrra aeglasem.
Laseme Copilotil arvutada, kasutades seda parandatud aega, et äkki see päästab ja saame valguse kiiruseks C=konst=300000 km/s:
(1,5 milj km − 25 m) / (5,00000 s − 0,0000000000000000007 s) ≈ 2,99999995 × 10⁸ m/s
Nagu näeme, siis ikka ei päästa.
Aga äkki pikkuse kokkutõmbumine päästab. Laev on 1,5 milj km pikk ja äkki tõmbub kokku. Laseme Copilotil arvutada Einsteini valemitega, palju laev kokku tõmbub:
Tulemus:
1,5 milj km pikkune laev tõmbub kiirusel 5 m/s kokku umbes 2,1×10⁻⁷ m ehk 0,21 µm (210 nm)
Viskame kiiruse arvutusse uue laeva pikkuse sisse:
(1,5 milj km − 25 m − 210 nm) / (5,00000 s − 0,0000000000000000007 s) ≈ 2,99999995 × 10⁸ m/s − 4,2×10⁻⁸ m/s ≈ 2,9999999499999996 × 10⁸ m/s
Ehk siis ikka ei ole konstant C=300000 km/s , nagu esimese laeva kapten mõõtis.
Järeldus, valguse kiirus ei ole konstant C kõigis süsteemides, erinevalt sellest, mida Einstein ja tema valemid justkui nõuaksid. Relatiivsusteooriaga on lõpetatud, muud pole siin midagi.