Avastasin enda jaoks, et kinnisvarasse saab investeerida üsna mugavalt läbi ETFide. Näiteks selline asi nagu ICF, mis investeerib erinevatesse REITidesse. Päris hea võimalus tuua aktsiate/võlakirjade kõrvale ka kinnisvara.
Samas küsimus LHVle, kas kasvukonto all ei võiks olla kättesaadav ka mõni kinnisvarasse investeeriv ETF, aktsiad/võlakirjad on seal juba olemas?
Kinnisvarasse on alati kasulik investeerimist ALUSTADA siis, kui intressimäärad on life-low'de juurest (w/e, mõte jääb samaks) vaikselt üles tiksuma hakanud ja refi tsükkel juba piikinud.
re: 01.02.2000
Buy Excite.com (ehk kuidas teha $8 000 000 000 -> $8 000 000).
re: 01.02.2000
Buy Excite.com (ehk kuidas teha $8 000 000 000 -> $8 000 000).
Investor, ma kipun ka arvama, et praegu pole hea aeg kinnisvarasse raha paigutada pikemas perspektiivis, seda ka globaalses mastaabis.
Tugev tõus võib veel kesta 1-2 aastat, kuid 5-10 aasta lõikes ootab paremal juhul mõneprotsendine tootlus ning halvemal juhul korralik kukkumine. Kõrgemad intressid teevad seda.
Üks veidi aktiivsemalt kaubeldav ETF on USAs Real Estate iShares (IYR), ma ise sihin hoopis veidi pikema perioodi putte, et langusele panustada.
Tugev tõus võib veel kesta 1-2 aastat, kuid 5-10 aasta lõikes ootab paremal juhul mõneprotsendine tootlus ning halvemal juhul korralik kukkumine. Kõrgemad intressid teevad seda.
Üks veidi aktiivsemalt kaubeldav ETF on USAs Real Estate iShares (IYR), ma ise sihin hoopis veidi pikema perioodi putte, et langusele panustada.
Sattusin CNBC peal vilksamisi kuulama kinnisvara derivatiividest. UK-s tehti esimene swap. Kas võib buumima hakata selline asi?
http://biz.yahoo.com/ft/050113/5bcc68b8_659e_11d9_8ff0_00000e2511c8_1.html
http://biz.yahoo.com/ft/050113/5bcc68b8_659e_11d9_8ff0_00000e2511c8_1.html
ülemine link aegus vahepeal ära :)
http://news.ft.com/cms/s/5bcc68b8-659e-11d9-8ff0-00000e2511c8.html
http://news.ft.com/cms/s/5bcc68b8-659e-11d9-8ff0-00000e2511c8.html
tahab sisse-logimist..
Deal heralds property derivatives market
By Jim Pickard in London
Published: January 13 2005 22:28 | Last updated: January 13 2005 22:28
A global property derivatives market moved closer to reality on Thursday with the completion of Britain's first swap deal.
Investment bankers from Deutsche Bank and Eurohypo have completed a £40m ($76m) contract for difference that involves the exchange of exposure to the property market without any physical transfer of assets.
Some property experts think the UK could be the first country with a property derivatives market worth billions of pounds.
The property market is very illiquid. Deals often take months to complete, and charges on a sale can be as much as 7 or 8 per cent. By using swaps, companies and funds can increase their virtual property ownership, or decrease it, without the costs and complications of a physical deal.
In the three-year swap agreed on Thursday, an unnamed life assurer wanted to decrease its exposure to property by £40m while a property company wanted to increase its exposure.
If returns from the UK property market outperform the Libor rate of interest, the life assurer will simply pay the difference between the two. If returns lag Libor, the company pays the difference.
The swap is not the first financial instrument based on the property market. There have been Barclays bonds and Abbey savings products where the pay-out depends on movements in the property market. But its creators claim it is the first "pure" derivative, in that no money changes hands at the point it is set up.
Existing products have not allowed investors to bet against the property market or to take positions on sub-sectors.
With swaps it will be possible, for instance, to reduce exposure to retail warehouses and increase exposure to West End offices.
Deutsche Bank and Eurohypo have spent two years developing the structure and are seeking other interested parties to draw up similar transactions. "The next few years are critical for us," said Ed Stacey, a managing director at Eurohypo.
"If we can do 20 transactions this year, we'll see 200 next year and 2,000 after that."
The prospect of a fully-fledged property derivatives market moved closer in recent months because of changes to the tax treatment of property derivatives last September.
Also, the FSA has changed rules that used to forbid life assurers using such devices.
"You can see how overseas investors might see derivatives as a good and easy way to enter the UK market," said Christopher Jolly at agents Jones Lang LaSalle.
By Jim Pickard in London
Published: January 13 2005 22:28 | Last updated: January 13 2005 22:28
A global property derivatives market moved closer to reality on Thursday with the completion of Britain's first swap deal.
Investment bankers from Deutsche Bank and Eurohypo have completed a £40m ($76m) contract for difference that involves the exchange of exposure to the property market without any physical transfer of assets.
Some property experts think the UK could be the first country with a property derivatives market worth billions of pounds.
The property market is very illiquid. Deals often take months to complete, and charges on a sale can be as much as 7 or 8 per cent. By using swaps, companies and funds can increase their virtual property ownership, or decrease it, without the costs and complications of a physical deal.
In the three-year swap agreed on Thursday, an unnamed life assurer wanted to decrease its exposure to property by £40m while a property company wanted to increase its exposure.
If returns from the UK property market outperform the Libor rate of interest, the life assurer will simply pay the difference between the two. If returns lag Libor, the company pays the difference.
The swap is not the first financial instrument based on the property market. There have been Barclays bonds and Abbey savings products where the pay-out depends on movements in the property market. But its creators claim it is the first "pure" derivative, in that no money changes hands at the point it is set up.
Existing products have not allowed investors to bet against the property market or to take positions on sub-sectors.
With swaps it will be possible, for instance, to reduce exposure to retail warehouses and increase exposure to West End offices.
Deutsche Bank and Eurohypo have spent two years developing the structure and are seeking other interested parties to draw up similar transactions. "The next few years are critical for us," said Ed Stacey, a managing director at Eurohypo.
"If we can do 20 transactions this year, we'll see 200 next year and 2,000 after that."
The prospect of a fully-fledged property derivatives market moved closer in recent months because of changes to the tax treatment of property derivatives last September.
Also, the FSA has changed rules that used to forbid life assurers using such devices.
"You can see how overseas investors might see derivatives as a good and easy way to enter the UK market," said Christopher Jolly at agents Jones Lang LaSalle.
Kinnisvaraturu olukord meil, üle lahe ja üle lombi on ikka natukene erinev. See, et intressid võivad tõusma hakata, on neil paraku üks vähestest sarnastest omadustest. Vaidlen Kristjanile tõsiselt vastu, mis puudutab tema karusust kinnisvaraturu suhtes Eesti turu (rõhutan, jutt käib AINULT Eestist!) lõikes. Siin kehtivad ikka hoopis teised reeglid, ei saa kõike vaadata sarnaselt Ameerikaga.
Eestis ei saa tulla kinnisvarakrahhi. See pole teoreetiliselt lihtsalt võimalik! Vaata enda ümber, iga nädal toob uudise selle kohta, et keegi jättis oma põhitegevuse ja sukeldus kinnisvaraärisse. Nagu ütleb EMT ühel oma sloganil, et 600 000 inimest ei saa eksida, nii ütlen mina, et nii palju soliidseid inimesi ja muidu ärimehi ei saa eksida valides oma tegevusvaldkonnaks kinnisvara.
Pealegi, kui isegi Indrek Neivelt on soovitanud avalikult kogu eesti rahavale kinnisvaraturule investeerida ja selleks laenu võtta - kas tema pole siis piisav autoriteet? Tema sõnad pole veel piisavalt usaldusväärsed?
Ja nendele, kes räägivad intressitõusust - no mis sellest protsendist või isegi paarist siis juhtub? Mitte midagi olulist ei juhtu!
Tiba offtopic, aga kahjuks elu on juba selline, et kõik teemad on omavahel seotud, nii ka Hansa aktsia hind ja kinnisvara. Suffiks väitis, et hansa aktsia ei allu tavareeglitele ja peab maksma tuhandeid. Sellise jutuga kaugele ei jõua - me mäletame liiga hästi aastat 1997-98 ning seda, kui palju võib kukkuda Hansa aktsia! Ning mis veelgi olulisem, ka Indrek Neivelt ei soovitanud tänavu Hansa aktsiat osta.
Järeldused peaks igaüks oskama ise teha, ainus riskivaba investeering Eestis, mis oma väärtust pidevalt kasvatab, on kinnisvara, mitte Hansapanga aktsia!
Eestis ei saa tulla kinnisvarakrahhi. See pole teoreetiliselt lihtsalt võimalik! Vaata enda ümber, iga nädal toob uudise selle kohta, et keegi jättis oma põhitegevuse ja sukeldus kinnisvaraärisse. Nagu ütleb EMT ühel oma sloganil, et 600 000 inimest ei saa eksida, nii ütlen mina, et nii palju soliidseid inimesi ja muidu ärimehi ei saa eksida valides oma tegevusvaldkonnaks kinnisvara.
Pealegi, kui isegi Indrek Neivelt on soovitanud avalikult kogu eesti rahavale kinnisvaraturule investeerida ja selleks laenu võtta - kas tema pole siis piisav autoriteet? Tema sõnad pole veel piisavalt usaldusväärsed?
Ja nendele, kes räägivad intressitõusust - no mis sellest protsendist või isegi paarist siis juhtub? Mitte midagi olulist ei juhtu!
Tiba offtopic, aga kahjuks elu on juba selline, et kõik teemad on omavahel seotud, nii ka Hansa aktsia hind ja kinnisvara. Suffiks väitis, et hansa aktsia ei allu tavareeglitele ja peab maksma tuhandeid. Sellise jutuga kaugele ei jõua - me mäletame liiga hästi aastat 1997-98 ning seda, kui palju võib kukkuda Hansa aktsia! Ning mis veelgi olulisem, ka Indrek Neivelt ei soovitanud tänavu Hansa aktsiat osta.
Järeldused peaks igaüks oskama ise teha, ainus riskivaba investeering Eestis, mis oma väärtust pidevalt kasvatab, on kinnisvara, mitte Hansapanga aktsia!
Velikij - soovitan sul järgi uurida, mis juhtus kinnisvaraga Soomes 1990-te alguses. Tundes ise ka juhtumisi Hansa siseelu üsna hästi, siis juhin tähelepanu sellele, et Neivelti sõnul ostsid nn "taksojuhid" 97-l aktsiaid, nüüd aga ostavad kinnisvara. Kinnisvaraturul on sama loogika nagu aktsiaturul - krahh tuleb just siis, kui keegi seda enam ei oota ja see tundub ilmvõimatuna. Ja sinu väide, et Eestis ei saa teoreetiliselt kinnisvarakrahhi tulla, on majanduslikult lihtsalt väga rumal. Riskivabasid asju pole olemas, on vaid väikesed ja suured riskid ning Eesti pole mingis erimajandustsoonis, et siin peaks asjad teistmoodi käima.
Tarmo,
Juhin Sinu tähelepanu samuti mõningatele pisiasjadele.
Esiteks, mitte kogemata ei kirjutanud ma kommi sisse terminit "üle lahe". Seda selleks, et keegi ei hakkaks arvama, nagu võiks tõmmata lihtsaid paralleele Soome kinnisvaraturuga. Eesti turg on täiesti teistsugune, võiks öeldagi, et isegi unikaalne.
Teiseks, kinnisvaraturul pole päris sama loogika, mis aktsiaturul, korterit ei saa lühikeseks müüa ega selle peale putte võtta (meenutan - jutt on eesti aktsiaturust!!!). Saab mängida ainult tõusu peale. Mida kõik teevadki.
Kolmandaks - ei tunne küll Hansa siseelu, kuid mäletan väga hästi, kuidas 97-l ostsid taksojuhid aktsiaid ja tuli börsikrahh. Nõus. Pole mingi uudis. Küll aga on vaja mõista suurt erinevust aktsiaturuga, et eesti kinnisvaraturul ei saa tulla krahhi kui taksojuhid ostavad (mida nad praegu tõesti teevad).
Kus see krahh siis on? Taksojuhid on vaikselt juba mitu aastat ostmas? Aga hinnad muudkui tõusevad.
Miks siis Neivelt soovitab osta kinnisvara, mitte Hansapanga aktsiat???
P.S. ei välista, et tingituna igasugustest tsüklitest võib kinnisvarahind mingiks ajaks samaks jääda või tõus aeglustuda. Kuid mingit korralikku kukkumist ei saa küll kohe kuidagi tulla (loodan, et korralikuks kukkumist ei loeta 10% hinnakõikumist, mida võib sisuliselt tingimisruumiks pidada).
Juhin Sinu tähelepanu samuti mõningatele pisiasjadele.
Esiteks, mitte kogemata ei kirjutanud ma kommi sisse terminit "üle lahe". Seda selleks, et keegi ei hakkaks arvama, nagu võiks tõmmata lihtsaid paralleele Soome kinnisvaraturuga. Eesti turg on täiesti teistsugune, võiks öeldagi, et isegi unikaalne.
Teiseks, kinnisvaraturul pole päris sama loogika, mis aktsiaturul, korterit ei saa lühikeseks müüa ega selle peale putte võtta (meenutan - jutt on eesti aktsiaturust!!!). Saab mängida ainult tõusu peale. Mida kõik teevadki.
Kolmandaks - ei tunne küll Hansa siseelu, kuid mäletan väga hästi, kuidas 97-l ostsid taksojuhid aktsiaid ja tuli börsikrahh. Nõus. Pole mingi uudis. Küll aga on vaja mõista suurt erinevust aktsiaturuga, et eesti kinnisvaraturul ei saa tulla krahhi kui taksojuhid ostavad (mida nad praegu tõesti teevad).
Kus see krahh siis on? Taksojuhid on vaikselt juba mitu aastat ostmas? Aga hinnad muudkui tõusevad.
Miks siis Neivelt soovitab osta kinnisvara, mitte Hansapanga aktsiat???
P.S. ei välista, et tingituna igasugustest tsüklitest võib kinnisvarahind mingiks ajaks samaks jääda või tõus aeglustuda. Kuid mingit korralikku kukkumist ei saa küll kohe kuidagi tulla (loodan, et korralikuks kukkumist ei loeta 10% hinnakõikumist, mida võib sisuliselt tingimisruumiks pidada).
"Vaata enda ümber, iga nädal toob uudise selle kohta, et keegi jättis oma põhitegevuse ja sukeldus kinnisvaraärisse." Velikij, see just ongi peatse krahhi tunnusmärk.
Ja teine asi, turgudel, kus panustatakse ainult instrumentide tõusule, on langused alati karmimad.
Ja teine asi, turgudel, kus panustatakse ainult instrumentide tõusule, on langused alati karmimad.
...kust võiks leida erinevate piirkondade (näiteks EU sisene) korteri hindade võrdlust - näiteks keskmine netopalk piirkonnas vs keskmine korteri ruutmeetri hind (näiteks EU pealinnade vahel), või oskab keegi välja tuua paremaid indikaatoreid mille põhjal võrrelda korterite hinna taset erinevate piirkondade vahel? ja kust seda leida?
samas kui võrrelda meie eraisikute laenude mahtu SKP-sse, siis arenguruumi on meil veel palju võrreldes teiste EU riikidega...
samas kui võrrelda meie eraisikute laenude mahtu SKP-sse, siis arenguruumi on meil veel palju võrreldes teiste EU riikidega...
"Miks siis Neivelt soovitab osta kinnisvara, mitte Hansapanga aktsiat??? "
Velikij, mäletan, et kunagi lugesin mingit kommentaari või intervjuud (kahjuks ei suuda allikat hetkel meenutada) väitis Neivelt, et Hansapanga juhtkonnal on põhimõte mitte kommenteerida (s.h. soovitada või mittesoovitada) Hansapanga enda või mõne teise eesti panga aktsiaid. Umbes et nad ei soovita ise Hansa aktsiat, kuna börss võib siis midagi halvasti mõelda.
Ja minu arvates ei ole Neivelt mitte kunagi soovitanud või siis mittesoovitanud Hansat osta või müüa. Ehk mulle tundub, et nad jälgivad seda põhimõtet üsna täpselt.
Velikij, mäletan, et kunagi lugesin mingit kommentaari või intervjuud (kahjuks ei suuda allikat hetkel meenutada) väitis Neivelt, et Hansapanga juhtkonnal on põhimõte mitte kommenteerida (s.h. soovitada või mittesoovitada) Hansapanga enda või mõne teise eesti panga aktsiaid. Umbes et nad ei soovita ise Hansa aktsiat, kuna börss võib siis midagi halvasti mõelda.
Ja minu arvates ei ole Neivelt mitte kunagi soovitanud või siis mittesoovitanud Hansat osta või müüa. Ehk mulle tundub, et nad jälgivad seda põhimõtet üsna täpselt.
Velikij
Ja nendele, kes räägivad intressitõusust - no mis sellest protsendist või isegi paarist siis juhtub? Mitte midagi olulist ei juhtu!
Hanzaneti kodulaenukalkulaatori andmetel suurendab 0,25% võrra tõstetud intress laenu kuumakset ca 3%.
2% intressi tõusu tähendab 25% laenu kuumakse tõusu.
Kinnisvara saab väga edukalt üle võimendada.
Väidan, et tegelikult laenatakse, kasutades tagatisena kinnisvara tagatisena protsentuaalselt rohkem võrreldes tagatise väärtust. Keegi ei repotanud 97 80-75% tagatiseväärtusest. Samuti saab kinnisvara kasutades edukalt ehitada nn matrjokat. Seega.....
Väidan, et tegelikult laenatakse, kasutades tagatisena kinnisvara tagatisena protsentuaalselt rohkem võrreldes tagatise väärtust. Keegi ei repotanud 97 80-75% tagatiseväärtusest. Samuti saab kinnisvara kasutades edukalt ehitada nn matrjokat. Seega.....
Minu arvates ei tasuks maailma intressimäärade tsüklite mõju Eesti kinnisvarahindadele üle tähtsustada. Taustsüsteemid on selleks liiga erinevad. Panustada kinnisvarahindade langusele vaeses kiiresti kasvavas majanduses on imho lootusetu ettevõtmine. Londonis või mõnel teisel arenenud ja mullistunud kinnisvaraturul oleks lühikese positsiooni võtmine ehk isegi väärt idee, aga meie regioonis ei näe ma sellel lähimatel aastakümnetel mõtet. Muu maailma intressitõusu hirm on kiirelt kasvava majanduse ja palkade tingimustes minu arvates ületähtsustatud hirm. Ja millised tegurid peaksid Euroopa Keskpanka praegu sundima järsult intressimäärasid tõstma?
Ilmselt mingi osa spekulatiivsematest kinnisvarainvestoritest avastab, et ostan-ja-üürin-välja ei olegi aastal 2005 enam kõige tootlikum investeering. Mingi osa sellest rahast võiks ju jõuda ka finantsinvesteeringutesse ja turgutada ka kohalike fondide mahte. Usun, et lähimatel aastakümnetel on head väljavaated nii kohalikul kinnisvaral kui kohalikel ettevõtetel (aktsiad fondid). Isiklikult usun, et portfell siinse regiooni ettevõtetest lööb kinnisvarainvesteeringut tootluse poolest, kuid ka ajutised tagasilöögid on finantsinvesteeringutes veidi valusamad.
Ilmselt mingi osa spekulatiivsematest kinnisvarainvestoritest avastab, et ostan-ja-üürin-välja ei olegi aastal 2005 enam kõige tootlikum investeering. Mingi osa sellest rahast võiks ju jõuda ka finantsinvesteeringutesse ja turgutada ka kohalike fondide mahte. Usun, et lähimatel aastakümnetel on head väljavaated nii kohalikul kinnisvaral kui kohalikel ettevõtetel (aktsiad fondid). Isiklikult usun, et portfell siinse regiooni ettevõtetest lööb kinnisvarainvesteeringut tootluse poolest, kuid ka ajutised tagasilöögid on finantsinvesteeringutes veidi valusamad.
to: Velikij
Ma ei tea kas sa pole aru saanud, aga minu kommentaarid HP teemal on sügavalt iroonilised, ja selle aktsia suhtes olen ma pikas perspektiivis karune juba ligi 2 aastat. Ilmselgelt olen ma see ainus tola, kes "nii võimsast ja lõpmatust tõusust" osa ei võta ja ei hakkagi võtma ja seetõttu ka küllalt raha teenimata, aga ükskord lõppevad kõik haibid otsa.
Aga üldiselt, mida aeg edasi, seda rohkem olen ma veendunud, et see lõpp ei pruugi üldse nii pea veel tulla. Peamine probleem on selles, et kohalikud väikeinvestorid peavad lõpuks kõige rämedamalt vastu pükse saama, aga praegu on neid võrreldes välisrahaga ikka liiga vähe turul. Kotihoidjaid tuleb juurde hankida. Eelkõige just need, kellel saab lõpuks villand "pidevast tõusust" ilma jäämine. Mul mõned turuvõhikutest sõbrad juba mõnda aega ahhetavad ja ohhetavad ("täiesti perses, kuidas tõuseb!") ja ma ootan huviga, millal nemad murduvad ja laiemalt vastavaid signaale tulema hakkab.
Ma ei tea kas sa pole aru saanud, aga minu kommentaarid HP teemal on sügavalt iroonilised, ja selle aktsia suhtes olen ma pikas perspektiivis karune juba ligi 2 aastat. Ilmselgelt olen ma see ainus tola, kes "nii võimsast ja lõpmatust tõusust" osa ei võta ja ei hakkagi võtma ja seetõttu ka küllalt raha teenimata, aga ükskord lõppevad kõik haibid otsa.
Aga üldiselt, mida aeg edasi, seda rohkem olen ma veendunud, et see lõpp ei pruugi üldse nii pea veel tulla. Peamine probleem on selles, et kohalikud väikeinvestorid peavad lõpuks kõige rämedamalt vastu pükse saama, aga praegu on neid võrreldes välisrahaga ikka liiga vähe turul. Kotihoidjaid tuleb juurde hankida. Eelkõige just need, kellel saab lõpuks villand "pidevast tõusust" ilma jäämine. Mul mõned turuvõhikutest sõbrad juba mõnda aega ahhetavad ja ohhetavad ("täiesti perses, kuidas tõuseb!") ja ma ootan huviga, millal nemad murduvad ja laiemalt vastavaid signaale tulema hakkab.
Kes ostab Lasnamäele NL paneelmaja korter aastal 2010 ????? (Neid on kümneid tuhandeid ja languspotentsiaal tohutu)
Miks mõni inimene ikka ostab aastal 2005? Sellepärast et inimesi on kärsitum kui ehitusfirmad suudavad ehitada. Kui oleks sama lihtne importida kortereid kui on olnud importida autosid, siis oleks Eestis täna sama palju NL paneelmaju kui on NL autosid.
Ühesõnaga, paneelmajade hinnad lähevad alla! Uute korterite hinnad on raskem prognoosida. Koos NL-majade langus ja tiheneva konkurents arendajate vahel on aga tõenäoline et lähiaastatel nad samuti langevad. Ehitushindade tõus on selles perspektiivis marginaalnse tähendusega.
Samas, tuleval 20 aastatel KINDLASTI läheb suhteliselt suur osa Eesti SKTst korterite ehitamiseks. Nii, ehitustöötajad ja ehitusfirmad kindlasti töötuks ei jää.
Miks mõni inimene ikka ostab aastal 2005? Sellepärast et inimesi on kärsitum kui ehitusfirmad suudavad ehitada. Kui oleks sama lihtne importida kortereid kui on olnud importida autosid, siis oleks Eestis täna sama palju NL paneelmaju kui on NL autosid.
Ühesõnaga, paneelmajade hinnad lähevad alla! Uute korterite hinnad on raskem prognoosida. Koos NL-majade langus ja tiheneva konkurents arendajate vahel on aga tõenäoline et lähiaastatel nad samuti langevad. Ehitushindade tõus on selles perspektiivis marginaalnse tähendusega.
Samas, tuleval 20 aastatel KINDLASTI läheb suhteliselt suur osa Eesti SKTst korterite ehitamiseks. Nii, ehitustöötajad ja ehitusfirmad kindlasti töötuks ei jää.
to suffiks:
Olen irooniast aru saanud küll - paraku vastan sama irooniliselt :-)
Olen irooniast aru saanud küll - paraku vastan sama irooniliselt :-)
Ei tea, minu arvates võib asi langusesse pöörduda siis kui sissetulekud ei arene soovitud suunas. Kas mitte kõik ei panusta sissetulekute kasvule? Kui nii, siis need ei pruugi kasvada, pigem võivad isegi kahaneda. Palk ju võibki tõusta ja tõusebki, aga ei tõuse ühes tempos või suuremas tempos väljaminekutega. Kusjuures ma ei mõtle inflatsiooni, vaid uusi teenuseid ja tooteid ning trende mis tahavad ka maksmist. Seda selleks, et kaardil püsida. No fantaseeriks siia näiteks (lihtsalt näiteks, mitte, et ma sellesse tugevalt usuks) jeebihulluse. Oletame, et teed lähevad veel kehvemaks ja oletame, et jeebi omamine muutub veel rohkem staatuseks kui praegu. Oletame, et iga müügiesindaja hakatiski peab endale jeebi ostma või teda ei võeta tõsiselt. Naerda ju võib (ja peab), aga mobiiltelefon ju on selline asi, et peab olema. Okei, tänu jeebitrendile väljaminekud kasvavad oluliselt rohkem kui palk tõuseb ja reaalsissetulek väheneb, paneme siis väikese intgressitõusu ka ja ongi paljudel põõn?
Põõna võib vabalt panna ka maksuamet, lõpetab ümbrikupalgad ja pressib igalt üürileandjalt 26% sisse. Raha kohe megalt vähem vabalt käes.
Põõna võib vabalt panna ka maksuamet, lõpetab ümbrikupalgad ja pressib igalt üürileandjalt 26% sisse. Raha kohe megalt vähem vabalt käes.