Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Mujal maailmas ehitatakse linnast läbi suuri laiu trasse, tõmmates selleks ruumi saamiseks maha järjest majade kvartaleid või lausa ehitatakse pikki maa-aluseid tunneleid, kuhu suunatakse põhiliiklus. Ja sellise asja eesmärk on, et autovood kaoks kaoks mujalt tänavatelt ära ja koonduks just nendele trassidele.
Eestis aga ehitatakse aga hoopis teid kitsamaks ja lisaks vaieldakse selle üle, et kas maju võib ehitada sinna-tänna tee äärde ja mürabarjääre ei tohi rajada. Sest mürabarjäär on kole ning ahistab autosid kes barjääride vahel sõidavad ja juhid ei näe enam linna.
Ning iga uus Tallinna tee, mis valmis saab, omab fooride tihekülvi ning 40km/h liikluspiirangut.

4 Likes

Kus täpsemalt?

3 Likes

Vaata kasvõi Helsingi linna.

Jah olen. Sinu mainitud teed võrduvad meie kontektstis põlluvahe kruusateedega.

Leedu riik oma teede loogikalt on aga nagunii meile probleemne. Neil on see ida-lääne suunaline siseriiklikust vajadusest tulenevalt ja ainult Vilnius-Kaunas trassist lõuna poole läheb asi meile sobivaks. Ülemine pool on neil täiesti savi. Kogu Rail Balticu ikaldus on samuti suuresti selle asja taga. Lätlaste kontekstis ka. Peale Riia muud riiki ei eksisteeri…

Mis loll küsimus see on?

Mõelge positiivselt, saame endale hunniku uhkeid viadukte 20% maksumuse eest (80% plekib euroopa liit) , pärast see rongi tunnel jääb selline killustiku põhjaga asi, nagu Haapsalu raudtee hetkel. Kõik ristmikud mega kolakad, mega suured, nagu Trump ise oleks projekteerinud , raha pole loetud, nagu ka see uus Ülemiste vaksal, max 50 inimest ootab seal korraga rongi.

3 Likes

Helsinki e12 ja e75 on ehitatud 50-70 aastat tagasi (mälu järgi). Jutt oli et muus maailmas praegu liigutakse sinna poole. Millised need näited oleks?

1 Like

Ei pea lugema.

1 Like

Nii Leedus kui Lätis ehitati nõukogude impeeriumis teede võrk selliseks, et trass kulgeks läänest itta, ehk siis mere äärest venemaale, Moskva poole. Ka Eestis eelisarendati just Leningradi suunduvat maanteed, v.a. Tallinna läheduses asuvad Pärnu maantee või Tartu maantee osad.

See üürike rõõm lõpeb hetkel kui nende viaduktide valgustuse ja pumplate talvised €100+/MWh elektriarved ning hoolduse ja remondi arved hakkavad tulema ning selgub, et siin enam EL ei osale.

Tee rajamise kulu on selle hilisemate püsikuludega võrreldes pikas plaanis suht köki-möki. Kui näiteks Tallinn-Tartu + Tallinn-Pärnu trasside neljarealiseks ehitamise eelarveline kulu on €376M, siis täna olemasolevate riigiteede seisukorra säilitamise arvestuslik kulu on iga-aastaselt €213M. Need lisanduvad neljarealised hakkavad sellele summale edaspidi julgelt 15% juude nõudma.

Väike spikker, millele kõigele edaspidi papp jooksma hakkab:
 Sildade, truupide ja viaduktide hooldus;
 Väikesemahulised katte parandustööd ja defektide remont;
 Väikesemahuline kraavide ja drenaažisüsteemide hooldus;
 Tee muldkeha hooldus ja parandustööd;
 Liikluskorraldusvahendite hooldus ja vahetamine;
 Peenarde täitmine ja äravedu;
 Niitmine, haljastus ja teemaa koristamine;
 Hukkunud väikeloomade ja lindude koristamine;
 Ajutise liikluskorralduse paigaldamine;
 Teede seisukorra kohta teabe kogumine ja edastamine.
 Lumetõrje;
 Libedustõrje;
 Katte löökaukude remont;
 Kattega teede pragude remont;
 Ribapindamine;
 Tolmutõrje;
 Uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja olemasolevate ümber tõstmine;
 Väikesemahulised teekatte märgistustööd;
 Teemaa puhastamine võsast ja puudest, kändude juurimine;
 Kuusehekkide istutamine ja hoodamine tuisuohtlikes kohtades;
 Lumeväravate või -aedade paigaldamine;
 Müratõkkeseintelt, tunnelitest ja ootekodade seintelt grafiti eemaldamine;
 Maaparanduskaevude puhastamine ja betoonist kaevuluukide paigaldamine;
 Teede valgustus ja valgustuste hooldus;
 Loendusseadmete, teekaamerate ja ilmajaamade seadmete ning infosüsteemide haldamine ja hooldus;
 Teeinfo edastamine;
 Liiklusmärkide, sh. foorid ja muutuva teabega märgid juhtimine ja hooldamine;
 Parklate inventari haldamine;
 Kiiruskaamerate hooldus.

4 Likes

Ühesõnaga poolakad on varsti-varsti oma teedeehituse pärast pankrotis, mitte ei ole kohe-kohe trügimas maailma top20 majandusega riikide sekka. Samal ajal kui me oleme 30+ aastakümmet mämmerdamas kas on ikka mõtet sadaüheksakümmend kilomeetrit teed Euroopa suunal ehitada?

6 Likes

Kunagi rajati maanteid, kus kõrvalteelt suurele teele sõites pidi pöörama alati paremale, siis pikema vahemaa jooksul reastuma tee vasakusse serva ja siis sai lõpuks U-turn -ga (tagasipööre) pöörduda vastassuunda, sinna suunda kuhu sa tahtsid tegelikult sõita. Veidike pikem see sõit tuli, aga selline teguviis oli maanteedel suhteliselt ohutu ja avariivaba.
Sellised maanteed olid kasutusel venemaal ja Eestiski oli see kasutusel mõneti Narva maanteel, vist ka Pärnu maantee alguses.
Niiviisi võis venemaal sõita kümneid kilomeetreid, ilma, et oleks vajadust kahetasandilise ristmiku järele, sellised, enamasti ristikulehe-kujulised ristmikud olid ainult suuremate maanteede ristumiskohas.

Asi tuli ehitades odav, asi töötas ja oli väikeste hoolduskuludega. Oli vaja ainult asfaltkatte eest hoolitseda.

Miks meil selline asi kasutusel pole?

Keskeiset tiehankkeet ja suunnitelmat (2025–2032)

ELY-keskuksen ja Väyläviraston suunnitelmissa on useita keskeisiä kohteita:

  • Vuosaaren tunnelin korjaus: Vuoden 2024–2025 keskeisiä hankkeita.
  • Kehä I:n Kivikon risteyssillan peruskorjaus: Parantaa yhden Suomen vilkkaimman väylän sujuvuutta.
  • Lahdenväylä (VT4) välillä Kehä I – Kehä III: Investointiohjelmassa vuosille 2025–2032.
  • Ilmasillan eritasoliittymä: Suunniteltu parannuskohde.
  • Vihdintien kestävän liikkumisen laatukäytävä: Kehittää yhteyksiä osana MAL-sopimusta.
  • Länsiväylän (VT51) hankkeet: Sisältää Koivusaaren eritasoliittymän ja kaiteiden kunnostuksia kiireellisinä hankkeina (2025–202
  • https://www.tienpidonsuunnitelma.fi/teiden-kunnossapito-seka-korjaus-ja-parantamiskohteet/kohteet-kartalla/
1 Like

Kuna lambad ei oska tagasipöördel peateel liikuvatele sõidukitele teed anda?

Narva maanteel piirati pärast mõnda matsu seal Jõelähtmel nende tagasipöördekohtade lõigul kiirus 90 peale (aastaringselt).

1 Like

To: Draax
Selleks on ju olemas kogujateed või kuidas neid teid nimetataksegi, kus saab pärast tagasipööret sujuvalt ümberreastudes muu liiklusvoo vahele sukelduda.

Kogujatee tähendab midagi muud.

Kogujatee ülesanne seisneb selles, et mitmetasandilisi ristmikke ja viadukte oleks neljarealistel teedel võimalikult vähe. See tähendab, et neljarealisi teid rajades tuleb kohalik teedevõrk ümber kujundada ja ümbruskonna küladest viia uued teed sinna, kuhu peale/mahasõidud on projekteeritud.

See lahendus, mida Sina kirjeldad, tähendaks just, et kohalik teedevõrk jääb üsna muutmata, ristumised neljarealisega oleks (parempöörde abil) ikka seal kus kohalik tee magistraliga ristub, lihtsalt vasakpöörde võimalust ei ole ja lahendatakse tagasipöördega.

Miks peaks kohalik teedevõrk muutmata jääma? Uus 4-realine tee rajatakse uude kohta ja sirgem, lihtsalt 2-tasandilisi ristmikke poleks nii tihedalt, kui näiteks neid on praegu rajatud uuel Tartu maanteel. Neid asendaks just tagasipöörde-lahendused. U-tagasipöörde jaoks on tõesti vaja, et maanteel eri sõidusuunad oleks teineteisest piisavalt kaugel, teistpidi aga see tagab suurema ohutuse.
Isegi see uus Tartu maantee uues asukohas on rajatud liiga kõver, oleks võinud palju sirgem olla.
Siin eespool kirjeldati, et need tihedalt paiknevad sillad muu taoline infra vajab suurt raha et neid pidevalt hooldada… siis jääks see rahavajadus kõik palju väiksemaks.

üks parimaid vabandusi , miks me neljarealisi põhitrasse ei tohiks teha: hoolduskulud oleks 15% suuremad…

1 Like

Peast raamatupidajaid ei tohiks kunagi otsustama lasta, sest nad ei suuda puude taga metsa näha, vaid vaatavad kuivalt numbreid - või kui soovite peenhäälestavad excelis.

1 Like

Sotsidel ja riigiaadlil pole muidugi probleemi - raha tuleb ju seinast. …ja kui seinas väheks hakkab jääma, tõstame aga automaksu. Asi nüüd teil see 15% teehoidu juurde taguda.
Vaadake ainult ette - lõpuks saab ka teiste inimeste raha otsa.