lisaks veel Kristjani jutule juurde, et kui väikseid summasid pangas deponeerida, siis ei pakuta isegi seda 3.4% intressi. omalgi on paariks kuuks mõnisada tuhat deposiidis olnud ning ega sealt suurt ei teeni küll
samas on õigus ka fire'il:
miljoni eest pruugib paarikümne aasta pärast ehk ainult (näiteks) väikeauto saada, mitte enamat (kui näiteks mõelda, milliseid krunte/kinnisvara võis 1 MEEK eest 10 aastat tagasi saada...)
vaatasin siis kah huvi pärast oma kasvukontosse sisse, polnud seda sel aastal vist kordagi veel teinud.
alates 2001 veebruarist on tulemused samad mis raunol, -5.5%. oleksin rõõmsam kui oleks sügavamal punases, sest majanduslikud võimalused juurde ostmiseks on täna paremad kui 2+ a tagasi. ja ei paista kuskilt, et peaks hakkama müüma -- kinnisvara- ja hifi-investeeringute ;) jm jaoks tuleb raha ka tööga piisavalt peale.
ainus ärevust tekitav signaal minu jaoks on kasvukonto valuutarisk. eelmainitud viiele prossale lisaks on kadunud 16% väärtust läbi dollari languse. EURis on portfellis ainult 1 komponent ja selle osakaal väike (kuigi arusaadavatel põhjustel kasvamas)
kui uskuda seda va aktsiaturgude 12% per annum ajalugu ja arvestada ca 5% inflatsiooniga, siis mingit 8% aastas valuutakaotust ei tahaks siia pilti küll enam mahutada... :)
aga jah, paanikat pole, aega seevastu küll.
alates 2001 veebruarist on tulemused samad mis raunol, -5.5%. oleksin rõõmsam kui oleks sügavamal punases, sest majanduslikud võimalused juurde ostmiseks on täna paremad kui 2+ a tagasi. ja ei paista kuskilt, et peaks hakkama müüma -- kinnisvara- ja hifi-investeeringute ;) jm jaoks tuleb raha ka tööga piisavalt peale.
ainus ärevust tekitav signaal minu jaoks on kasvukonto valuutarisk. eelmainitud viiele prossale lisaks on kadunud 16% väärtust läbi dollari languse. EURis on portfellis ainult 1 komponent ja selle osakaal väike (kuigi arusaadavatel põhjustel kasvamas)
kui uskuda seda va aktsiaturgude 12% per annum ajalugu ja arvestada ca 5% inflatsiooniga, siis mingit 8% aastas valuutakaotust ei tahaks siia pilti küll enam mahutada... :)
aga jah, paanikat pole, aega seevastu küll.
Ma ei mõista inimesi, kes võtavad aktsioomiks, et pikaajaliselt saab aktsiaturgudelt kindlasti 12% per annum. Kas te siis ei tunneta, et maailm ja majanduskeskkond on oluliselt muutunud? Ettevõtted kaovad ja tekivad üha kiiremini ja mingit "garanteeritud" 12% pole küll kuskilt paistmas. Ise küsimus on see, et millised on alternatiivid.
Konkreetselt "Kasvukontost" rääkides, siis ideel pole häda midagi, kuid 500 krooni kuus investeerida on jama mis jama. Kui rohkem ei ole võimalik säästa (investeerida), siis parem ära säästa, vaid kuluta asjadele, mis sulle rõõmu pakuvad. Ehk parem ela hästi vaid hetkel, selle asemel, et surra kogu elu.
Konkreetselt "Kasvukontost" rääkides, siis ideel pole häda midagi, kuid 500 krooni kuus investeerida on jama mis jama. Kui rohkem ei ole võimalik säästa (investeerida), siis parem ära säästa, vaid kuluta asjadele, mis sulle rõõmu pakuvad. Ehk parem ela hästi vaid hetkel, selle asemel, et surra kogu elu.
to: Kristjan, kas sina garanteerid, et "Kasvukonto" hooldustasud on 10 aasta pärast samad, mis praegu ja et sisse pandud 60000 eeku on saanud 178350 eeguks? Vaevalt küll. Seega on need sinu postitused tiba eksitavad.
Aga muidu jõudu ja edu!
Aga muidu jõudu ja edu!
Kuldar1, et turgudel midagi garanteeritut saada peaks ostma ilmselt mõne suurriigi võlakirju. Esiteks ei rõõmusta seal ilmselt tootlus ja teiseks ei saa neid kindlasti väikeste summadega osta.
Aga ma ei arva, et mu postitused oleks olnud eksitavad - võtsin lihtsalt ajaloolised andmed ja suunasin need tulevikku. Kas kellegil on paremat ideed?
Pealegi - aktsiaturud on põhjadest tõusnud tunduvalt kiiremini kui 12% aastas, seega ei tahaks ma ka sellepärast siin lubadusi hakata andma, äkki läheb paremini kui 12% :)
Aga ma ei arva, et mu postitused oleks olnud eksitavad - võtsin lihtsalt ajaloolised andmed ja suunasin need tulevikku. Kas kellegil on paremat ideed?
Pealegi - aktsiaturud on põhjadest tõusnud tunduvalt kiiremini kui 12% aastas, seega ei tahaks ma ka sellepärast siin lubadusi hakata andma, äkki läheb paremini kui 12% :)
Eks see ajalooliste andmete autommatne tulevikku suunamine on jah selline tegevus mida inimloomus igasugu graafikuid vaadates alteadlikult tegema kipub. Samas on vist ajalooline valitsuse võlakirjade kui ühe võimaliku alternatiivse instrumendi tootlus olnud samuti ajalooliselt tunduvalt kõrgem. Kui nüüd alternatiivsed instrumendid toodavad vähem kui ajalooliselt kas siis äkki aktsiad ei peaks ka vähem kui ajalooline keskmine tõusma?
Ma kalkullisin enne pikalt kui endale KK tegin ja leidsin, et alguses peaks kohe 10K sisse laduma, muidu teevad teenustasud asja pikka aega negatiivseks (arvestasin vist miski 3% tootlusega neto s.t. - inflatsioon). Aga ise olen napilt rohelises (aga mul on see SELECT ka s.t. ma ise vaatan kuhu raha läheb). Kuus olen teinud 1000-si lakse + juhuslikke suuremaid summasid ka.
Samas ütleks ma seda ka, et see LHV roheline on eksitav. Esiteks ei kajastu tehingutasud (see vaade on tegelikult olemas) ja lisaks ei kajastu ka valuutakursi kahjumid (seda ma olen LHV meestele mitu korda öelda püüdnud). Eestlane paigutab raha ju ikka EEk-udes. Raha aga investeeritakse taalas. $ on see aasta kõvasti kukkunud ning kui sisse pandud raha kokku lugeda, siis tuleb ikka reibas miinus. Valuutakurssi peaks ju teoreetiliselt olema sama lihtne arvesse võtta. Tulemuse saab ilusasti kaalutud keskmisega kätte, kuna ostuhetke kursid rahakonto väljavõttes ju kajastuvad. Iseasi on kuidas maksuamet valuutakursi ja tehingutasu juttu usub.
Samas ütleks ma seda ka, et see LHV roheline on eksitav. Esiteks ei kajastu tehingutasud (see vaade on tegelikult olemas) ja lisaks ei kajastu ka valuutakursi kahjumid (seda ma olen LHV meestele mitu korda öelda püüdnud). Eestlane paigutab raha ju ikka EEk-udes. Raha aga investeeritakse taalas. $ on see aasta kõvasti kukkunud ning kui sisse pandud raha kokku lugeda, siis tuleb ikka reibas miinus. Valuutakurssi peaks ju teoreetiliselt olema sama lihtne arvesse võtta. Tulemuse saab ilusasti kaalutud keskmisega kätte, kuna ostuhetke kursid rahakonto väljavõttes ju kajastuvad. Iseasi on kuidas maksuamet valuutakursi ja tehingutasu juttu usub.
Kel kasvukontoga ei vea, proovige lihtsalt siia sinna systida. Ma panin umbes poolteist n2dalat tagasi algajana 12000 (ainult, sest algajana rohkem ei julge) Nokia aktsiatesse ja selle ajaga on kasvanud juba 1500 krooni juurde, mis pooletesie n2dala kohta ei ole ju halb. Paha m6elda, et kui oleks 1,2 mln. pand oleks 150000 juba paari n2dalaga.
ma olen ka riski maandamise huvides valikut vahetanud. alguses olin rohkem indeksites, nüüd rohkem aktsiates. näiteks jaapan oli paras lollus (26% miinust). Nokia on jälle hetkel plussis. Ehk tasub ka väga üles läinud asjad kasvukontost välja müüa vahepeal (kui tehingutasuga hakkab juba ära tasuma). No ja ärge unustage, et tõsisemad tulud hakkavad siis tulema kui vähemalt 100K koos. 500 krooni kaupa kogudes... WELL
sCandali mainitud valuutarisk on kole asi jah. Arvutasin, et olen (tõsi küll tavalisse investeerimisportfelli) sisse pandud rahalt vähem kui aastaga 40 KEEK kaotanud. :(
Valuutarisk võib tõesti lühiajaliselt kõikuda nii ja naapidi, kuid usun, et pikaajaliselt taandavad võidud kaotused.
Räägin veel lühidalt ka sellest 500 kr. investeerimisest. Kui Kasvukontot kunagi lõime, siis tahtsime pakkuda ligipääsu võimalikult paljudele inimestele, et oleks võimalus ka keskmise sissetuleku puhul osa saada aktsiaturu tootlusest. Seetõttu tõimegi selle piiri 500 krooni peale.
Siiani soovitame klientidel paigutada pigem veidi suurema summa, kuid sageli pole see lihtsalt võimalik. Seega oli see 500 krooni piir LHV vastutulek kliendile.
Räägin veel lühidalt ka sellest 500 kr. investeerimisest. Kui Kasvukontot kunagi lõime, siis tahtsime pakkuda ligipääsu võimalikult paljudele inimestele, et oleks võimalus ka keskmise sissetuleku puhul osa saada aktsiaturu tootlusest. Seetõttu tõimegi selle piiri 500 krooni peale.
Siiani soovitame klientidel paigutada pigem veidi suurema summa, kuid sageli pole see lihtsalt võimalik. Seega oli see 500 krooni piir LHV vastutulek kliendile.
veel, et 12% per annum on reaalväärtuses selgelt optimistlik, pigem võiks igasuguseid kulusid arvestades mõelda 3% aga see pole ka paha kui arvestada kogumise efekti (raha ei saa ära kulutada ja reaalväärtus ei lange erinevalt nt. deposiidist), küll aga võib öelda, et raha väärtuse säilimise mõttes on ksvukonto ja piisavalt hästi hajutatud aktsiad üldse ilmselt kõige mõistlikum valik.
PS miks just 3%? sest see on arenenud riikide (USA) keskmine majanduskasv aastas.
no aga parima diversifitseerituse (oi kui kole sõna) annavad ju indeksaktsiad, milleks siis üldse valimisega rabeleda?
valuutatulude/kulude integreerimisest lhv vaadetesse on mitmetes foorumiteemades varsti juba aastaid nõutud! kas ainuke vastus on, et pikas perspektiivis "it evens out" ??
kas viga on praeguses turuolukorras, kus enamik lhv kliente näeksid suuremat kaotust..või on progejatel kiire aeg?
kas viga on praeguses turuolukorras, kus enamik lhv kliente näeksid suuremat kaotust..või on progejatel kiire aeg?
Milleks hädaldada asjade üle, kui paremat lahendust välja ei paku. See on suht mõttetu energiakulu. Parema lahenduse saab ilmselt pea alati leida, kuid iseküsimus on: kas see on mõttekas ja kui suurt ressurssi see nõuab?
Kasvukontosse on võimalik investeerida:
a) investeerimissüteemi osana, kui aktsiad on elu põhitegevuseks
b) teenid elatist või saad palka muust kohast
Esimesel juhul oleneb ilmselt investori/ spekulandi teadmistest ja oskustest, et kas kasvukontot on mõtet pidada või mitte. Ja kui kellegil on olemas või leiab palju kindlama süsteemi, mis tagab suurema tootlikkuse, pole mõtet hädaldada kasvukonto olemusega, sest raha võetakse nagunii välja. Võib-olla jäetakse riskide hajutamiseks. Ja seni kuni seda hääd lahendust pole, on suht mõttekas kasvukontot minu arvates kasutada, sest pangakontol oleval rahal on jube loll omadus kuhugi haihtuda, nii et ise ka aru ei saa.
Teine variant. Teenid 5000, 10 000, 20 000 või 100 000 kuus. Mõtled säästa. Kuhu investeerida? Kõige kindlam oleks panna põrsake külmkappi porgandite ja piima vahele. Sellel on üks suur aga – raha (isiklikust kogemusest tulenev järeldus), mis seisab niisama, väbeleb ja tõmbleb pidevalt, pulbitseb sisejõust. Osale rahast mõjub gravitatsioonijõud: ta libiseb õllega kurgust põide. Teisele osale mõjub aga kõige lihtlabasem hõõrdejõud: keskmine ajalooline kulum panagkontol olevale kopikale teenistusest on ajalooliselt umbes 11-12% kuus …heh…heh. Ta lihtsalt “hõõrdub” minema.
Moraal: Kuhu on võimalik investeerida iga kuu 500 krooni ja rohkem nii, et sa ei pea selleks kulutama oma aega põhitegevuse kõrvalt?
Isiklik seos kasvukontoga. Paar aastat tagasi oli, lõpetasin ära. Ei teagi miks, tundus vist liialt adrenaliinivaba. Midagi mõistlikumat selle kopikaga ei teinud. Rahulikult oleks võinud edasi koguda, olgu kas või –50%. Tuleb ilmselt tagasi teha. Ja miks peaks just täpselt 500 iga kord panema, mõni kuu võib ju rohkem ka kokku hoida. Isiklikult ei näe sellisele süsteemile hääd altrenatiivi, kui see on olemas, mis selleks on siis?
Kasvukontosse on võimalik investeerida:
a) investeerimissüteemi osana, kui aktsiad on elu põhitegevuseks
b) teenid elatist või saad palka muust kohast
Esimesel juhul oleneb ilmselt investori/ spekulandi teadmistest ja oskustest, et kas kasvukontot on mõtet pidada või mitte. Ja kui kellegil on olemas või leiab palju kindlama süsteemi, mis tagab suurema tootlikkuse, pole mõtet hädaldada kasvukonto olemusega, sest raha võetakse nagunii välja. Võib-olla jäetakse riskide hajutamiseks. Ja seni kuni seda hääd lahendust pole, on suht mõttekas kasvukontot minu arvates kasutada, sest pangakontol oleval rahal on jube loll omadus kuhugi haihtuda, nii et ise ka aru ei saa.
Teine variant. Teenid 5000, 10 000, 20 000 või 100 000 kuus. Mõtled säästa. Kuhu investeerida? Kõige kindlam oleks panna põrsake külmkappi porgandite ja piima vahele. Sellel on üks suur aga – raha (isiklikust kogemusest tulenev järeldus), mis seisab niisama, väbeleb ja tõmbleb pidevalt, pulbitseb sisejõust. Osale rahast mõjub gravitatsioonijõud: ta libiseb õllega kurgust põide. Teisele osale mõjub aga kõige lihtlabasem hõõrdejõud: keskmine ajalooline kulum panagkontol olevale kopikale teenistusest on ajalooliselt umbes 11-12% kuus …heh…heh. Ta lihtsalt “hõõrdub” minema.
Moraal: Kuhu on võimalik investeerida iga kuu 500 krooni ja rohkem nii, et sa ei pea selleks kulutama oma aega põhitegevuse kõrvalt?
Isiklik seos kasvukontoga. Paar aastat tagasi oli, lõpetasin ära. Ei teagi miks, tundus vist liialt adrenaliinivaba. Midagi mõistlikumat selle kopikaga ei teinud. Rahulikult oleks võinud edasi koguda, olgu kas või –50%. Tuleb ilmselt tagasi teha. Ja miks peaks just täpselt 500 iga kord panema, mõni kuu võib ju rohkem ka kokku hoida. Isiklikult ei näe sellisele süsteemile hääd altrenatiivi, kui see on olemas, mis selleks on siis?
Sarnast süsteemi pakuvad vist kõik pangad ja kindlustusseltsid
esmasp kaotasin taskust 300 eeku,
oleks kasvukontole kandnud,
oleks vähemalt tomagotchi keda toita :p
äkki v6taks kasvukontot kui kasiinot - meelelahutusena?
valutsirisk on alati, aga mulle kui it tyybile meeldib et asju saab usast odavamalt osta ja valmistooteid euroopas/jaapanis kallimalt myya..
oleks kasvukontole kandnud,
oleks vähemalt tomagotchi keda toita :p
äkki v6taks kasvukontot kui kasiinot - meelelahutusena?
valutsirisk on alati, aga mulle kui it tyybile meeldib et asju saab usast odavamalt osta ja valmistooteid euroopas/jaapanis kallimalt myya..
Kui kasvukonto avasin, hakkasid trendid just allapoole veerema, alguses panin sinna kohe 10k , igakuiselt 2k nagunii ja kui oli minu arust suur "augukoht" , ladusin veel 10k - aga veeres ikka ja ikka allapoole.
Siis läks mul sissetulekutega halvemaks (no need on sellised kõikuvad seoses telecomi maailmaturu seisuga)...
Hetkel on mingi 34k turuväärtust sees ja praegu vaatan küll, et 500 EEK kaudu tiksutamine sobib hästi nii turu trendi kui minu hetkesissetulekutega.
Ehk natuke hiljem hakkan jälle paari-kolme k kaupa kuus juurde laduma, kui tasku võimaldab.
Ära lõpetada (nagu olen juba siin ennegi öelnud) ei ole lihtne ega pikemas perspektiivis ka mitte mõttekas.
Siis läks mul sissetulekutega halvemaks (no need on sellised kõikuvad seoses telecomi maailmaturu seisuga)...
Hetkel on mingi 34k turuväärtust sees ja praegu vaatan küll, et 500 EEK kaudu tiksutamine sobib hästi nii turu trendi kui minu hetkesissetulekutega.
Ehk natuke hiljem hakkan jälle paari-kolme k kaupa kuus juurde laduma, kui tasku võimaldab.
Ära lõpetada (nagu olen juba siin ennegi öelnud) ei ole lihtne ega pikemas perspektiivis ka mitte mõttekas.
offtopic,
Pakuks meelelahtusena välja hoopis kihlveo kontori .
Teenustasud puuduvad (noh peaaegu)
willhill näituseks ,täna CL 's Manu võit tooks sisse 100% ,ajasiht ca 2 tundi.
Võimalik kaotus on kogu summa ..
Meeles tuleb aga pidada et summat suureks ei aja ,muidu kaob mängu vaatamismõnu ära.
"Päevapildina " tooks välja bet'i koef'ga 1.72 et samas mängu lüüakse üle 2 värava
Pakuks meelelahtusena välja hoopis kihlveo kontori .
Teenustasud puuduvad (noh peaaegu)
willhill näituseks ,täna CL 's Manu võit tooks sisse 100% ,ajasiht ca 2 tundi.
Võimalik kaotus on kogu summa ..
Meeles tuleb aga pidada et summat suureks ei aja ,muidu kaob mängu vaatamismõnu ära.
"Päevapildina " tooks välja bet'i koef'ga 1.72 et samas mängu lüüakse üle 2 värava