Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Kusjuures, KV.ee indeks on siiamaani üsna täpselt hetke-olukorda iseloomustanud. Mis nüüd siis viltu läinud on või on praegune hinnatõus ajutine ja kohtab mingil "hinnatasemel" kõvat vastupanu ask-servas?
Samas, Uus Maa ju näitab, et sügisel on väike langus toimunud ning see jätkub ka uuel aastal.
http://www.kvuudised.ee/uus-maa-tallinna-aarelinna-hinnad-langevad
Küsimus on, mida me tahame mõõta? Eesti, Tallinn, kesklinn, uued korterid, kõik korterid jne jne ja selle üle võib igavesti vaielda. Ma pakun siiski, et minu üleval näidatud kesklinna mediaanhindade areng, Maaameti numbrite põhjal, on "kõige huvitavam". Aga eks selle üle võib jah vaielda.
Kas maa-amati hinnaliikumist kajastavat indeksit ei ole? Ja selle statistika juures segab veidi blokktehingute teema.

Aga kus minu arvates jah käärid sisse tulevad, et Tallinna kesklinn (mida Stefan kajastab) ja kus hinnad on tõusule pööranud ja ülejäänud Eesti pakkumishind (KV.EE indeks), mis vaikselt allapoole tiksub.
Eesti kinnisvarturg diferentseerub. Eeslinnade nõukakorterite väärtused kukuvad nullini. Hea asukohaga ja/või hea kvaliteediga elamud tõusevad.

Juba on näha et vanad korterid mitmes maakonnas on kukkunud nullini. Eks Tallinna kaugemates eeslinnades võib sama juhtuda nõukakorteritega.

Sellepärast leian, et kesklinna jälgimine on huvitavam, kuna seal on maa piiratud, ja maa hind moodustab suur osa kinnisvara hinnast.
Samas, pean ütlema, et teine kategooria mida olen jälginud:

40-60m2 korterid
uued ehitised
Tallinna kesklinn
pakkumishinnad city24

need hinnad on olnud väga kaua 30 000 EEK ümber, enam-vähem paigal. Pakkumine on küll stabiilselt langenud, ja eks majad pole tegelikult enam uued. Ehk siis kui tehinguhinnad kukkusid, inimesed ei alandanud enam oma pakkumishindu, samas kui tehinguhinnad on tõusnud pole midagi antud pakkumishindadega juhtunud.
hetkel selles kategoorias 104 korterit, mediaanhind umbes 30 500 EEK/m2.
stefan,
seal minu poolt viidatud loos oligi öeldud, et kesklinn tõuseb, ent äärelinnad kukuvad veel ca 5 prossa. Loomulikult ei usu ma, et Lasnamäe korterid enne 50 aastat nullini jõuaksid.
Üks lugu veel magalate hinnalangusest, siin on jälle see teema, et mida me mõõdame?
http://www.kvuudised.ee/magalate-odavate-korterite-hinnad-on-aastaga-liikunud-tousujoones
Uraani Golkonda
Kui eestlased töötavad 2010-aastases ettevõtetes ja teenivad 2010-aastaseid palku, sõidavad 2010 aastatseid autosid, ja tarbivad kõik muid 2010-aastase standardi järgi - siis ei näe mina kuidas saaks neil olla huvitav elada 1970-aastases Nõukogude Liidu standardite järgi ehitatud elamuid. Veel vähem, 50 aasta pärast.

Ma võin siinjuures eksida, küsimus on inimeste preferentsidega. Aga mina siiski spekuleerin, et nende korterite väärtuse saatus on väga sünge kasvõi 10-aastases perspektiivis. Hävitav saaks olema kui mõned korterid tühjenevad, ja keegi enam komunaalmakse ei maksa. Ehk siis, ülejäänud elanikud peaksid siis ka tühjade korterite eest maksma. Sel juhul ei räägi me enam kinnisvarast vaid kinnisvõlast.

Aga oluline on ka uute korterite ehitushinnad. Mida efektiivsemalt ja odavamalt ehitatakse, seda rohkem elanike kolivad uute korterite sisse. Energiasäästlikkus mõjutab ka.
Aga hetkel ehitatakse vähe, hetkel mingi kolimislaine pole, kas selline tuleb peaks selguma kui elamuehitus võtab källe hoogu. Lasnamäe on ju hea näide kus ehitatakse ka uusi elamuid.
stefan,
see on hea küsimus: kes tahab tänapäeval elada nõukaaegses majas?
vastus: nõukogude inimene! st. kes on sündinud ja kasvanud nõukaaegses majas ning harjunud sellega. Keskealine või vanem inimene, kes sõidab bussiga tööle, kes räägib riigikeelt natuke rohkem või natuke vähem või hoopis üldse mitte, kes ostab säästukast presidendi pilsneri ning kes ei soovigi elult midagi muud. St 80% magala elanikest.
Seega peame ootama, kuni valdavaks saavad Eesti Vabariigis sündinud inimesed, nende kätega lammutatakse kunagi Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe. Ma tahaks loota, et 50 aasta pärast, kui vahetult enne surma teen jalutuskäigu Tallinnas, ei ole enam ühtegi nõukaaegset maja. Aga ma ei usu seda.
To: stefan , paljudele inimestele pole uue korteri soetamine jõukohane, seda enam, et nõutav omafinantseering on päris suur ning laenuprotsent tuleb sageli ka liiga suur. Lisaks masu ajal tekkind hirm - võtad laenu, mõni aasta hiljem aga pank tõmbab naha üle kõrvade.
Lisaks - uusarendused ei anna sageli mingit täiesti uut kvaliteeti. Sisuliselt samad madala ehituskvaliteediga majad koos oma küprok-vaheseintega, ainus erinevus on, et on ehitatud uuemal ajal.
Odavam ja mõistlikum on paneelkorter ära remontida.
Käisin oma exiga mingi aeg mingit korterit vaatamas, küsiti 1 Meek, kõige odavamad papist uksed, santehnika ning radiaatorid. Kui sa pead maksma reaalset raha, siis vaatad neid asju hoolikalt. Iga sekund, mis ma seal viibisin, tundsin, et mind tahetakse tüssata. On väga suur vahe, kas lähed asja ostma oma raha eest või kirjutad kuhugile lepingule alla, mida sa isegi korralikult läbi ei loe.
Stefan, need vanad nõuka lobudikud ehk paneelmajad ei kuku kunagi nulli, sellepärast, et alati on hunnik rtegelasi maalt kes soovivad linna kolida, ning sellest moodustub selline price/reason suhe. Kui meil on buum ning Gaziljon inimest tahab linna tööle, siis on ka hinnad laes, kui on kriis, siis toimub vastupidi deurbaniseerumine.

Seega, äärelinna ja odavamapoolsemat osa on mõtekas korreleerida vastavalt tööpakkumiste kasvuga, ning kesklinna vastavalt spetsialistide/juhtide palgatasemele ning ärikasumile.

Nufing haad ma arvan.
lisan veel, et ehkki ma stefaniga antud juhul nõus ei ole, siis usaldan tema turutunnetust nii palju, et annaksin hea meelega ühe kuu oma praegusest elust, et näha kohe Tallinna ühe päeva jooksul 50 aasta pärast.
Stefan
Kui sa nüüd võrdled 2006-2007 aastal ehitaud kortereid, kaheksakümnendatel ehitatud paneelika korralikult renoveeritud korteritega, siis oled sa väga kindel, et sa valiksid uue? Buumiaegsete korterite planeering oli väga vilets, väga paljud inimesed vihkavad avatud kööke. Paljudel uutel korteritel on pinda vähe, planeering päikese suhtes on olematu, rõdud puudu, seinad kostavad läbi, ehituskvaliteet jätab pehmelt öeldes soovida jne ning lõpuks täiesti ebakohane hind. Ma olin 2 aastat aktiivselt korteri ja majade turul ja olen selliseid jubedusi näinud, et vähe ei ole.
#see on hea küsimus: kes tahab tänapäeval elada nõukaaegses majas?

Teatan alandlikult, mina tahan. Tahan elada Nõukogude aegses majas, mis on ehitatud pre-Hruštšovi ajastu ehitusnormidele vastavalt. Kus maja kandekonstruktsioonile esitati nõue, et 5 km tuumaplahvatuse epitsentrist peab see püsti jääma. Kus karkassi vahele on laotud vähemalt 2-kihilisest punasest kärgtellisest vahesein, kus põrandast põrandapaneelini on 0,5 meetrit, mille ma saan lasta ehitusmehel täita peno ja muu sellisega. Kus peale paneelile 0.5 m isolatsioon, p6rand põrandakate ja lakke 15 cm lisamist on toa kõrgus jätkuvalt 2.90.
Kus naabrit oli kuulda 1 x 10 aasta jooksul - jalka MMi ajal, kui tal oli umbes 30 külalist. Kus on keldriboks kuhu mahub veidi enam kui jalgratas püstiasendis ja see on korteri hinna sees. Kus on maja juurde määratud mõistliku suurusega teenindusmaa, nii et pole erilisi probleeme parkimisega. Kus...
Ühesõnaga, mul pole midagi selle vastu, et elada Stalini-aegses majas, kus nõuka ajal elasid "vastutavad seltsimehed".
mis see pre-Hrustsov ajastu puutub siia kui teemaks on 1970ndate paneelikad?
kirjas oli "nõukogude aegses majas" - establsihmendile ehitati nõukogude ajal väga häid maju. Enamik neist on peale siseviimistluse välja vahetamist paremadki kui uued "pappmajad".