LHV üks vanemaid tooteid "Kasvukonto" sai kevadel tunda värskeid tuuli ning alustajal investoril peaks olema veelgi lihtsam esimesi samme teha. Pikaajalisest investeerimisest ja Kasvukontost on pikemalt kirjutanud Kaarel Kalle.
Kasvukonto on pikaajalisele investorile mõeldud toode, kes soovib väikeste summadega oma portfelli kasvatada. Investeeringud toimuvad korra nädalas varem kliendi poolt koostatud valikute alusel. Portfelli saab kaasata kuni kümme fondi või üksikaktsiat. Valitavaid väärtpabereid on 77 ning valida saab nii väga laiapõhjaliste aktsiafondide, kitsamate sektoripõhiste ja regionaalsete fondide ning üksikaktsiate seast.
Kasvukonto puhul saab investeerida alates 1 eurost. Üle 1000 euroste summade korral võiks fonde osta juba otse börsilt või fondihaldurilt. Ostutehingu tasu on 1% ning haldustasu esimesel aastal puudub (edaspidi (0,02% kuus (min 0,5 eurot). Müügitehinguid saab teostada igal ajahetkel, kuid arvestama peab teenustasuga 9 eurot + 0,14%, mis eeldab vähemalt paariaastast perioodilist rahapaigutust.
Kasvukonto puhul on vaja koostada endale sobiv investeerimisportfell, sõlmida Kasvukonto leping LHV internetipangas ja seejärel kanda kontole investeeritav summa (soovitan püsikorraldust). Kontole laekunud raha eest (kui see on suurem kui 1 eurot) ostetakse igal kolmapäeval kell 11-19 varem koostatud portfelli kohaselt uusi väärtpabereid. Väärtpaberid kantakse kontole kolme komakohaga, st miinimumkogus ei ole mitte 1 väärtpaber vaid 0,001.
Kasvukonto lisainfo
Kõik küsimused on teretulnud!
Edit 26.07.2024 - korrigeerisime teenustasud Alo algses postituses tänasele vastavaks.
Jah, tore on, aga miks te ei ole seda lülitanud pensioni III-sse sambasse?
Iseenesest huvitav mõte - pensioni III sammas koosneks ainult S&P 500 indeksfondist. Maksusoodustuse mõttes on hea teada, et Kasvukonto sobib ka investeerimiskonto süsteemi, st tulumaksu saab edasi lükata kuni kasumi kasutuselevõtuni.
kas S&P 500 indeksfondi dividendidest midagi investori kontole laekub?
Dividendid kantakse kasvukontole ning kui summa on alla 30 euro, siis jääb see ootele, suurema summa korral investeeritakse kolmapäeval.
Ma küsiks lausa, et miks ei ole sellist II sammast?
Kui nii küsitakse, siis järelikult on hea toode. Pensionifondide puhul kahtlustan natuke ühe vastaspoole riski, st ühe fondihalduri käest fondi ostes võtab pensionifond märkimisväärse vastaspoole riski. samas võib ju ka fondihaldur ise 500 indeksisse kuuluvat aktsiat kokku osta.
miks peab üldse III-samba raames investeerima mingisse kohaliku panga hallatavasse fondi? Kas see tuleneb pensionikindlustuse seadusest vms? miks ei või teadlikum investor vabatahtlikku sammast ise investeerida oma parima teadmise järgi (kasvõi kasvufondi laadsesse etfi/indeksfondide valimisse, nagu vabatahtlik IRA plan USAs) ilma kohalikule Peetrile allokatsiooni jm "haldamis"teenuste eest maksmisest?
See tuleneb tõesti seadusest.
vollie
miks peab üldse III-samba raames investeerima mingisse kohaliku panga hallatavasse fondi? Kas see tuleneb pensionikindlustuse seadusest vms? miks ei või teadlikum investor vabatahtlikku sammast ise investeerida oma parima teadmise järgi (kasvõi kasvufondi laadsesse etfi/indeksfondide valimisse, nagu vabatahtlik IRA plan USAs) ilma kohalikule Peetrile allokatsiooni jm "haldamis"teenuste eest maksmisest?
III sammas ei ole kohustuslik! Teadlikum investor ehitab ise oma "III samba" ;-)
vollie,
mitu protsenti inimestest on need teadlikud investorid? Natuke saab aimu kui vaatad aktsiamängu tulemusi. Seal peaksid ometi teadlikud investorid olema. OK, mängu eesmärk ja takstika oli teine, aga ikkagi...
mitu protsenti inimestest on need teadlikud investorid? Natuke saab aimu kui vaatad aktsiamängu tulemusi. Seal peaksid ometi teadlikud investorid olema. OK, mängu eesmärk ja takstika oli teine, aga ikkagi...
"ensionifondide puhul kahtlustan natuke ühe vastaspoole riski, st ühe fondihalduri käest fondi ostes võtab pensionifond märkimisväärse vastaspoole riski."
No võid ju osta SPY ja VOO jne ja nii hajutada. Aga võrreldes Eesti pensiondifondihalduri riskiga on see vastaspoole risk ikka köömes. Ma olen juba aastaid väitnud, et Eestis on puudu riiklik (või siis mitte-tulunduslik), ilma teenustasudeta, 1000 eurose kuupalgaga 1 fondihalduriga indeksfondi 100% investeeriv fond. Kõik 20-30 aastased peaksid ratsionaalselt käitudes sinna raha paigutama (vt. ka W. Buffetti viimast kirja). Vastuargumendina olen ma saanud fondijuhtidelt jutte valuutariskist, vastaspoole riskist ja fondi keerukusest...
No võid ju osta SPY ja VOO jne ja nii hajutada. Aga võrreldes Eesti pensiondifondihalduri riskiga on see vastaspoole risk ikka köömes. Ma olen juba aastaid väitnud, et Eestis on puudu riiklik (või siis mitte-tulunduslik), ilma teenustasudeta, 1000 eurose kuupalgaga 1 fondihalduriga indeksfondi 100% investeeriv fond. Kõik 20-30 aastased peaksid ratsionaalselt käitudes sinna raha paigutama (vt. ka W. Buffetti viimast kirja). Vastuargumendina olen ma saanud fondijuhtidelt jutte valuutariskist, vastaspoole riskist ja fondi keerukusest...
Olen nagu aru saanud, et samaaegselt võib koguda mitmesse III samba fondi ja nendest ei pea sealjuures mitte ükski kodumaine olema. Kui keegi leiab, et talle Eesti fondihaldurid ei sobi, siis võib proovida, äkki läheb Taani või Läti omadega edukamalt. Tulumaksusoodustus laieneb ka neile. Või teab keegi teisiti?
:D III samba võlu ju paljuski tema tulumaksutagastuses, mis ise-investeeritud III-le sambale ei laiene. Vabandan, kindlasti ei tahtnud kohalike pensionifondi haldurite kohta halvasti öelda, sest vahet pole kas Peeter, Peters v Peter :P lihtsalt, üks vahemees jälle vahel. Minumeelest võiks III samba raames ikka pakkuda ka valikut passiivsetest instrumentidest, vahest mõne disclaimeri v soovitusega allokatsiooni kohta natuke vähem teadlikule investorile. Kuna III sammas ju vabatahlik - miks siis peab sunnitult kellegi poolt kokkupandavat konsommeed tarbima.. seda ma ei adu
Tore, et teenusarendusega tegeletakse ja kahtlemata sobib Kasvukonto sellisel kujul eesmärgiga, et "alustajal investoril peaks olema veelgi lihtsam esimesi samme teha". Mulle endale meeldiks, kui Eesti investeerimismaastikule ilmuks lõpuks ka mõni toode, mis aitaks "pisut asjadest aimu saanud investoril tema teisi või kolmandaid samme teha. Selles vaates võiks mõned asjad teisiti olla:
1. Piirangu asemel, et portfelli sissemaksete struktuur tuleb paika panna lepingu sõlmimisel, võiks olla võimalus muuta sissemaksete struktuuri kasvõi iga sissemakse korral. See annaks võimaluse portfelli sissemaksete kaudu rebalanseerida või selle struktuuri "ümber kasvatada". Pole ju eriti mõistlik eeldada, et investori vaated portfelli optimaalsele jaotusele kogu 45+ aastase investeerimisperioodi jooksul kordagi ei muutu.
2. Lisaks võiks olla võimalus määrata mitte sissemaksete struktuur, vaid portfelli (siht)struktuur. Selle korral muutuksid sissemaksed automaatselt ja dünaamiliselt selliselt, et suunduvad rohkem porfelli alakaalu jäänud positsioonidesse. Võin kogemustele ja pikaajalisele statistikale tuginedes näidata, et mõistliku portfelli struktuuri korral toob selline lähenemine investorile pidevat ja mõõdetavat lisatootlust võrreldes fikseeritud sissemaksestruktuuriga nii turgude tõusul kui langusel.
3. Portfelli koosseisus võiks lisaks investeerimisinstrumentidele olla ka rahakonto või mingi samaväärne likviidsuspositsioon (1-kuuline EUR hoius, mingi EUR Liquidity Fund vms). Rahalised sissemaksed läheksidki esmalt just sinna ning investor ise saaks dünaamiliselt määrata, kas ja millises osas liiguvad sealt sissemaksed muudele positsioonidele laiali. See annaks võimaluse rakendada portfellidele erinevaid Value Averaging tehnikaid, mis jällegi toodavad tõestatult "alfat" võrreldes tavapärase Dollar Cost Averaging-uga.
4. Fondivalik: Erinevate fondide valimise mõte portfelli on riski hajutamine, mis seisneb investeerimisinstrumentide hinnaliikumiste negatiivsel korrelatsioonil või siis vähemalt nende omavahelisel sõltumatusel. Üldse on tänapäevases globaliseerunud majanduses regionaalsel põhimõttel hajutamine üha enam oma väärtust kaotamas. Divergents erinevate regioonide vahel on ajaloolisega võrreldes üha vähenemas ja jääb üha rohkem alla sektoripõhisele divergentsile. Minu arust võiks kaasaegne portfell olla diversifitseeritud sektorite mitte regioonide põhiselt. Hetkel Kasvukonto fondivalik seda saavutada ei võimalda.
5. Fondivalikus on mõningaid "valgeid laike". Endale näiteks meeldiks, kui esindatud oleksid veel Commodities, REIT, Natural Resources, Frontier Markets, eraldi Skandinaavia, Eastern Europe -ex Russia jne. Ka võlakirjafondide valik võiks olla paindlikum - riigivõlakirjad eraldi ettevõtete omadest ja miks mitte eraldi valikud high-yield ja "investment-grade" võlakirjadele jms.
6. Mitte kõik indeksfondid pole vennad. Sõltuvalt fondi reeglitest võivad aktsiad indeksist välja kukkuda ja uutega asendatud saada. See toob fondile kaasa transaktsioonitasusid, mille tõttu kipub ETF püsivalt maha jääma indeksist, mida ta järgib. Vastava näitaja inglisekeelne nimetus on "turnover ratio", mille mõju kohta annab lugeda näiteks siit. Kahjuks on ka Kasvukonto valikusse trehvanud mõned ETF-id mille ehitusest tulenevalt on see näitaja pehmelt öeldes nigel ning millest pikaajaline investor võiks seetõttu eemale hoida (ETF-maastikel leidub samaeesmärgilisi märksa paremaid alternatiive).
7. Toode võiks olla sadaval ka investeerimisriskiga kindlustustoote vormis. Kuigi tulumaksusoodustusi kindlustustoodetele enam pole, on neil siiski eelised selles osas, et investori surma korral ei käsitleta investeeringut pärandi osana, koos kõigi sellest tulenevate sundosade ja pärandimenetluse viivituste ja kuludega. Investor saab ise määrata enda parima äranägemise kohaselt soodustatud isikud ja osakaalud, mille põhjal tema surma korral neile kindlustushüvitis välja makstakse. Väga pikaajaliste kogumisinvesteeringute korral on see kindlasti üks aspekt, millele mõistlik investor peaks ennetavalt mõtlema.
8. Otse loomulikult võiks sarnane toode olla saadaval ka kogumispensioni süsteemi soodustustega. Rahalise kirjaoskusega inimeste hulgas teeks see meie pensioniturul ilmselt puhta vuugi.
Tegelikult oleks veel palju asju millega saaks sellelaadset toodet paremaks "tuunida", aga niigi sai jutt kole pikk, nii et algatuseks vast piisab sellestki.
1. Piirangu asemel, et portfelli sissemaksete struktuur tuleb paika panna lepingu sõlmimisel, võiks olla võimalus muuta sissemaksete struktuuri kasvõi iga sissemakse korral. See annaks võimaluse portfelli sissemaksete kaudu rebalanseerida või selle struktuuri "ümber kasvatada". Pole ju eriti mõistlik eeldada, et investori vaated portfelli optimaalsele jaotusele kogu 45+ aastase investeerimisperioodi jooksul kordagi ei muutu.
2. Lisaks võiks olla võimalus määrata mitte sissemaksete struktuur, vaid portfelli (siht)struktuur. Selle korral muutuksid sissemaksed automaatselt ja dünaamiliselt selliselt, et suunduvad rohkem porfelli alakaalu jäänud positsioonidesse. Võin kogemustele ja pikaajalisele statistikale tuginedes näidata, et mõistliku portfelli struktuuri korral toob selline lähenemine investorile pidevat ja mõõdetavat lisatootlust võrreldes fikseeritud sissemaksestruktuuriga nii turgude tõusul kui langusel.
3. Portfelli koosseisus võiks lisaks investeerimisinstrumentidele olla ka rahakonto või mingi samaväärne likviidsuspositsioon (1-kuuline EUR hoius, mingi EUR Liquidity Fund vms). Rahalised sissemaksed läheksidki esmalt just sinna ning investor ise saaks dünaamiliselt määrata, kas ja millises osas liiguvad sealt sissemaksed muudele positsioonidele laiali. See annaks võimaluse rakendada portfellidele erinevaid Value Averaging tehnikaid, mis jällegi toodavad tõestatult "alfat" võrreldes tavapärase Dollar Cost Averaging-uga.
4. Fondivalik: Erinevate fondide valimise mõte portfelli on riski hajutamine, mis seisneb investeerimisinstrumentide hinnaliikumiste negatiivsel korrelatsioonil või siis vähemalt nende omavahelisel sõltumatusel. Üldse on tänapäevases globaliseerunud majanduses regionaalsel põhimõttel hajutamine üha enam oma väärtust kaotamas. Divergents erinevate regioonide vahel on ajaloolisega võrreldes üha vähenemas ja jääb üha rohkem alla sektoripõhisele divergentsile. Minu arust võiks kaasaegne portfell olla diversifitseeritud sektorite mitte regioonide põhiselt. Hetkel Kasvukonto fondivalik seda saavutada ei võimalda.
5. Fondivalikus on mõningaid "valgeid laike". Endale näiteks meeldiks, kui esindatud oleksid veel Commodities, REIT, Natural Resources, Frontier Markets, eraldi Skandinaavia, Eastern Europe -ex Russia jne. Ka võlakirjafondide valik võiks olla paindlikum - riigivõlakirjad eraldi ettevõtete omadest ja miks mitte eraldi valikud high-yield ja "investment-grade" võlakirjadele jms.
6. Mitte kõik indeksfondid pole vennad. Sõltuvalt fondi reeglitest võivad aktsiad indeksist välja kukkuda ja uutega asendatud saada. See toob fondile kaasa transaktsioonitasusid, mille tõttu kipub ETF püsivalt maha jääma indeksist, mida ta järgib. Vastava näitaja inglisekeelne nimetus on "turnover ratio", mille mõju kohta annab lugeda näiteks siit. Kahjuks on ka Kasvukonto valikusse trehvanud mõned ETF-id mille ehitusest tulenevalt on see näitaja pehmelt öeldes nigel ning millest pikaajaline investor võiks seetõttu eemale hoida (ETF-maastikel leidub samaeesmärgilisi märksa paremaid alternatiive).
7. Toode võiks olla sadaval ka investeerimisriskiga kindlustustoote vormis. Kuigi tulumaksusoodustusi kindlustustoodetele enam pole, on neil siiski eelised selles osas, et investori surma korral ei käsitleta investeeringut pärandi osana, koos kõigi sellest tulenevate sundosade ja pärandimenetluse viivituste ja kuludega. Investor saab ise määrata enda parima äranägemise kohaselt soodustatud isikud ja osakaalud, mille põhjal tema surma korral neile kindlustushüvitis välja makstakse. Väga pikaajaliste kogumisinvesteeringute korral on see kindlasti üks aspekt, millele mõistlik investor peaks ennetavalt mõtlema.
8. Otse loomulikult võiks sarnane toode olla saadaval ka kogumispensioni süsteemi soodustustega. Rahalise kirjaoskusega inimeste hulgas teeks see meie pensioniturul ilmselt puhta vuugi.
Tegelikult oleks veel palju asju millega saaks sellelaadset toodet paremaks "tuunida", aga niigi sai jutt kole pikk, nii et algatuseks vast piisab sellestki.
vollie
Minumeelest võiks III samba raames ikka pakkuda ka valikut passiivsetest instrumentidest, vahest mõne disclaimeri v soovitusega allokatsiooni kohta natuke vähem teadlikule investorile. Kuna III sammas ju vabatahlik - miks siis peab sunnitult kellegi poolt kokkupandavat konsommeed tarbima.. seda ma ei adu
Swedbangal on olemas toode "Pensionikindlustus fondidesse", mis võimaldab investoril küllaltki paindlikult panna endale ise III-samba porfell kokku. Valikute hulgas on ka mõned laiapõhjalised ETF-id (MSCI Emeging Markets ETF, MSCI Europe ETF, MSCI Latin-America ETF, MSCI USA TRN INDEX ETF, MSCI World ETF). Sarnasteks, aga väikema paindlikkusega valikuteks on veel Mandatum Life "Investeerimiskindlustus", Compensa "Fondileping" ja SEB-il oli vist ka mingi sihuke asi. Paraku on neil kõigil kolmel üks suur häda - teenustasud pole mitte lihtsalt suured vaid ikka ILGELT KIRVED!
Vaatamata sellele on mul õnnestunud üht sellist kasutades kogu pensionikogumisperioodi vältel märgatava alfaga lüüa kõiki sama pakkuja enda III-samba fonde ....ning seda veel märksa madalama riskitaseme juures ning täiesti passiivseid formula-based tehnikaid kasutades. Tänu teenustasudele on see küll nagu vastuvoolu ujumine, aga kel vähegi mõistust peas, peaks Eesti "aktiivsetele" pensionifondihalduritele ikkagi pika puuga ära panema.
+1 Pealiku jutule. Praegustesse sammastesse ma enda raha hallitama ei paneks, need on kasulikud ainult fondivalitsejatele. Pealiku ideel on vägagi jumet.
To PeaLiK:
1. Kasvukontos saab portfelli valikud ja osakaale igal ajahetkel muuta. Enamasti kipuvad inimesed ennast üle kavaldama ning seetõttu soovitaks jääda ühe kindla strateegia juurde.
2. Portfelli sihtstruktuuri määramine on üllas mõte, aga jääb 95% inimestest arusaamatuks ja paraku kui midagi on keeruline või arusaamatu, siis pigem loobutakse sellest.
3. Toode on mõeldud enamasti inimesele, kes väga palju aega investeerimisele ei soovi kulutada. Nagu enne mainisin, mida keerukam on toode, seda suurem on tõenäosus, et seda ei kasutata.
4. Esimese osaga nõus, teise osaga vast mitte. Minu hinnangul piisaks ka ainult IVV fondi pikaajalisest ja pidevast ostmisest, lisakomponentide lisamine tundub taas ülekavaldamisena.
5. Analüüsisime 10 aasta inimeste investeeringuid ning selle põhjal tegime ka valiku. Kui ikka fondi, "Indo-Hiina-Jaapan+Austraalia loodeosa" mingit investeeringut ei tehtud, siis polnud mõtet seda ka valikusse jätta.
6. Hea tähelepanek. Fondie valikul võtsime aluseks nende likviidsuse, tasude määra ja populaarsuse (lisaks pidime arvestama ka varasemaid valikuid).
7. Taas toodaks see keerukust juurde. Kuna väärtpaberi pärandamine on varasemast soodsam(mitte küll seadusmuudatusele vaid seaduse tõlgendamisele), siis usun et Kasvukonto on hea toode ka pärandamiseks.
8. Tundub, et see on saanud antud foorumi läbivaks teemaks. Selleks oleks vaja muuta tulumaksuseadust (mis soodustab ainult täiendavate pensionifondidesse investeerimist). Riik on oma panuse teinud investeerimiskonto süsteemile ning kahtlen, kas pensionisüsteemi muuta soovitakse.
Kokkuvõtvalt ütlen, et toode tehti teadlikult lihtsamaks, et teha investeerimine vastuvõetavaks inimestele, kellel ei ole huvi ja aega väga süviti minna. Samas leian, et toode annab võimaluse ka teadlikumal investoril sobilik portfell kokku panna ja seda ka sobivamaks disainida.
1. Kasvukontos saab portfelli valikud ja osakaale igal ajahetkel muuta. Enamasti kipuvad inimesed ennast üle kavaldama ning seetõttu soovitaks jääda ühe kindla strateegia juurde.
2. Portfelli sihtstruktuuri määramine on üllas mõte, aga jääb 95% inimestest arusaamatuks ja paraku kui midagi on keeruline või arusaamatu, siis pigem loobutakse sellest.
3. Toode on mõeldud enamasti inimesele, kes väga palju aega investeerimisele ei soovi kulutada. Nagu enne mainisin, mida keerukam on toode, seda suurem on tõenäosus, et seda ei kasutata.
4. Esimese osaga nõus, teise osaga vast mitte. Minu hinnangul piisaks ka ainult IVV fondi pikaajalisest ja pidevast ostmisest, lisakomponentide lisamine tundub taas ülekavaldamisena.
5. Analüüsisime 10 aasta inimeste investeeringuid ning selle põhjal tegime ka valiku. Kui ikka fondi, "Indo-Hiina-Jaapan+Austraalia loodeosa" mingit investeeringut ei tehtud, siis polnud mõtet seda ka valikusse jätta.
6. Hea tähelepanek. Fondie valikul võtsime aluseks nende likviidsuse, tasude määra ja populaarsuse (lisaks pidime arvestama ka varasemaid valikuid).
7. Taas toodaks see keerukust juurde. Kuna väärtpaberi pärandamine on varasemast soodsam(mitte küll seadusmuudatusele vaid seaduse tõlgendamisele), siis usun et Kasvukonto on hea toode ka pärandamiseks.
8. Tundub, et see on saanud antud foorumi läbivaks teemaks. Selleks oleks vaja muuta tulumaksuseadust (mis soodustab ainult täiendavate pensionifondidesse investeerimist). Riik on oma panuse teinud investeerimiskonto süsteemile ning kahtlen, kas pensionisüsteemi muuta soovitakse.
Kokkuvõtvalt ütlen, et toode tehti teadlikult lihtsamaks, et teha investeerimine vastuvõetavaks inimestele, kellel ei ole huvi ja aega väga süviti minna. Samas leian, et toode annab võimaluse ka teadlikumal investoril sobilik portfell kokku panna ja seda ka sobivamaks disainida.
madis43, raha ei hallita, tulumaksu saab ju kohe tagasi.
Üldiselt kõlab läbi, et kõik haldaksid paremini kui Viisemann.
Sellega olen nõus, et teenustasu on kirves. Huvitav palju see rahaliselt juba on?
Üldiselt kõlab läbi, et kõik haldaksid paremini kui Viisemann.
Sellega olen nõus, et teenustasu on kirves. Huvitav palju see rahaliselt juba on?
Seal oli sellest juttu.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8315
Kaur Kender ja Rain Lõhmus
Raha
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8315
Kaur Kender ja Rain Lõhmus
Raha