Kinnisvaraturu kasv erineb börsimullist

Minu meelest tasub alati osta, kui laenu/liisingu tagasimaksed on väiksemad kui kuu rendimakse.
Üht asja siiani ei ole märgatud: kui/uue maja müügi m2 on u 11-12000 siis täna hakkab see tasanduma vanade korteritega, mis maksavad u. sama palju. Seega täna nii metsikut tõusuruumi ei ole enam varuks. (analoogne EVP tõusu põhjendusega).
Muide , mingi raamat on ilmunud : Kuidas kinnisvara aitab jõukaks saada? Päris hea ja mis põhiline tõene tekst. Ainuke, mis meil siin ei toimi on korterite üüriturg ja isiklikult ma ei soovita nii hullult laenu rebida, kui raamatus soovitatakse.
TNT, see on tüüpiline väide, ainult et kui ma palun kellegil pakkuda mulle müüa uut korterit hinnaga 11k ruut, siis millegipärast selgub, et neid lihtsalt pole ja hinnad algavad 5k kõrgemalt.

Nii et kui reaalseid hindu vaadata, siis on tõusuruumi küll ja küll!
Muide, kui keegi oskaks TNT-d aidata, siis mul oleks selle üle hea meel. Mõistagi pidasin silmas linnakortereid, sest Alutaguse metsas on see hind ilmselt saavutatav. Paraku on seal ka rendihinnad oluliselt odavamad...

Nii et ikkagi, kuskohas müüakse uusi kortereid 11000 krooni ruutmeetri eest?
Velikj,
olen ise ka viimase aasta turult sobivat otsinud, ent...

IMHO - niikaua kui pangad ise selles bizznezzis nii kõvasti sees on, siis sellel turul midagi ei juhtu, ehk hindadel on ainult kasvutrend.

p.s. küsimus suurele ringile - "nimetage Eesti suurimad kinnisvarafirmad?"
;)
TNT, siis Sa peaksid võrdlema üürimakset ja laenumakset 0%-lise omafinantseerimise juures. Kuidas saab võrrelda rendimakset laenumaksega, kui ühel juhul oled näiteks 20% asja maksumusest juba sisse maksnud?
Inimesed üldjuhul alahindavad ka eluaseme remondikulusid. No kord 10 aasta jooksul peaks ikka 500 krooni m2 kohta omaniku kuludena arvestama. Üürnik sellega arvestama ei pea.



Ikkagi ei saa ma aru miks peaks olema parem korterit üürida kui maksta laenu, seda juhul kui laenumakse on samas suurusjärgus üüri hinnaga. Kui oled üürnik, kas siis ei olegi põhjust korterit remontida? Kui palju on huvi kulutada raha võõra korteri remontimiseks? Elades laenuga soetatud korteris, kui laenumakse on täiesti taskukohane ja hirm tõusvate intresside ees olematu - no mina ei leia mitte mingisugust eelist üürnik olla.
Green ühinen.
Möbleeritud korterite üürimine on vist rohkem omane juurteta ameeriklastele.
Uutel korterelamutel Tallinna piires hakkab ruutmeetri hind 13 500 kroonist. Keskmine hind jääb sinna 15-16000 krooni kanti. Ja isegi sellise hinnaga on lootusetu paremaid kortereid saada kuna selleks ajaks kui jaole saad on paremad (parem vaade, parem ruumikujundus jne) juba müüdud või broneeritud.
Ma ise just otsisin mõnda aega tagasi korterit ja Jurmala jutt üsna õige. Päris kesklinnas isegi pigem 20K ruut ja vanalinnas vähemalt 25K.

Nüüd on isegi nii, et kui kopp on maasse löödud, siis on korterid praktiliselt otsas ka. Seega valmis majadest kortereid otsida on suhteliselt lootusetu.
Jurmala ja Kristjan, toetate mu mõtet? Seega toetate tegelikult ka mõtet, et kuni pangad sama heldelt pappi libistavad, jääb hiiliv hinnatõus toimuma ja seda nii uute kui vanade koreterite osas?
Green, kui Sa minu kommentaarile vastasid, siis ega ei olegi muud, kui et laenumakse ja üürimakse ei ole päris võrreldavad, kui omanikuks olemise puhul oled miljonikroonise korteri puhul 200,000-300,000 EEK juba enne laenu võtmist ära maksnud. See 200,000-300,000 EEK võiks midagi toota.
Üüri ja omamise puhul ongi see näiteks üks oluline komponent, millist tootlust keegi oma kapitalile ootab.
MSM, sellest kastisüsteemist kuulen ma nüüd esimest korda. Aga kuhu kuulub selline inimene, kes seda kohta üürib, kus ta elab, aga samas omaks kahte muud korterit või maja samas linnas või mõnes teises linnas? Kas selline inimene on juurtega või juurteta?
usun,et tänavuse aasta kinnisvara soetajate taga on 50% spekulandid,kes loodavad liitumisel eoroopa liiduga sealt mega kasumeid võita.kuulen pidevalt,et keegi ostis jälle kuskil korteri,et see kevadel kallimalt maha müüa.ootame näeme,ise mingit tõusu küll lähiaastatel ei ootaks.
Uute korteelamute puhul on kindlasti hinna osas tõusuruumi kuna turul valitseb sellise toote osas defitsiit. Lisaks hakkavad omi kortereid välja vahetama 5 aastat tagasi uutesse korterelamutesse ostnud inimesed kuna ehituskvaliteet erineb märgatavalt praegu ehitatud ja mõned aastad tagasi ehitatu vahel. (tegemist siis jõuka keskklassiga)
Isiklikult ei usu, et vanade korterite osas veel erilist tõusuruumi on, pigem on praegu juba vanade korterite osas hinnad laes. (kas osta 500 000 eest Mustamäele 3 toaline ja renoveerida seda lisaks 300 000 krooni eest või eelistada varianti värskelt ehitatud 3 toaline uues majas 1 000 000 ja võtmed kätte-hinnavahe ei ole ju eriti kardinaalne)
Tegelikult eks see rentimine/üürimine tegelikult vaesemate kodanike lõbu on , kel liisingu sissemakseks raha puudub. Sellel turul on muidugi kindel reegel : üürisumma möbleerimata asja eest ei tohi ületada 3000 krooni. Mis korras see üritus on, ei oma aga absoluutselt mingit tähendust.
Mina , US , ei tea küll et mõni kinnisvara hind oleks 5-10 aastases perspektiivis odavnenud. 10 aastat tagasi maksid majad Nõmmel näiteks 100 000 tuuris.....
Ah jaa.. mille jaoks te üldse raha kogute , kui te isegi endale elamist ei raatsi osta?????
To US:
Tegelikult ei ole mul au elada Tallinnas ja ka mitte nii hinnalises korteris, aga see selleks. Kui selle 200-300K tootlus oleks niivõrd hea ja riskivaba, et sellest saaks rahulikult 6-10K kuus üüri maksta, siis oleks asjal isegi mõtet. Kuid selline olukord, kus kõik varad on investeeritud, et saavutada mingit tootlust, samas makstes teisest otsast küllalt suur summa välja igakuisteks kulutusteks ainuüksi elamispinna eest ei tunduks mulle ratsionaalne. Omafinantseering on samuti investeering. Investeering, mille puhul kapitalikasvule lisandub veel heaolu ja kõik muud isikliku elamisega kaasnevad hüved.
Ah jaa.. mille jaoks te üldse raha kogute , kui te isegi endale elamist ei raatsi osta?????

Näiteks selleks, et elada. Ega siis keegi ei takista elamast paremal elamispinnal. Küsimus on selles, mis on finantsiliselt mõttekas.
Mis puudutab varasid ja nende hindasid 5-10 aasta perspektiivis, siis millise vara hind on langenud. Ma mõtlen samaväärse vara. Raha pakkumise kasv ajas iseenesest genereerib hindade tõusu.
NB! Oman ise eluaset.





Nii see on, US . Viimase sinu väitega 100 % nõus (raha pakkumise osas).
Seetõttu peangi seda KVd heaks investeeringuks ja tegelikult mul on täiesti poh....ui mida keegi sellest arvab. Et kas tootlus on hea või mitte; Osta või üürida?
Mulle meeldib KV not. aktsiatest rohkem seetõttu, et see turg on rahulikum ja 30m. jooksul ei pendeldata hinnaga 10 korda üles alla. Ja et projekt kestab u 4 aastat. Saab rahulikult mõelda ja planeerida. Ei pea rebima....verd ninast välja.
Ma olen Greeniga täiesti nõus ja ei saa tegelt üldse aru milles see point peaks olema miks eelistada eluaseme rentimist omamisele. (see võiks kõne alla tulla siis kui turul oleks toode kus mõistliku hinnaga ja suures valikus oleks kortereid mida üüritakse välja 10-20 aastaks. Praegu üürimiseks pakutavate korterite üüritähtaeg on reeglina 1-2 aastat või tähtajatu leping. Pikemaajaliste 10-20 aastat üürilepingute puhul on tegemist nn. "miljonivaadetega" mille hind pole jälle mõistlik.) Usutavasti suuremal osal nende "miljonivaadete" väljarentijate soovunelmad a`20000 krooni kuu lootused ei täitu mis omakorda peale mulli lõhkemist võib viia uute korterelamute hinna langemisele või vähemalt tõusutrendi lõppemisele. (selle peale isiklikult loodangi hi)
Te muidugi ühte ei arvesta.
1. Uue maja hind koosneb põhiliselt siis kahest asjast: krunt ja ehitushind (materjal ja töökulu)
Viimane siis (ehitus) saab muutuda põhiliselt tööjõukulude osas. Need näitavad aga kasvu (keskmine palk).
Kruntide hinnad on aga hullult kasvanud . Kui veel mõned aastad tagasi küsiti miskit 1000 eeki per m2 siis täna juba ca 3000-4000. Kesklinnas aga peale 8000.
Kruntidega linnas aga on see lahe asi, et ta hakkab lihtsalt otsa saama.. See tingibki surve hinnatõusule.
TNT,

Sa muidugi ühte ei arvesta.
1. Kõige suurem kulu on arendaja kasum. See näitab kahanemistendentsi.
2. Keskmine palk ei tõuse nii kiiresti, et see väga oluliselt valmistoodangu hinda mõjutaks.
3. Krundid kallinevad pidevalt, sest maa teadupärast on piiratud ja taastumatu ressurss, mida ei anna ka importida :-)