Palun seletage ära: Ei ole kogu seaduspügalatesse tunginud.
Mis erinevused on SEB kasvukonto/ Swed Pensionikindlustus fondidesse ja LHV kasvukonto vahel ?
Kas ainult see, et SEB ja Swed on sinna lisanud kindlustuse ja pääsevad sellega III pensioni tulumaksutagastuse alla?
Ehk teisisõnu - miks LHV ei või nimetada oma Kasvukontot täiendavaks pensionifondiks?
SEB kasvuportfellile on juurde pandud elukindlustus, Swedbank Pensionikindlustus sisaldab endas aga garantiid kapitali säilimisele. Toredad asjad, mis aga enamasti ka tootlust vähendavad. Kasvukonto ei ole kokku pandud fondi kujul, see annab investorile suuremad võimalused oma raha paigutamiseks, kuid vähem maksusoodustusi.
AloV
Swedbank Pensionikindlustus sisaldab endas aga garantiid kapitali säilimisele.
Siin läks nüüd kaks asja segi. Swedil on V+ Pensionikindlustus, mis on jah hedgetud valmisportfell, aga küsitud Pensionikindlustus Fondidesse on ikkagi tavaline fondivaliku toode, mis on vormistatud investeeringuriskiga elukindlustustootena ning mille väljamakseks kindlustusjuhtumi korral või perioodi lõppemisel on portfelli jääkväärtus ilma kindlustuspreemiata (vanasti oli min 2% preemia).
AloV
Kuna väärtpaberi pärandamine on varasemast soodsam(mitte küll seadusmuudatusele vaid seaduse tõlgendamisele), siis usun et Kasvukonto on hea toode ka pärandamiseks.
Paluks veidi täpsemalt: millist seadusepügalat ja tõlgenduste muutust antud juhul silmas pidasid?
PeaLiK,
Veel eelmisel aastal oli õiguspraktika selline, maksustati pärandvarana omandatud esemete võõrandamistehinguid nii, nagu tegu oleks pärandvara vastuvõtmisel omandatud pärandvara kinkelepinguga. Seega eeldati päritud vara soetusmaksumuseks ümmargust nulli. Selles kontekstis tuli päritud väärtpaberite müügihinnalt maksta tulumaksu nii, et maksustatav soetusmaksumuse ja müügihinna vahe võrduski müügihinna endaga.
Riigikohtu lahend (12.02.2014 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-97-13) muutis seda käsitlust ja senist õiguspraktikat selliselt, et pärandvara üleminekut pärijale ei käsitleta enam võõrandamistehingu ja kinkelepinguna, vaid vara üleminekuna õigusjärglus alusel. Seega Riigikohus otsustas, et pärimisega omandatud väärtpaberitega päritakse kõikide kaasnevate õiguste ja kohustustega ka tegelik väärtpaberite soetusmaksumus, millest omakorda tuleneb teadmine, et maksutatav summa ongi soetusmaksumuse võrra väiksem.
Veel eelmisel aastal oli õiguspraktika selline, maksustati pärandvarana omandatud esemete võõrandamistehinguid nii, nagu tegu oleks pärandvara vastuvõtmisel omandatud pärandvara kinkelepinguga. Seega eeldati päritud vara soetusmaksumuseks ümmargust nulli. Selles kontekstis tuli päritud väärtpaberite müügihinnalt maksta tulumaksu nii, et maksustatav soetusmaksumuse ja müügihinna vahe võrduski müügihinna endaga.
Riigikohtu lahend (12.02.2014 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-97-13) muutis seda käsitlust ja senist õiguspraktikat selliselt, et pärandvara üleminekut pärijale ei käsitleta enam võõrandamistehingu ja kinkelepinguna, vaid vara üleminekuna õigusjärglus alusel. Seega Riigikohus otsustas, et pärimisega omandatud väärtpaberitega päritakse kõikide kaasnevate õiguste ja kohustustega ka tegelik väärtpaberite soetusmaksumus, millest omakorda tuleneb teadmine, et maksutatav summa ongi soetusmaksumuse võrra väiksem.
Tulumaksuseadus § 21
(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. a 1. jaanuarist.]
1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.
§ 28. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ja § 63 lõikes 52 sätestatud juhtudel.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
Lepinguriik on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.
Samaväärsetel alustel tegutsemise tunnuste määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas pensionifondi suhtes välisriigis kehtestatud regulatsioon vastab (või on rangem) Eesti õigusaktides vabatahtliku pensionifondi suhtes sätestatud nõuetele. Muuhulgas tuleb hinnata eelkõige järgmisi olulisi asjaolusid:
- pensionifond ja tema valitsemisega seotud tegevus on allutatud samaväärsele (finants)järelevalvele;
- pensionifondi ja tema vara valitsemisega seotud isikute suhtes on kehtestatud samaväärsed usaldusväärsuse tagamise reeglid (nt kapitali- ja tegevusnõuded, sh info avalikustamise nõuded, investeerimispiirangud ja riskide hajutamise reeglid);
- pensionifondi tehtavate sissemaksete ja sellest tehtavate väljamaksete suhtes kehtivad nõuded (sh subjekti vanusega seotud piirangud), mis on vähemalt sama ranged kui Eestis sellistele maksetele kehtestatud nõuded.
(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. a 1. jaanuarist.]
1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.
§ 28. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ja § 63 lõikes 52 sätestatud juhtudel.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
Lepinguriik on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.
Samaväärsetel alustel tegutsemise tunnuste määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas pensionifondi suhtes välisriigis kehtestatud regulatsioon vastab (või on rangem) Eesti õigusaktides vabatahtliku pensionifondi suhtes sätestatud nõuetele. Muuhulgas tuleb hinnata eelkõige järgmisi olulisi asjaolusid:
- pensionifond ja tema valitsemisega seotud tegevus on allutatud samaväärsele (finants)järelevalvele;
- pensionifondi ja tema vara valitsemisega seotud isikute suhtes on kehtestatud samaväärsed usaldusväärsuse tagamise reeglid (nt kapitali- ja tegevusnõuded, sh info avalikustamise nõuded, investeerimispiirangud ja riskide hajutamise reeglid);
- pensionifondi tehtavate sissemaksete ja sellest tehtavate väljamaksete suhtes kehtivad nõuded (sh subjekti vanusega seotud piirangud), mis on vähemalt sama ranged kui Eestis sellistele maksetele kehtestatud nõuded.
AloV
SEB kasvuportfellile on juurde pandud elukindlustus, Swedbank Pensionikindlustus sisaldab endas aga garantiid kapitali säilimisele. Toredad asjad, mis aga enamasti ka tootlust vähendavad. Kasvukonto ei ole kokku pandud fondi kujul, see annab investorile suuremad võimalused oma raha paigutamiseks, kuid vähem maksusoodustusi.
Alo, milles seisnevad need suuremad võimalused ?
Väärtpaberivalikus ei ole ainult ühe fondihalduri fondid, valikut saab iga ajahetk muuta, väärtpabereid saab osaliselt või täielikult iga ajahetk müüa, raha laekub kontole ja seda saab välja kanda kolmandal päeval peale tehingu teostamist (traditsiooniline tsükkel T+3). Kasvukonto on lihtsalt kaasatav investeerimiskonto süsteemi. Kasvukontot saab osta ka firma alt. Saab investeerida ka ainult ühte instrumenti.
<<<Väärtpaberivalikus ei ole ainult ühe fondihalduri fondid, valikut saab iga ajahetk muuta, väärtpabereid saab osaliselt või täielikult iga ajahetk müüa, raha laekub kontole ja seda saab välja kanda kolmandal päeval peale tehingu teostamist (traditsiooniline tsükkel T+3).
Kõik need võimalused on ka SWed ja SEB -l ja nn ühe fondihalduri fonfdide all on tegelikult hoopiski fondid kuskil mujal (näiteks Luksemburg jne). Ainuke erinevus siis paistab investeerimiskonto süsteem ja firma alt ostmine.
Kõik need võimalused on ka SWed ja SEB -l ja nn ühe fondihalduri fonfdide all on tegelikult hoopiski fondid kuskil mujal (näiteks Luksemburg jne). Ainuke erinevus siis paistab investeerimiskonto süsteem ja firma alt ostmine.
Kas kasvukonto abil soetatud investeeringud mahuvad ka nende väärtpaberite hulka, millele toetudes saab võimenduslaenu võtta (st on aktsepteeritud tagatisena)?
Igal fondil/tootel on oma plussid ja miinused. Maksusoodustus, mis on kolmanda samba puhul välja toodud, on kehtiv ainult siis, kui investor on saanud 55 aastaseks, muul juhul peab ta riigilt saadud tulumaksutagastuse tagasi maksma. Kui kasvukonto teha lapsele kohe peale sündi kooliraha kogumiseks (PS toreda seaduse tõttu ema/isa nime alt), siis 18 aastaseks saamisel on seda võimalik müüa, ilma et peaks pead vaevama maksutagastuste tagasimaksmisega. Toote peamiseks võluks pean ikkagi lihtsust - investeerin enda poolt valitud fondidesse, enda poolt määratud osakaalude alusel ning lõpetan/peatan/muudan toodet valikuid täpselt endalse sobival ajal.
Pensionikogumiseks on tõesti paremaid variante ja seetõttu kolmandat sammast siin konkurendina ei võta, vaid pigem ikka täiendava võimalusena.
Pensionikogumiseks on tõesti paremaid variante ja seetõttu kolmandat sammast siin konkurendina ei võta, vaid pigem ikka täiendava võimalusena.
To mkisand: Kasvukonto väärtpaberid on küll nn võimendusele sobivad instrumendid (tavakonto mõistes), kuid Kasvukontol ei ole võimenduse kasutamine lubatud.
Aitäh Alo! Selge pilt Olen ~50 a ja otsin just kuhu natuke investeerida. Oleksin seda hea meelega LHV-s teinud, aga just maksusoodustuste eeliste puudusel jääb see katki.
AloV
Kui kasvukonto teha lapsele kohe peale sündi kooliraha kogumiseks (PS toreda seaduse tõttu ema/isa nime alt)
Selles osas on ka õnneks seaduse tõlgendus muutunud peale 5. juuni 2012.riigikohtu otsust nr 3-2-1-68-12:
L. V (hageja) esitas oma seadusliku esindaja Jürgen Valteri (hageja esindaja) kaudu 7. juulil 2010 Harju Maakohtule hagi AS-i LHV Pank (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada, et poolte vahel 9. oktoobril 2009 sõlmitud lepingud kehtivad ja kostja on kohustatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist jätkama, st võtma iga kuu vastu makseid hageja kontole ja omandama hagejale iga kuu aktsiafondi osakuid.
Hagiavalduse järgi sündis hageja 29. augustil 2009. Hageja esindaja soovis lapsevanemana hakata koguma lapsele vara enda varast eraldi. Selleks avas hageja esindaja 9. oktoobril 2009 hageja nimele kostja juures väärtpaberikonto ja sõlmis lepingu LHV Maailma Aktsiate Fondi (fond) osakute ostmiseks 1000 krooni eest kuus. Lepingu täitmiseks sõlmis hageja esindaja enda nimel AS-iga SEB Pank lepingu, mille järgi kanti iga kuu hageja kontole 1000 krooni. 1. juunil 2010 teatas kostja, et keeldub perekonnaseaduse (PKS) § 188 tõttu alates 1. juulist 2010 oma kohustusi edasi täitmast.
/../
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tänases otsuses, et perekonnaseadus ei keela vanemal kohtu nőusolekuta oma lapsele väärtpabereid kinkida. Kohtu nőusolek on vajalik üksnes siis, kui lapsele ostetakse väärtpabereid lapse enda raha eest.
Ise soovitan kindlasti lapsele kogutavate vahendite jaoks avada konto just tema enda nime alt.
Alates 01.05.2015 muutub ka lapse nimele ostetud väärtpaberite müümine lihtsamaks läbi Perekonnaseaduse muudatuse:
Allikas:http://ejlegal.ee/tehingud-lapse-vaartpaberitega/
Samas tuleks enne kohtusse pöördumist silmas pidada, et juba 01.05.2015.a. jõustub väärtpaberitehingute tegemist lihtsustav perekonnaseaduse muudatus, mille kohaselt ei ole alates 01. maist 2015.a. lapse nimel väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vajalik kohtu nõusolek, kui:
vanem omandab lapsele väärtpabereid enda vahendite arvel ning
nende väärtpaberite müügist saadu jääb lapse omandisse.
Kohtu nõusolekut ei ole tarvis ka edasistele tehingutele sellistel tingimustel lapse nimel omandatud väärtpaberitega. See tähendab, et kuigi lapsele ostetud väärtpaberid müüdi ja müügist saadu kuulub lapsele, on lubatud seda raha kasutada lapsele uute väärtpaberite ostmiseks.
Allikas:http://ejlegal.ee/tehingud-lapse-vaartpaberitega/
Pigem mõtlesingi müügiga seotud probleeme - Sanderi välja toodud seadusemuudatus on kindlasti positiivne üllatus.
Eilse seminari jätkuks - igaüks saab ise testida, milline tema investeeringu väärtus oleks olnud kui ta oleks investeerinud näiteks 10 aastat tagasi S&P 500 indeksisse (IVV). Backtest Portfolio Asset Allocation
Aastal 2004 investeeritud 1000 dollarit, iga aasta lisatud 1200 dollarit. Visuaalne portfelli kasv kui oleks ostetud IVV.
Ma leidsin uue meeldiva töökoha ja selle aasta algusest alustasin kasvukontole raha lisamist. Sissetulekust teatud osa kannan kasvukontole ja plaan seda teha pikaajaliselt. Mulle meeldib,et kõik on väga lihtne ja ise saan otsustada kuhu raha paigutatakse. Kõike ei tehta minu eest ära :)
Aga oleks Applet ostnud...