Eks ta ole nii jah, et soojusvahetiga vent vs veidi hõredamatest akendest tingitud lisa-kütusekulu on enamikul juhtudel rahaliselt viimase kasuks.
2 Likes
Kahekorruseline karkassmaja on tõesti keerukam tänapäevaselt renoveerida. Küll aga ühekorruseline ja narva plokist tehtud maja on juba ehk mõistlikum. Igastahes tähendab see katusefermide lammutamist, seinte kasvatamist ja kõrgemate fermide paigaldamine. Niimoodi et seina ja pööningu soojustuse saaks liita. Sealt siis edasi suht lihtne paigaldada vent ja 50cm soojustust. Kusjuures paljudel uutel majadel on samuti probleemiks, et laenurgad talviti jäätuvad. Eks see üks arendaja kokkuhoiukoht ole.
Põrandaga ka palju tööd, et korralik plaat valada peno peale. Ehk siis olemasoleva maja planeering ja tubade asetus päikese suunas jne peab ikka väga meeldima, et oleks kasulik renoveerida.
Uus projekt tuleb niikuinii teha, kui renoveerida. Nii et jah, neid renoveeritavaid objekte ülivähe. Ise õnneks leidsin ühe ja see oli väga haruldane heas asukohas maja. Rahaliselt ja ajaliselt on mõistlikum. Seinad pragudeta, loodis ja vundament korralikult laiade paneelidega liivases pinnases.
Kas keegi oskab umbes hinnata kogu maja utiliseerimiskulu näiteks selle Nõmme maja puhul? 20k?
1 Like
Mul tekkis küsimus, et kes see totu termopuidust terrassi ehitades puidust kruvi läbi laseb?
1 Like
Kasutaja26 - MINUL tekkis hoopis küsimus, et kas on veel vahendeid oma kinnisvara “visuaalselt kallimaks” (aga miks ei kirjutatud “ekskulusiivsemaks”) saada? Äkki keegi pakub ka marmori-imitatsioonist fassaadi katet. Või mingit uhket 3D hologrammi, millega oma majale 3 ja 4 korrus peale “joonistada”. Mingid sambad äkki kuluks ära?
Kullatud katus?
Ega mul ju pole vaja maja elamiseks ega terrassi lehmatamiseks – ikka tahan, et naaber kadedusse kärvaks 
2 Likes
Kuulutusest ei saa hästi aru, kas seinad on kivi või puitkarkass, aga 150m2 puitkarkassmaja lammutamine ja äravedu maksis kolm aastat tagasi 10k. Kivimaja vast kallim.
1 Like
Keelata on alati lihtsam kui lahendusi välja mõelda.
Õiguskantsler taunis uute hoonete sõiduteede äärde ehitamise lauskeeldu
Eesti on ju säästuriik selles võtmes ehk peale keelamise suurt midagi muud teha ei saagi inimeste tervise kaitseks. Mine vaata kuidas asjad toimuvad Leedus ja sealt edasi. Transporditaristu planeerimisel/ehitamisel on müratõke elementaarne ja ikka väga kaugelt distantsilt juba. Lisaks mõõdud ja mastaabid on täiesti teised. Eesti on täis Ida-Euroopa selles võtmes. Euroopast tagasi sõites jälgi elumajade kaugust kasvõi sel samal palju kirutud Pärnu maanteel…
2 Likes
Pärnu maantee, muidugi, peaks kolima suures osas uutele trassidele, kui seda neljarealiseks ehitatakse, just hakatakse ehitama uut teed täiesti uude kohta, asulatest eemale. Aga siiski, Pärnu linna läbiv maantee-lõik peaks küll kogu ulatuses kapitaalsete müratõkkebarjääridega ääristatud olema.
Lõppkokkuvõttes pole ju müratõkkebarjäärid väga kallid ning nad ei peaks vajama ka aastakümnete jooksul hooldust, kui need on õigesti ehitatud.
Hooldust ikka vajavad, aga see on pisike kulu. Paari aasta tagant mõni paneel või lahtised lauad asendada ei maksa palju.
Betoonvundamendiga muidugi midagi ei juhtu.
Oot… mis toimub? Mingid mõned jalaväristajad on äkki hakanud uskuma, et maju ei või teede ja tänavate ääres enam olla? Ja teised on mõne idika idi0otliku paanika tõttu asunud mõtlema kuidas peaks igalepoole seinu ja müüre ehitama?
Mis üldse on linna või muu asula 1 definitsioone? ‘Tiheasustusega asum kus ehitised asuvad tänavate ääres’ ei kõlba? Linnas peavadki ehitised olema tee ääres, on alati olnud, kogu maailmas ja ka Eestis. Nüüd järsku enam ei tohi sest paar sooja nii ütlevad?
6 Likes
See on absoluutselt käsitlematu tragöödia, et aastal 2026 eksisteerib veel inimesi, kes on sunnitud hingama sisse seda maailma kõige mürgisemat, kummipolümeeridest ja diisliheitmetest küllastunud kokteili! Elumaja maantee ääres ei ole lihtsalt kinnisvaraline möödalaskmine – see on lausa kvalifitseeritav kui kuritegu inimkonna bioloogilise terviklikkuse vastu.
4 Likes
Siin vist ikkagi räägiti suurtest maanteedest, mitte sellest, et kõik linnatänavad peaks müratõkkeseintega ära plangutama.
Soovitan korra autoga euroopa pool ära käia, siis näed oma silmaga kuidas elatakse arenenud riikides, millised näevad välja teed mis läbivad tiheasustust ja ning ka ehk seda, et peale müratõkkeseinte puudumise on ka siinne tähtsaim ja ainus tee euroopasse maantee kui sellise asemel mingi kitsek&%serada kus normaalse liikumiskiiruse asemel tuleb rekkajorus 80-nega jongutada.
3 Likes
Arenenud riikide tiheasustuse teid imetledes ei tasu unustada, et Eesti tiheasustus on nende mõistes hajaküla ning GDP per capita kordi suurem. Kui näiteks Hollandis elab ruutkilomeetri kohta ca 500 inimest, siis meil 30 ning kui nende inimene toodab lõusta kohta aastas €65 000 lisaväärtust, siis meil tuleb kärsa pealt €31 000. Lihtne matemaatika ütleb siinkohal, et Hollandiga samaväärsete teede ülal pidamiseks tuleks meie maksumaksjal Hollandi omast järelikult 35 korda rohkem kukrut kergendada. Tegelikult rohkemgi sest külmumistsüklite mõju ja talihoolduse kulu on siinkandis way suurem.
Tore on unistada, et üritame vaesena rikaste riikide moodi elada, aga siis on pill lahti, kui kogu pensimakstest üleääv riigieelarve maksubaas betooni ja asfaldi hooldusesse jookseb, eelarvelukk on 100% peal, midagi muudeks inivesteeringuteks ei jää ning tööturu valikuvabadus piirdub võimalustega teehitusega tegeleda või puulusikaid voolida.
6 Likes
Miks sa ronid Hollandisse? Teel Euroopasse näitavad Eestile eredaid tagatulesid Poola ja Leedu… Päris kurb on just sel põhjusel. Hollandit ei pea keegi Eestile adekvaatseks võrdlusbaasiks vist kunagi.
1 Like
Kas oled Poolas/Leedus kunagi ka põhimagristraalilt kõrvale juhtunud keerama? Mina olen ja sattunud seetõttu sõitma mingitel kümnete kilomeetrite pikkustel vist eelmise sajandi alguspoolest pärinevatel munakivimaanteedel jms. eksootilistel radadel, millesarnaseid Eestis küll kuskilt ei leia.
4 Likes
Ei ole juttu maanteedest, kesklinnast on juttu.
Kui seda õiguskantsleri uudist ülalt lugeda siis seal kirjas, et “paluti hinnata terviseameti tegevust detailplaneeringute kooskõlastamisel. Nimelt on terviseamet mitmel juhul jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata” ja seal 2. lugu kus: “Kinnisvaraarendajad püüavad planeerida uut hoonestust Tallinna ja Tartu kesklinna kõrge liikluskoormusega tänavate äärde, Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul ei kinnita aga terviseamet detailplaneeringuid” link
Ehk siis mõned ametnikud üritavad tüüpilist linnaelu ära tühistada.
2 Likes
Mujal maailmas ehitatakse linnast läbi suuri laiu trasse, tõmmates selleks ruumi saamiseks maha järjest majade kvartaleid või lausa ehitatakse pikki maa-aluseid tunneleid, kuhu suunatakse põhiliiklus. Ja sellise asja eesmärk on, et autovood kaoks kaoks mujalt tänavatelt ära ja koonduks just nendele trassidele.
Eestis aga ehitatakse aga hoopis teid kitsamaks ja lisaks vaieldakse selle üle, et kas maju võib ehitada sinna-tänna tee äärde ja mürabarjääre ei tohi rajada. Sest mürabarjäär on kole ning ahistab autosid kes barjääride vahel sõidavad ja juhid ei näe enam linna.
Ning iga uus Tallinna tee, mis valmis saab, omab fooride tihekülvi ning 40km/h liikluspiirangut.
4 Likes
Kus täpsemalt?
3 Likes
Vaata kasvõi Helsingi linna.