To: Offf.
Kõik massid suruvad ruumi kokku. Samuti suruvad ruumi korraks kokku ringi levivad gravitatsioonilained. Meie tingimustes (k.a. Päikesesüsteem) on selle ruumi kokku surumine niivõrd väike, et praktilistes arvutustes ei pea seda üldse arvestama.
GPS arvestab relativistlike parandustega, seega seda siiski tehakse.
Parker Solar Probe, mis on seni kiireim kosmoseaparaat, eksis kursilt ca 2 km ja 0.01 s relativistlike kiiruste ja gravitatsiooniefektide tõttu, mis on väiksem kui viga muudest põhjustest.
Kas üksinda maailma sündinud aju suudaks areneda mingile tasemle, kus ta hakkaks enda olemasolu üle mõtisklema?
A la Solaris (originaalraamat)? Või on selleks vajalik teiste mõistustega lävimine?
Tarka juttu räägite, kodanikud. Vaatan ja imestan. Muljetavaldav.
Selle küsimusega on tegelenud psühholoogid, antropoloogid jms. “Huntide kasvandike” ja “ahvide kasvandike” juhtumid näitavad, et kui inimlapse kasvatavad üles loomad, siis saab temast vaimselt loom, mis siis, et bioloogiliselt on ta homo sapiens liigist. Üldiselt, kui 3 esimese eluaasta jooksul rääkima ei õpita ja inimlikus keskkonnas ei olda, siis intellektuaalset arengut ei toimugi.
Kunagi 60ndatel tehti üsna jõhker eksperiment – pandi inimmudilased kokku inimahvidega. Lootuses, et inimahvid arenenevad tänu sellele kiiremini. Tulemus oli vastupidine. Inimlapsed “loomastusid”.
Esimestel eluaastatel õppimise, kogemuste omandamise, eeskuju, keskkonna tähtsust on paljud arenguspetsialistid rõhutanud. Meist teeb inimesed “õppimisvõime” ja õppimisvõime on väga tihedalt seotud rääkimise ja keelga. Kogemuste edastamise supervahend.
Seega “üksi purki jäetud inimaju” ei hakka mõtlema. Sest keegi ei õpeta talle mõtlemist. Mõtlemine on omandatud oskus.
Võime ka teist pidi mõtelda. Ilmsegelt Archimedese või Pythagorase IQ ei jäänud sugugi alla tänapäevaste Nobelistide tasemele. Neil lihsalt “ei olnud millelegi toetuda” ja seetõttu on mõned nende seisukohad tänapäeval suisa naeruväärsed. Mõne teise asja puhul jälle “mõtlesid nad ise endale vundamendi välja” ja ehitasid sinna peale 2000+ aastat ette löönud teaduse.
Newton ja Leibniz - nende tööd “calculuse” alal - järelikult oli teadus piisavalt “valmis”, et see arvutusmeetod luua.
Ma julgen väita, et Pythagoras või Eukleides või Diophantes polnud sugugi “vähemvõimekad” kui Euler Newton või Gödel või Ramanjuan. Lihsalt nende tööd olid “parim mida olemasoleva baasi pealt saab ehitada”.
Seega, iga aju vajab treenimist ja vajab stimulatsiooni. “Aju purgis” on tõenäoliselt kõige jubedam piinamisviis mida välja mõtelda. Muide, ka üksikvangistust kui “sensory and emotional deprivation” peetakse üheks karmimaks karistuseks.
Siit võime ka järeldada, et “virtuaalreaalsusesse kantud teadvus” (kuni praegune tase ei ole umbes 10 000 kordselt ületatud) kannatab pideva “sensory deprivationi” all ja läheb tõenäoliselt imekiiresti hulluks.
1 Like
Jesus, ma esitasin küsimuse, kuidas elu tekkis ja nüüd on siin tonnide viisi midagi…
Samamoodi tekkis ka elu - keegi esitas küsimuse ja sebimine hakkas pihta.
2 Likes
Nuh nuh, Newton on on inimevolutsiooni tipp, vähemalt nii väidab Neil deGrasse
Mu küsimus oli rohkem, kas kõrgeltarenenud aju omab üldse põhjust tekkida kui tal pole teisi ajusid ümberringi ja ka eluspüsimiseks vajalik olelusvõitlus on nõrk, kuna tuleb võidelda vaid loodusnähtustega, mitte teiste elusolenditega?
Ütleme, et meil tekib mingi bakter-amööb, kes aga on maailmas üksi ja kellel pole paljunemisvõimet. Samas on tal piisavalt mitteorgaanilist materjali, mida süüa, ja/või päikesevalgust, kust energiat saada. Ja ta muudkui kasvab. Lõpuks on nagu Solarises, kus see amööb katab kogu ookeanipinna.
Kas sellisel olendil on tarvidus või mehhanism, mis tekitaks talle abstraktse filosofeerimise võime?
Ma arvan, et hulluks ta ei läheks, kuna pudelis aju hulluksminemine on seotud meile sisseehitatud tarvidusega suhelda ja ühiskondlike suhetega, sh ka meiega Maal elavatel loomadel.
Seetõttu ma pigem pooldan seisukohta, et me pole Boltzmanni ajud (st mina pole), vaid meie universum tõepoolest sisaldab mitmeid mõistusi, kes on oma olemasolu üle filosofeerimise tasemele jõudnud tänu kontaktidele ja võistlusele teiste mõistustega, alates bakterilaadse olendi tasemest.
Vana-Kreeka teadus oli aga üsna hämmastavalt arenenud. Kohati saavutati sama tase ca 1800 paiku. Pmst asjaolude kergel erinevusel oleks me juba siinkohal võinud olla juba 2000 aastat tagasi. Ma ei arva, et nad eriliselt IQ-kad oleks olnud, pigem soodustas nende ühiskonnakorraldus igas ühiskonnas esinevate 120+ IQ-ga liikmete esiletõusu.
4 Likes
Vanad kreeklased olid palju kõrgema IQ-ga kui tänapäeva inimesed, pakutakse isegi, et keskmine oli 120-125. See oli inimese intelligentsuse kuldaeg, peale seda on tulnud allakäik.
Vanas-Kreekas ei olnud jäika klaasiühiskonda, olid vabad kodanikud, kellele meeldis kõiges ja kõikjal üksteisega võistelda, spordis, teaduses, muusikas, näitlemises, kirjutamises jne., see tõi kahtlemata tipud esile aga sellise ühiskonnakorralduse tagas ikkagi ühtlaselt kõrge IQ. Tänapäeva vandistanis poleks madala IQ tõttu selline ühiskonnakorraldus lihtsalt võimalik
1 Like
Kusjuures viimasel ajal on inimese taandareng ahviks eriti suure hoo sisse saanud: Research Confirms It: We Really Are Getting Dumber
Kui internet, google ja nutitelefonid teevad meist lihtsalt ohmoonid, siis AI tulek ähvardab meid päris primaadi staatusega. Tingituna sellest, et raamatute lugemisest on saanud hääbuv anakronism, on inimeste sõnavara ja väljendussuutlikkus juba praegu drastiliselt langenud. Varsti kaob artikuleeritud kõne sootumaks ja soovide väljendamiseks näitame näpuga esemele ning möriseme kurgulaest.
8 Likes
Kui UK keskmine on 100, siis Eesti oma on 120 vähemalt 
Vana-Kreekas ehk Antiik-Kreekas oli ühiskonna aluseks orjapidamine. Väide et kassiühiskonda ei olnud, ei vasta suure tõenäosusega tõele.
2 Likes
Seda küll, aga orjad olid enamuses välismaalased ja kreeklaste jaoks olid nad tööriista või karilooma seisuses, seega nad ei olnud ühiskonna osa. Kreeklane ise oli vaba, kui ta just võlgade katteks orjaks polnud müüdud.
kreeklaste alla sa mõtled keda üldse? Riike oli seal palju, Ateena ja Sparta olid ikka väga erinevad, lisaks hunnik teisi riike.
To: pahurik.
Eesti keelses wikipedias: “Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.”
Ehk siis rahvas, kes elas praegustel Kreeka aladel, lisaks veel Lääne-Türgi rannikualadel ja lisaks omas okupeeritud asundusi igal pool mujal Vahemere ja Musta mere rannikualadel.
jah, aga jutt oli siin muust: kodanikud ja orjad jne olid eri riikides väga erinevad .
Isegi kui orjad olidki võõramaalased, kas see siis tähendab, et klassiühiskonda ei eksisteeri?