kas kuskil on miskeid arvutusi ka, millest see 8000eek/m2 koosneb?
Kas mitte kogu paepealne põhjarannik radioktiivne pole? Kuskilt on silma hakanud graafik, kus võrreldi vähiriski radooni ja tavalise suitsetamise puhul. Esimese puhul oli see võrreldes suitsetamisega kaduvväike. Arvan, et suitsetamiseks võib ka passiivset suitsetamist lugeda, nii et radooni pärast ma eriti ei muretseks. Küll ei tahaks aga halletavas majas (kuskil USAs oli terve linnatäis väikseid lapsi ära surnud, kuna majad ühtemoodi valesti ehitatud, keldrist tuli ventilatsiooniga seeneeoseid lastetuppa), ega kõrgepingeliinide all (see indutseeritud vms. vool ei saa lihtsalt hea olla) elada.
radioAktiivne ikka:)
Täpsustan küsimust:
kas kolmandiku võrra odavam ruutmeetrihind (10v15 keek/m2) kompentseerib 40 minutise sõiduaja tipptunnil kesklinna?
Ehk siis, kas ma leian 15 peret kellel pole soovi Tallinnas 15keek korteri ruudu eest maksta aga 10keek/m2, 40 minutit sõitu, kohapeal väljakujunenud elukeskond ning infra sobivad?
PS kui 10000 eek/m2 on teie arvates liiga odav siis võib alati marginaali suurendada :)
PPS kes broneerimisest või kaasfinantseerimisest huvitatud on: andrus.oja@mail.ee
kas kolmandiku võrra odavam ruutmeetrihind (10v15 keek/m2) kompentseerib 40 minutise sõiduaja tipptunnil kesklinna?
Ehk siis, kas ma leian 15 peret kellel pole soovi Tallinnas 15keek korteri ruudu eest maksta aga 10keek/m2, 40 minutit sõitu, kohapeal väljakujunenud elukeskond ning infra sobivad?
PS kui 10000 eek/m2 on teie arvates liiga odav siis võib alati marginaali suurendada :)
PPS kes broneerimisest või kaasfinantseerimisest huvitatud on: andrus.oja@mail.ee
Üks mõte oleks uurida juba kohapeal olevate (vanade või uute) korterite hinda võrreldes linna hindadega. Tavaliselt on turg juba asjad paika pannud ning kui uut infrastruktuuri ei loo, siis vaevalt, et uus projekt rahva eelistusi muudab.
Nelikümmend ja nelikümmend. Igast Tallinna suburbiast ( nt Viimsi ja Tabasalu ) on sõiduaeg nelikümmend minutit. Tipptunnil. Näidake mulle kes ei sõida tööle ja tagasi tipptunnil. Kokku siis kaks pereliiget 2* 40 * 2 laias laastus miinimum kolm tundi kokku autos iga jumala päev. Tundub sobivat kõigile :-) Vaba aega tundub laialt käes olevat.
Seega, kui see neli kümpsi on reaalne aeg ka tipptunnil, siis pole seda vaja üldse mainida - see on norm.
No aga arvutame.
Variant 1 - korter linnas, 60 m2, maksumus 900.000 (15K eek m2), 30 aastane laen, sissemaks 25%, kuumakse - 2956-281 (tulumaksu tagastus aasta lõpus)= 2675 kr. Hommikul ja õhtul töölesõit 10 + 10, kokku 20 min.
Variant 2 - korter "linna lähedal linnas", 60 m2, maksumus 600.000 (10K eek m2), 30 aastane laen, sissemaks 25%, kuumakse - 1971-187 (tulumaksu tagastus aasta lõpus)= 1784 kr. Hommikul ja õhtul töölesõit 40 + 40, kokku 80 min. 60 min rohkem, kui variant 1. Keskmine auto võtab tunniga ca 8-10 l bensiini, mis maksab ca 100 kr. No 25 korda kuus ikka linnas käid, seega 2500 kr läheb bensiinile rohkem, kui linnaelanikul.
Kulud kuus kokku - korter linnas - 2675 kr, korter "linna lähedal linnas" 1784+2500= 4284 kr.
Loomulikult ei kehti see arvutus, kui keegi bensiini niisama saab või jalgrattaga sõidab.
Seega, hind ikkagi ei ole argument sinna korteri ostmiseks. Pluss muidugi see pidev sõitmine tapab kiiresti ära. Aga igasuguseid entusiaste on, mul üks tuttav käib iga päev Haapsalust ja ei kurda.
Variant 1 - korter linnas, 60 m2, maksumus 900.000 (15K eek m2), 30 aastane laen, sissemaks 25%, kuumakse - 2956-281 (tulumaksu tagastus aasta lõpus)= 2675 kr. Hommikul ja õhtul töölesõit 10 + 10, kokku 20 min.
Variant 2 - korter "linna lähedal linnas", 60 m2, maksumus 600.000 (10K eek m2), 30 aastane laen, sissemaks 25%, kuumakse - 1971-187 (tulumaksu tagastus aasta lõpus)= 1784 kr. Hommikul ja õhtul töölesõit 40 + 40, kokku 80 min. 60 min rohkem, kui variant 1. Keskmine auto võtab tunniga ca 8-10 l bensiini, mis maksab ca 100 kr. No 25 korda kuus ikka linnas käid, seega 2500 kr läheb bensiinile rohkem, kui linnaelanikul.
Kulud kuus kokku - korter linnas - 2675 kr, korter "linna lähedal linnas" 1784+2500= 4284 kr.
Loomulikult ei kehti see arvutus, kui keegi bensiini niisama saab või jalgrattaga sõidab.
Seega, hind ikkagi ei ole argument sinna korteri ostmiseks. Pluss muidugi see pidev sõitmine tapab kiiresti ära. Aga igasuguseid entusiaste on, mul üks tuttav käib iga päev Haapsalust ja ei kurda.
arvestamata on sissemaksu vahe 75.000
ja linna/linnalähedase sõidu võrdluses on vahe ikkagi just maanteesõidus ,seega see vahe
võiks olla hoopis n km päevas maanteesõitu.,linnas liigud mõlemal juhul.
ja linna/linnalähedase sõidu võrdluses on vahe ikkagi just maanteesõidus ,seega see vahe
võiks olla hoopis n km päevas maanteesõitu.,linnas liigud mõlemal juhul.
Aga arvestamata on ka see, et kui 30 aastaga ei muutuks kummagi korteri väärtus mitte ühtegi senti, siis laenulepingu lõppedes linnakorter maksab 900.000 ja teine 600.000.
ANTTI123
Miks siis hind ei või argument olla kui kallima korteri kõrgemaks sissemaksuks (omafinantseeringuks) lihtsalt raha puudub? Samas kui suuremad jooksvad kulud saadakse jooksvatest sissetulekutest tasa, aga korteri ostmata jätmisel on üürikulud samas suurusjärgus linna lähedal korteri omamisega seotud kuludega.
Pealegi on paljudest Tallinna ümbruse piirkondadest võimalik üsna mugavalt ka ühistranspordiga linna jõuda, kui tegu paikse tööga (töö kontoris või tsehhis vms.), mis ei eelda autoga mööda linna sõelumist.
Nagu mitme tuttava käest olen kuulnud kasutatakse Tallinna lähiümbrusest töölesaamiseks ka skeeme, kus 1 autoga linna siirduja toimetab kohale mitu paikse töö tegijast naabrit, õhtul siis vastupidine võimalus, mis ei paku küll sellist vabadust nagu oma auto, aga on kulude kokkuhoiu mõttes aktsepteeritav.
Miks siis hind ei või argument olla kui kallima korteri kõrgemaks sissemaksuks (omafinantseeringuks) lihtsalt raha puudub? Samas kui suuremad jooksvad kulud saadakse jooksvatest sissetulekutest tasa, aga korteri ostmata jätmisel on üürikulud samas suurusjärgus linna lähedal korteri omamisega seotud kuludega.
Pealegi on paljudest Tallinna ümbruse piirkondadest võimalik üsna mugavalt ka ühistranspordiga linna jõuda, kui tegu paikse tööga (töö kontoris või tsehhis vms.), mis ei eelda autoga mööda linna sõelumist.
Nagu mitme tuttava käest olen kuulnud kasutatakse Tallinna lähiümbrusest töölesaamiseks ka skeeme, kus 1 autoga linna siirduja toimetab kohale mitu paikse töö tegijast naabrit, õhtul siis vastupidine võimalus, mis ei paku küll sellist vabadust nagu oma auto, aga on kulude kokkuhoiu mõttes aktsepteeritav.
Henno, no see ühe autoga sõitmine on küll väga mugav ... :)
hmm, mis see loeb kui 30 aasta pärast on 1 korter 900 000 ja 2 korter 600 000, maksnud oled ka nende eest aastate jooksul kokku kas 1188000 (-900000=288000) või 792240 (-600000=192240)?
Ma ei väidagi, et nüüd üks variant on õige ja teine vale. Lihtsalt tavaline situatsioon on selline, et bussiga sõita ei taha ja naabrites ei saa ju ka kindel olla.
Andrus Oja küsis, et kas kolmandiku võrra odavam ruutmeetri hind kompenseerib 40 min ühe otsa peale sõitu. Minu jaoks on vastus ei.
Andrus Oja küsis, et kas kolmandiku võrra odavam ruutmeetri hind kompenseerib 40 min ühe otsa peale sõitu. Minu jaoks on vastus ei.
Viimase kohta, on ainult aja küsimus, millal carpooling ka Eestis laiemalt levima hakkab, eriti ostujõudu ja bensiini hinda arvestades.
Nahuj, täna just sõitsin tipp-friggin-tunnil. Nii hommikul kui õhtul. See on ikka täielik porno ausalt öeldes, kohe näha et rahvas liiga rikas. Kui nii edasi läheb, siis varsti tuleb:
1) Linna piirides auto kasutamine maksustada, hevili.
VÕI
2) Kütuseaktsiis kõkskõksadikõkskõks 40 EEK-ni liitrilt tõsta. See ei ole küll reaalne, kuna linnast väljas on auto täitsa asjalik asi.
VÕI
3) Liising (võlgu elamine laiemalt) ära keelata.
Vot siis olekski nii, et elukeskkond oleks tervem (linnaõhk puhtam), ühistranspordisüsteem topnotsh, ajaraisk minimaalne (ummikutes passimine), majanduslik kadu oluliselt väiksem (seisvate autode mootorite töötamine on raiskamine extraordinaire) ja inimesed sõbralikumad.
Ja kes jaksab pärast neid meetmeid autoga sõita, sõitku aga julgelt.
Nahuj, täna just sõitsin tipp-friggin-tunnil. Nii hommikul kui õhtul. See on ikka täielik porno ausalt öeldes, kohe näha et rahvas liiga rikas. Kui nii edasi läheb, siis varsti tuleb:
1) Linna piirides auto kasutamine maksustada, hevili.
VÕI
2) Kütuseaktsiis kõkskõksadikõkskõks 40 EEK-ni liitrilt tõsta. See ei ole küll reaalne, kuna linnast väljas on auto täitsa asjalik asi.
VÕI
3) Liising (võlgu elamine laiemalt) ära keelata.
Vot siis olekski nii, et elukeskkond oleks tervem (linnaõhk puhtam), ühistranspordisüsteem topnotsh, ajaraisk minimaalne (ummikutes passimine), majanduslik kadu oluliselt väiksem (seisvate autode mootorite töötamine on raiskamine extraordinaire) ja inimesed sõbralikumad.
Ja kes jaksab pärast neid meetmeid autoga sõita, sõitku aga julgelt.
Henno, see 600 vs 900 loeb küll, sest antud situatsioonis ei saa me võrrelda ainult makset pangale. Linnaelanik maksab ainult pangale, teine kodanik maksab korterilaenu nii pangale kui bensiinifirmale. Me võrdleme kulu, mitte laenumakset pangale.
Head autovaba päeva muidugi kõigile, kes täna ummikus istusid.
Head autovaba päeva muidugi kõigile, kes täna ummikus istusid.
See 2500 krooni täiendavaks bensiinikuluks on ikka VÄGA lambist arvutatud.
Ei ole ju niiväga lambist midagi. Umbes tunni sõidab ta päevas rohkem. Selle tunni sõidab ta maanteel kiirusega 90 km/h ja keskmine auto võtab sellel ajal ca 8-10 l bensiini. Umbes 25 korda kuus käib ta linnas. Minu meelest väga mõistlikud numbrid. Ma saan aru, kui oleksin toonud näite, et ta sõidab koju oma Hummeriga läbi metsa ja kulutab 100 liitrit päevas.
Teeks siis omapoolse ligikaudse arvutuse...
Eeldused:
Tipptunnil 40 min kodust kesklinna, see tähendab minimaalselt 15-20 min linnasõitu ja seega 20-25 min maanteesõitu.
15-20 min linnasõitu oleks niikuinii kesklinna tööle jõudmiseks (kesklinna 15K ruutmeetrihinnaga korterit ei saa).
Kütusekulu maanteel 90 km/h sõites 6l/100km.
Iga päev kulub maanteesõidule seega 40-50 min (oletame, et maanteel kulub 45 min, linnas 35).
Linnas käiakse 21 (tööpäevad) + 2 (üle nädala nädalavahetusel) = 23 korda kuus.
Maanteel sõites 90 km/h 45 minutit => teepikkus 67.5 km.
Kokku kulub kütust 67.5*23*6/100 = 93 liitrit.
Lisakulu bensiinile võrreldes Tallinna äärelinnas elamisega 93*10.7=995 krooni.
Eeldused:
Tipptunnil 40 min kodust kesklinna, see tähendab minimaalselt 15-20 min linnasõitu ja seega 20-25 min maanteesõitu.
15-20 min linnasõitu oleks niikuinii kesklinna tööle jõudmiseks (kesklinna 15K ruutmeetrihinnaga korterit ei saa).
Kütusekulu maanteel 90 km/h sõites 6l/100km.
Iga päev kulub maanteesõidule seega 40-50 min (oletame, et maanteel kulub 45 min, linnas 35).
Linnas käiakse 21 (tööpäevad) + 2 (üle nädala nädalavahetusel) = 23 korda kuus.
Maanteel sõites 90 km/h 45 minutit => teepikkus 67.5 km.
Kokku kulub kütust 67.5*23*6/100 = 93 liitrit.
Lisakulu bensiinile võrreldes Tallinna äärelinnas elamisega 93*10.7=995 krooni.
Normaalsed masinad ei võta 6 liitrit:)
Jah, ei võta tõesti 6 liitrit. Aga vaevalt, et inimene, kellel on raha, et osta normaalne masin (kütusekulu maanteel > 6l/100km), hakkab ostma kuhugi urkasse korterit 10K/m2.
6 liitrit sai valitud kui kompromiss, sest tegelikult on piisavalt tavalisi pereautosid, mille kütusekulu 90km/h juures on oluliselt alla 6 (eelduseks oli ju, et inimene läheb väikelinna seetõttu, et tal pole piisavalt raha, et osta kallist korterit Tallinnas, tõenäoliselt sõidab ta ka väiksema/mitte väga võimsa autoga).
6 liitrit sai valitud kui kompromiss, sest tegelikult on piisavalt tavalisi pereautosid, mille kütusekulu 90km/h juures on oluliselt alla 6 (eelduseks oli ju, et inimene läheb väikelinna seetõttu, et tal pole piisavalt raha, et osta kallist korterit Tallinnas, tõenäoliselt sõidab ta ka väiksema/mitte väga võimsa autoga).