Ma 841 kribukirja alati ei taipa, aga Einsteini koordinaatteisenduste osas pidas ta ilmselt silmas Lorentzi teisendusi.
Konrad Loren[t]z samas ei olnud isegi mitte füüsik, vaid loomaarmastaja. Midagi taolist, mis tänapäeval on korraga eesrindlik ning äärmiselt kahtlane.
1905 aasta paberis Einstein defineerib aja kella kaudu:
It is necessary to have time defined by means of stationary clocks in the stationary system,
and the time now defined being appropriate to the stationary system we call it “the time of
the stationary system.”
Seejuures ta unustab ära, et kell ei defineeri aega. Kui sa näiteks mõõdad baromeetriga rõhku, siis baromeeter ei defineeri rõhku. Rõhk eksisteerib ilma baromeetri abita. Kell on lihtsalt ajamõõtja, nagu baromeeter on rõhumõõtja.
To: kasutaja841
Siinkohal on nüüd raske aru saada, mis need tugevad argumendid olid?
Kas nendeks on vastuolu güroskoopide ja Päikesesüsteemis tiirlevate planeetide käitumiste vahel? Kui jah, siis milles ja miks sa ise neis vastuolu näed?
Kusjuures siiski on arvatud, et Siirius B-d vanasti just nähti! Kas siis seepärast, et silmad olid paremad või oli täht heledam. Dogonite legendid (Lääne Aafrika) käsitlevad Siiriust kaksiktähena ja seepärast on mõned hakanud arvama, et kosmosetulnukad Siiriuse tähesüsteemist on maad külastanud ja öelnud, et kaksiksüsteemiga tegu. See variant on aga vähem tõenäoline kui see, et dogonitel olid vanasti head silmad.
Selline lause on Einsteini 1905 aasta paberis. Lause alguses on “taking into consideration the principle of the constancy of the velocity of light” ja lause lõpus on avaldised, kus näeme c-v ja c+v.
Küsimus lihtne relativistidele - mis kiirused on c-v ja c+v.
Valguse kiiruseks on nimetatud C= 300000 km/s vaakumis. Küsimus on, et kui vaakum on tühjus ehk mitte miski, siis kuidas mitte miski suhtes kiirust mõõdetakse.
E=mc2 kohta selline küsimus, et kui v on juuksekarvavõrra väiksem kui C, siis kas tuleb sama valemit kasutada või tuleb kasutada E=mv2/2