Ehk sobiks baka tööks? Või on keegi ise enda huvides kasvukonto oste fikseerinud ning sellele järgnenud tunni ja päeva liikumisi?
Kui sisemise tunde järgi ütleksin, siis jah, ostud tehakse kõrgema taseme juures. Aga unustame ära mida tähendab “kõrgem” tase? Tegelikult räägime hilisematest madalamatest tasemetest. Ja selles on selge loogika - kuna indeksaktsiates tehakse oste väga reeglipäraselt, siis kindlasti järgivad seda igasugused nn aktiivsed fondid või fondijuhid.
Et kui müüa siis on mõtekas teha seda siis kui kasvukonto laadsed tooted on ostmas.
Ja ka vastupidi - kui müügihuvi on väiksem, siis “kasvukontod” ostavad aktsiad kõrgemaks millele järgneb langus. Elementaarne turu loogika.
Me ei ajasta kuidagi Kasvukonto oste ja portfellides olevad suurimad ETF-id on ühtlasi ka XETRA börsil ühed kõige likviidsemad.
Tehingute tegemise ajavahemik on tõesti üsna lai ja see on tehnilistel põhjustel, et süsteem jõuaks ära genereerida kõik ostuorderid, saata tehingud börsile ja seejärel kinnitada ka orderitele hinnad. Euroopa orderid on enamasti börsil tehtud juba kella üheks või kaheks kus spreadid on ka väiksemad. USA aktsiatehinguid hakatakse börsil tegema ca 16.50 paiku.
Nii nagu XETRA statistikast välja tuleb on ka muudel turgudel enamasti esimene pooltund kõige volatiilsem ja seejärel lähevad spreadid kitsamaks.
Näitena märtsi spreadid Kasvukonto kõige populaarseima valiku S&P 500 indeksit jälgiva SXR8 kohta. Graafik näitab investori kulu baaspunktides kui osta ja müüa samal hetkel 100 000 EUR ulatuses antud väärtpaberit.
Allikas: Deutsche Börse Cash Market - ETF & ETP statistics
Meie suvine praktikant kajastab kindlasti suve jooksul uuemat statistikat Kasvukonto kontekstis. Üks varasem artikkel: Millal on kõige soodsam osta börsil kaubeldavaid fonde?
4 Likes
Ja jälle näeme seda kus eile ja täna hinnad tõusevad, siis tehakse ära “kasvukonto” ostud ja hind saab jälle langeda 
Kasvukonto sai jutumärkidesse põhjusel, et ei mõtle ainult LHV toodet vaid üldiselt - maakleritel on teada, et millal sarnaste toodete ostud, üle maailma, tehakse. Kui meil Eestis on ostude ja müükide vahe ühes kuus ehk vaid mingi viis miljonit, siis mõelge mis summad üle maailma fondidesse liiguvad. Aktsiad lihtsalt ei saa hullult kukkuda. Või siis taastuvad kiiresti.
1 Like
Kui see tõsi oleks, siis saaks selle peale automaatse kauplemisstrateegia ehitada. Mille tulemusena omakorda see anomaalia tasanduks v kaoks.
1 Like