Räägime kodanikupalgast, selle vajadusest, võimalikkusest, mõjust, ja eelistest.
Ma olen veendunud, et just praegu, kõrge inflatsiooni tingimustes, on õige aeg seda rakendada.
Kodanikupalga all mõtlen baassissetulekut eranditult kõigile täiskasvanud kodanikele.
Sellele lisanduks palgatulu või muuliigilised sissetulekud. Alaealistel laste vanematele makstaks lastetoetust kuni nende täiskasvanuks saamiseni. Laste täiskasvanuks saamisel hakkaks nad saama automaatselt kodanikupalka.
Kodanikupalk peaks olema kõigile kodanikele sama summa, kõik kodanikud on riigi ees võrdsed ja riigi poolt ühtmoodi väärtustatud.
Tallinna kesklinnas käies nägin umbes 60 aastast naisterahvast laternapostide külge kinnitatud prügikastidest tühja taarat otsimas. Ta ei olnud seda nägu, et kõrged energiaarved teeks talle muret, ma arvan et tal oli igapäevase toidu mure. Inflatsioon mõjutab meid kõiki, aga kõige rohkem neid, kes on mingil põhjusel kaotanud sissetuleku, või kelle sissetulekud pole piisavad et toime tulla. Olen täna veelgi kindlamal veendumusel, et vaja oleks kehtestada üleeuroopaliiiduline kodanikupalk.
Kõik need hinnalaed energiakandjatele jm meetodid pole lihtsalt piisavad.
14 000 000 000 / 1 300 000 / 12 = ~900
Kust tuli raha koroonatoetusteks, vaktsiinideks? Kui vaja on, siis leitakse.
Hetkel on näiteks plaanis maksustada energiaettevõtete ülikasumeid.
On teil ettepanekuid?
Hetkel on näiteks plaanis maksustada energiaettevõtete ülikasumeid.
On teil ettepanekuid?
Kustutada
"Draax""lauriy"
14 000 000 000 / 1 300 000 / 12 = ~900
See tehe tähendab ühtlasi, et pole riiki. Pole politseid, päästjaid, kohtumõistmist ja justiitssüsteemi, tasuta tervishoidu, tasuta haridust, kultuuri, lastekaitset, piirivalvet, tehnilist järelevalvet, kaitseväge ega parlamenti.
Kui keegi tõsiselt arvab, et see oleks hea diil, siis tasuks kõigepealt kaineks magada.
"lauriy"
14 000 000 000 / 1 300 000 / 12 = ~900
Vaata krista seda väga lihtsat arvutust. Nii palju saab jagada tingimusel, et me ei maksa enam õpetajatele palka, meil pole julgeolekut, õigusruumi, teede-ehitust ega mitte midagi muud sarnast. Õigupoolest poleks ka maksuametit ennast, sest noodki tahavad palka saada (ja seadmed ülal pidamist).
Kui kodanikupalga propageerijad alustaks sellistest lihtsatest arvutustest, jääks vähemalt 90% sõnavõttudest ära. 3.50 ei ole palk.
"krista"
Kust tuli raha koroonatoetusteks, vaktsiinideks? Kui vaja on, siis leitakse.
Hetkel on näiteks plaanis maksustada energiaettevõtete ülikasumeid.
Kellele kuuluvad Eesti energiaettevõtted? Kellele laekuvad nende makstavad dividendid ning kuidas neid "maksustatakse"? Rääkimata "ülikasumitest", mille tekkemehhanism on eraldi foorumiteemat väärt, ehkki suurem osa on vist juba "Eesti energeetika" teemas kirjeldatud...
Miks tehakse täiesti uus teema kui sama teema on juba olemas: "8000 kroonine kodanikupalk."
Ja millised need energiaettevõtete ülikasumid on? Jah, kasumid on suurenenud, aga ülikasumeid ei paista.
Ja millised need energiaettevõtete ülikasumid on? Jah, kasumid on suurenenud, aga ülikasumeid ei paista.
See arvutus on tehtud eeldusel, et kodanikupalka maksaks üks riik. Ma arvan, et see peaks olema euroliidu ülene.
Teiseks, teil on eeldus, et see raha jääb kusagile seisma, aga ei, see läheb kohe tagasi majandusse.
Teiseks, teil on eeldus, et see raha jääb kusagile seisma, aga ei, see läheb kohe tagasi majandusse.
Kas Eesti riik läheb neid müstilisi ülikasumeid küsima Saksamaale, Prantsusmaale, Norrasse või kuidas neid ülikasumeid kätte saab? Keegi oskab seletada, äkki see kes selle ideega siin lagedale tuli?
Minu poolt soovitus - see teema kustutada, mõttetu tekst.
Minu poolt soovitus - see teema kustutada, mõttetu tekst.
Krista. Äkki eksisite foorumiga ja soovisite sotsdem. foorumisse selle kuhugi postitada?
Kust võetakse raha õpetajate, päästjate, kultuuriinimeste, jne jne kaasa arvatud parlamendi ja valitsuse palgatõusudeks?
Kust võtta raha nenede paljude pankrotti minevate ettevõtete päästmiseks või koondamishüvitiste maksmiseks. jne jne.
Olge valmis.
Minu meelest on väga õpetlik see Indrek Neivelti artikkel aastast 2014, kui alampalk oli 320 eur ja küsiti kust võtta raha alampalga tõstmiseks. https://elu.ohtuleht.ee/582960/indrek-neivelt-eesti-uhiskond-on-teel-sinna-kuhu-me-jouda-ei-taha
Kust võtta raha nenede paljude pankrotti minevate ettevõtete päästmiseks või koondamishüvitiste maksmiseks. jne jne.
Olge valmis.
Minu meelest on väga õpetlik see Indrek Neivelti artikkel aastast 2014, kui alampalk oli 320 eur ja küsiti kust võtta raha alampalga tõstmiseks. https://elu.ohtuleht.ee/582960/indrek-neivelt-eesti-uhiskond-on-teel-sinna-kuhu-me-jouda-ei-taha
see arvutus on isegi juba samm edasi
oleks eeldanud vastust võtame Riigikogu liikmete palka vähemaks
oleks eeldanud vastust võtame Riigikogu liikmete palka vähemaks
"lauriy"
14 000 000 000 / 1 300 000 / 12 = ~900
Sellise kodanikupalga mõte oleks ennekõike igasugu muude toetuste drastiline vähendamine ja riigiaparaadi õhendamine. Huvi poolest sai riigieelarvet vaadatud pilguga, et kust kergelt kärpida annaks:
1) Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 236 000 (pole vaja, kodanikupalk katab)
2) Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 895 000 (siit saab ilmselt nii mõnedki toetused kaotada)
3) Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 894 000 (kõiki pensione äkki 100€/kuu võrra vähendada, puusalt pakuks 500m kokkuhoidu)
Optimistlikult teeks see nii 2 miljardit kokkuhoidu ehk rahva vahel laiali jagades saaks kõik 125€/kuu. Päris palju jääb ikkagi mõistlikust summast (300+€/kuu) puudu.
Arusaadav, kõik tahavad niisama saada, samas ilma pingutamata ei saa midagi, kui siis ainult lotovõidu :)
Rahamassi kasvatamine ei tee kedagi rikkamaks.
Rahamassi kasvatamine ei tee kedagi rikkamaks.
Pisikene kodanikupalk 125 eurot kuus ei täida seda põhilist aluseesmärki, milleks kodanikupalk omal ajal mõnede inimeste ajudes välja mõeldi ja sellisena välja käidi. Ka 250 eurot kuus ei täida seda sama tingimust.
Mul tekkis seda lugedes miskipärast kujutluspilt perekonnast, kus krista on pereema, Vanaema pereisa ning neil on kaks last, jpedro ja karlsson25.
Sekeldaja, unustasid vennapoeg "kve"
"Offf"
Sekeldaja, unustasid vennapoeg "kve"
Neid onupoegi on siin veel palju.
Kodanikupalga mõte on selles, et väärtustatakse kõiki kodanikke võrdselt. Seda võib nimetada ka kodaniku baassissetulekuks või muud moodi, aga põhimõte võiks olla sama, olenemata sellest, oled sa vaene või rikas, terve või haige, noor või vana.
Praegu aitaks see lahendada korraga mitmeid probleeme eri valdkondades.
See tasandaks energiakulusid neile, kellele see on kõige põletavam probleem, tagaks sotsiaalse toe neile, kellele see on kõige põletavam probleem (näiteks omastehooldus või hooldekodu, tervishoiuteenused, hambaravi, jms), aitaks vabakutselisi loovisikuid, kelle sissetulekud on väga ebaregulaarsed ja samuti koondatuid või töötuid või terviseprobleemidega inimesi.
Mõnd nooremat inimest aitab see näiteks õpingute perioodil, ta saab neile keskenduda mitte ei käi samal ajal või selle asemel tööl, et kuidagi toime tulla. Mõnd omaksehooldajat aitaks see välja paratamatusest ja ta saaks nt abilise võtta, et ise tööl käia. Või näiteks üksik pensionär saaks hooldekodukoha. Rääkisin siin juba enne tervisest, on inimesi kellel lihtsalt pole ravi jaoks raha.
Juba praegu on väga suur hulk inimesi, kes saavad erinevaid toetusi, sotsiaaltoetusi, töötutoetust, invaliidsustoetust, stipendiume, jne jne. Lisame sinna energiatoetused ja väga vajalikud palgatõusud õpetajatele ja päästjatele jm oluliste alade inimestele. Raha jagatakse, aga väga keerulise ja bürokraatliku süsteemi järgi ja tihtipeale tegelikud abivajajad jäävad sellest ringist lihtsalt välja, sest pole piisavalt teadlikud oma õigustest ja vòimalustest ja võib olla pole nad ka sellised inimesed, kes läheks midagi nõudma.
Paljudel inimestel on toimetulekuga probleeme, eriti kõrge inflatsiooni tingimustes, aga kõigi nende probleemiks ei ole kõrged energiahinnad. Probleemid jaotuvad laiemale skaalale ja selle asemel, et tegeleda kõigi probleemidega üksikuna (mida on ka muidugi mõistlik teha), võiks leevendada olukorda vähema bürokraatiaga ja suurema usaldusega inimestesse.
Kusjuures kõik see läheb tagasi majandusse. Palgasurve ettevõtetele väheneb. Kõrgete energiakulude tõttu ei lange nad kahjumisse vaid saavad äri arendada. Sisendhindade kasvuga saavad nad hindu tõsta ja ei kaota samas sellega kliente.
Raha on piisavalt, lihtsalt see on kumuleerunud ühte nurka.
Iga EU riik üritab omal moel inflatsiooni ja kõrgete energiahindadega tegeleda ja omal viisil probleemile lahendusi leida. See on mitmes mõttes keerulisem tee. Pandeemiaga tegelemiseks suudeti koos töötada, ühised lahendused leida, ja see oli efektiivne ja kõigile kasulik. Ka praegu on vaja ühtsemat tegevust saavutada.
Toon näiteks Kreeka, kes on kiirelt töötanud välja oma toetusmeetmed mida plaanitakse rakendada. Seal on rida erinevaid mehhanisme, mis neile võivad sobida, kuid teistele liikmesriikidele ei oleks rakendatavad. Pole teistele ka arusaadavad, tekitavad eelarvamusi, küsimusi, ka kadedust. Meil pole võimalik hinnata, kuidas need meetmed aitavad Kreeka inimesi, kui efektiivsed need on või asjakohased. Me ei saa hinnata ka seda, kuidas Kreeka meetmed mõjuvad EU kontekstis ja võrreldes teiste riikidega, kas need loovad mingit konkurentsieelist või ebavõrdsust vms.
Siis tuleb järgmine riik välja oma meetmete paketiga ja tekib täpselt sama dilemma. Asi muutub järjest keerulisemaks ja järjest komplitseeritumaks, põhjustab segadust, usaldamatust jne. Seda on ju niigi piisavalt palju, kas te ei leia? Me ei vaja seda. Vajame üheseltmõistetavat ja üheselt rakendatavat lihtsat lahendust kõigile. Midagi, mis meid reaalselt liidaks ja millel oleks tõepoolest märgatav positiivne mõju tervele ühendusele.
Praegu aitaks see lahendada korraga mitmeid probleeme eri valdkondades.
See tasandaks energiakulusid neile, kellele see on kõige põletavam probleem, tagaks sotsiaalse toe neile, kellele see on kõige põletavam probleem (näiteks omastehooldus või hooldekodu, tervishoiuteenused, hambaravi, jms), aitaks vabakutselisi loovisikuid, kelle sissetulekud on väga ebaregulaarsed ja samuti koondatuid või töötuid või terviseprobleemidega inimesi.
Mõnd nooremat inimest aitab see näiteks õpingute perioodil, ta saab neile keskenduda mitte ei käi samal ajal või selle asemel tööl, et kuidagi toime tulla. Mõnd omaksehooldajat aitaks see välja paratamatusest ja ta saaks nt abilise võtta, et ise tööl käia. Või näiteks üksik pensionär saaks hooldekodukoha. Rääkisin siin juba enne tervisest, on inimesi kellel lihtsalt pole ravi jaoks raha.
Juba praegu on väga suur hulk inimesi, kes saavad erinevaid toetusi, sotsiaaltoetusi, töötutoetust, invaliidsustoetust, stipendiume, jne jne. Lisame sinna energiatoetused ja väga vajalikud palgatõusud õpetajatele ja päästjatele jm oluliste alade inimestele. Raha jagatakse, aga väga keerulise ja bürokraatliku süsteemi järgi ja tihtipeale tegelikud abivajajad jäävad sellest ringist lihtsalt välja, sest pole piisavalt teadlikud oma õigustest ja vòimalustest ja võib olla pole nad ka sellised inimesed, kes läheks midagi nõudma.
Paljudel inimestel on toimetulekuga probleeme, eriti kõrge inflatsiooni tingimustes, aga kõigi nende probleemiks ei ole kõrged energiahinnad. Probleemid jaotuvad laiemale skaalale ja selle asemel, et tegeleda kõigi probleemidega üksikuna (mida on ka muidugi mõistlik teha), võiks leevendada olukorda vähema bürokraatiaga ja suurema usaldusega inimestesse.
Kusjuures kõik see läheb tagasi majandusse. Palgasurve ettevõtetele väheneb. Kõrgete energiakulude tõttu ei lange nad kahjumisse vaid saavad äri arendada. Sisendhindade kasvuga saavad nad hindu tõsta ja ei kaota samas sellega kliente.
Raha on piisavalt, lihtsalt see on kumuleerunud ühte nurka.
Iga EU riik üritab omal moel inflatsiooni ja kõrgete energiahindadega tegeleda ja omal viisil probleemile lahendusi leida. See on mitmes mõttes keerulisem tee. Pandeemiaga tegelemiseks suudeti koos töötada, ühised lahendused leida, ja see oli efektiivne ja kõigile kasulik. Ka praegu on vaja ühtsemat tegevust saavutada.
Toon näiteks Kreeka, kes on kiirelt töötanud välja oma toetusmeetmed mida plaanitakse rakendada. Seal on rida erinevaid mehhanisme, mis neile võivad sobida, kuid teistele liikmesriikidele ei oleks rakendatavad. Pole teistele ka arusaadavad, tekitavad eelarvamusi, küsimusi, ka kadedust. Meil pole võimalik hinnata, kuidas need meetmed aitavad Kreeka inimesi, kui efektiivsed need on või asjakohased. Me ei saa hinnata ka seda, kuidas Kreeka meetmed mõjuvad EU kontekstis ja võrreldes teiste riikidega, kas need loovad mingit konkurentsieelist või ebavõrdsust vms.
Siis tuleb järgmine riik välja oma meetmete paketiga ja tekib täpselt sama dilemma. Asi muutub järjest keerulisemaks ja järjest komplitseeritumaks, põhjustab segadust, usaldamatust jne. Seda on ju niigi piisavalt palju, kas te ei leia? Me ei vaja seda. Vajame üheseltmõistetavat ja üheselt rakendatavat lihtsat lahendust kõigile. Midagi, mis meid reaalselt liidaks ja millel oleks tõepoolest märgatav positiivne mõju tervele ühendusele.