Mikrokosmose puhul saan aru, et juhe, milles elektronid liiguvad, ei saa (mõne) aatomi suurusest kitsamaks muutuda, kuid mis teoreetiliselt takistab lõpmatu sagedusspektri lõpmatut utiliseerimist?
Heisenberg,
nokia ei ole ei haitek ega kummikud!
Nokia on näide sellest,kuidas enam ei paberi müümisest läände ega ka toidu müümisest itta ära ei ela...
Nohh,ja kui ka "tsipa suurema ekraaniga pihuarvutite mudelid võivad Nokia moblad kiiresti turult välja suruda"...
...,siis on ju põnev,mida uut need põhjamaised Nina Nokkia'd enese ära elatamiseks välja mõtlevad.
:-)
nokia ei ole ei haitek ega kummikud!
Nokia on näide sellest,kuidas enam ei paberi müümisest läände ega ka toidu müümisest itta ära ei ela...
Nohh,ja kui ka "tsipa suurema ekraaniga pihuarvutite mudelid võivad Nokia moblad kiiresti turult välja suruda"...
...,siis on ju põnev,mida uut need põhjamaised Nina Nokkia'd enese ära elatamiseks välja mõtlevad.
:-)
Kohendusi, kommentaare, mõtteid kuhu "tark Nokia" võiks liikuda...
3.5 GHz WLAN sagedus on nt Eestis käesoleva sügise seisuga siis jaotatud - kolme operaatori vahel. Neljas segmendike vabaneb (oli vist 01012003). 10.5 GHz, 26 GHz veel saadaval. 28 GHz ja 40 GHz ei ole vist Eestis kasutatavad. Infoks Eesti Sideamet ja Riigi Teataja Lisad Nr 45 20.04.00 Nr 90 16.08.00 (asjalikud persoonid seal :) )
(Maailm on jaotatud 3-ks sagedusjaotuse regiooniks Ameerikad, Eur-Aafrika, Aasia-Okeaania USA erineb ülejäänutest kõige rohkem) Nendel sagedustel töötav tehnoloogia veel arenemisjärgus. Mõtteid ja arendusi niipalju, et mida kõrgem sagedus, seda väiksema võimsusega saab hakkama, samuti kiire hajuvus väiksem (annab eetrimahtu juurde), samas võivad iseäralikud materjalid ja/või atmosfäärinähtused levi takistada, vahemikku mahub rohkem datat, samas nii kõrgete sageduste tekitamiseks vajalik tehnoloogia lõhnab rohkem lampraadiote ja mirkolaineahjude kui mikroelektroonika järgi. Mürad, mõju tervisele ka põhjalikult katmata teemad.
Minu typo - tele2 ka 3.5 GHz sagedusalas mitte viidatud 5.2 Ghz - on kasutatav aga veidi muuks otstarbeks.
Gilderi telekosmos arvestab ka ilmselt ka fiiberoptikaga? Lõputust bandwitsist niipalju, et 1) paljud sagedusalad on kasutusel, broneeritud vms 2) kuna kõiki sagedusalasid intensiivselt ei kasutata, siis ei ole teada paljude sagedusalade mürakindlus; 3) sagedusalade kasutatavus sõltub ka sellistest asjaoludest nagu terviserisk, tehnoloogiline teostatavus, standardipoliitika.
Bändwits võib tunduda lõpmatuna, kuid siin jääb ikkagi küsimus teemal interoperability ehk GSM900/1800 ühe karbi sisse küll mahutad, aga siis tuleks veel ka nt 2.4, 3.5, ja 30 GHz sama karbi sisse panna. Kahtlemata annab see telekommunikatsioonitööstusele võimaluse tuua iga mõne aasta tagant välja uus standard/sagedus/tooteseeria ja selgitada tarbijale, et see uus on ainuvajalik.
Samas kui meil kõigil oleks olenemata asukohast võimalik wireless 512kb/s ja fix 2Mb/s nt 100EEK eest kuus, siis võiks ju lähiaastateks piisata või mis?
Kas ei oleks lihtsam siiski see, kui on üks Bluetoothi sarnane või Bluetoothi WLAN'i vahepealne kanalite süsteem - say max 100m tööraadiusega, teine nt 5km tööraadiusega (UMTS GSM töömaa) ja nendele lisaks optiliste backbonede jms kanalitega fixvõrk. Ja täiesti selge, et isearenemise soodustamiseks on see tegelikult semi-public peer-to-peer. Küsimus Eesti kontekstis, kas keegi näiteks sellise metaarhitektuuriga tegeleb, olukorras, kus Telecom erastatakse ja tiiger hüppab. Tallinna fiibriring ja Tallin-Tartu/Narva/Kuressaare trunkid on ju alles algus.
Noja kui Nokia hakkab nendele küsimustele aktiivselt vastust otsima või PRistab midagi veel 'meta'-mat, siis võiks ju jälle rahulikult hingata.
3.5 GHz WLAN sagedus on nt Eestis käesoleva sügise seisuga siis jaotatud - kolme operaatori vahel. Neljas segmendike vabaneb (oli vist 01012003). 10.5 GHz, 26 GHz veel saadaval. 28 GHz ja 40 GHz ei ole vist Eestis kasutatavad. Infoks Eesti Sideamet ja Riigi Teataja Lisad Nr 45 20.04.00 Nr 90 16.08.00 (asjalikud persoonid seal :) )
(Maailm on jaotatud 3-ks sagedusjaotuse regiooniks Ameerikad, Eur-Aafrika, Aasia-Okeaania USA erineb ülejäänutest kõige rohkem) Nendel sagedustel töötav tehnoloogia veel arenemisjärgus. Mõtteid ja arendusi niipalju, et mida kõrgem sagedus, seda väiksema võimsusega saab hakkama, samuti kiire hajuvus väiksem (annab eetrimahtu juurde), samas võivad iseäralikud materjalid ja/või atmosfäärinähtused levi takistada, vahemikku mahub rohkem datat, samas nii kõrgete sageduste tekitamiseks vajalik tehnoloogia lõhnab rohkem lampraadiote ja mirkolaineahjude kui mikroelektroonika järgi. Mürad, mõju tervisele ka põhjalikult katmata teemad.
Minu typo - tele2 ka 3.5 GHz sagedusalas mitte viidatud 5.2 Ghz - on kasutatav aga veidi muuks otstarbeks.
Gilderi telekosmos arvestab ka ilmselt ka fiiberoptikaga? Lõputust bandwitsist niipalju, et 1) paljud sagedusalad on kasutusel, broneeritud vms 2) kuna kõiki sagedusalasid intensiivselt ei kasutata, siis ei ole teada paljude sagedusalade mürakindlus; 3) sagedusalade kasutatavus sõltub ka sellistest asjaoludest nagu terviserisk, tehnoloogiline teostatavus, standardipoliitika.
Bändwits võib tunduda lõpmatuna, kuid siin jääb ikkagi küsimus teemal interoperability ehk GSM900/1800 ühe karbi sisse küll mahutad, aga siis tuleks veel ka nt 2.4, 3.5, ja 30 GHz sama karbi sisse panna. Kahtlemata annab see telekommunikatsioonitööstusele võimaluse tuua iga mõne aasta tagant välja uus standard/sagedus/tooteseeria ja selgitada tarbijale, et see uus on ainuvajalik.
Samas kui meil kõigil oleks olenemata asukohast võimalik wireless 512kb/s ja fix 2Mb/s nt 100EEK eest kuus, siis võiks ju lähiaastateks piisata või mis?
Kas ei oleks lihtsam siiski see, kui on üks Bluetoothi sarnane või Bluetoothi WLAN'i vahepealne kanalite süsteem - say max 100m tööraadiusega, teine nt 5km tööraadiusega (UMTS GSM töömaa) ja nendele lisaks optiliste backbonede jms kanalitega fixvõrk. Ja täiesti selge, et isearenemise soodustamiseks on see tegelikult semi-public peer-to-peer. Küsimus Eesti kontekstis, kas keegi näiteks sellise metaarhitektuuriga tegeleb, olukorras, kus Telecom erastatakse ja tiiger hüppab. Tallinna fiibriring ja Tallin-Tartu/Narva/Kuressaare trunkid on ju alles algus.
Noja kui Nokia hakkab nendele küsimustele aktiivselt vastust otsima või PRistab midagi veel 'meta'-mat, siis võiks ju jälle rahulikult hingata.
Väga huvitav on lugeda, mismoodi siin maailmaasju paika pannakse. Paraku asjad nii lihtsad ei ole. Enamasti ei võida tehnoloogiarindel mitte see toode, mis on kõige innovatiivsem, vaid see, millel on kõige suurem toetus. Enamasti on toetustel ka mingi põhi, sest ma usun, et tehnoloogafirmadel on oluliselt rohkem R&D powerit taga, kui siinsetel maavillastel spetsialistidel.
Mille pärast Nokia eelistab UMTS (peale isiklike põhuste)? UMTS on neist enam vähem ainuke, mida saab kasutada kiirel liikumisel -- kiirrongist, autost, lennukist. Teistel tekib liikudes meeletu peegelduseffekt, mille vastu UMTS-s on spetsiaalne veaparandus sisse ehitatud. Teiseks on UMTS-i jaoks võimalik suurelt määral ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Kolmandaks on selle taha ka kolmandatel osapooltel (loe telekommunikatsioonifirmad) raha poetatud ja mitte vähe. taganeda pole kuhugi, selja taga on Moskva. Muide, erinevalt kohalikest häkkeritest eelistavad mujal maailmas inimesed lollikindlamaid, odavamaid ja järeleproovitud lahendusi. Enamus inimesi teevad ju lõppkokkuvõttes nende vahenditega tööd ning nad soovivad, et ei esineks mingeid tõrkeid. Sama soovivad ka teenusepakkujad (kliendi soov on seaduseks) ja seetõttu ka tootjad.
Mille pärast Nokia eelistab UMTS (peale isiklike põhuste)? UMTS on neist enam vähem ainuke, mida saab kasutada kiirel liikumisel -- kiirrongist, autost, lennukist. Teistel tekib liikudes meeletu peegelduseffekt, mille vastu UMTS-s on spetsiaalne veaparandus sisse ehitatud. Teiseks on UMTS-i jaoks võimalik suurelt määral ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Kolmandaks on selle taha ka kolmandatel osapooltel (loe telekommunikatsioonifirmad) raha poetatud ja mitte vähe. taganeda pole kuhugi, selja taga on Moskva. Muide, erinevalt kohalikest häkkeritest eelistavad mujal maailmas inimesed lollikindlamaid, odavamaid ja järeleproovitud lahendusi. Enamus inimesi teevad ju lõppkokkuvõttes nende vahenditega tööd ning nad soovivad, et ei esineks mingeid tõrkeid. Sama soovivad ka teenusepakkujad (kliendi soov on seaduseks) ja seetõttu ka tootjad.
GSM900/1800 jookseb veel 5 aastat. Nokia edu käsiterminali turul sõltub ainult sellest, et suudab hoiduda ämbrist "Nokia 1610" (neil puudusid disaini ja ergonoomika spetsid);
praegusel turul ei paista teistel olevat neid eriti (Ericsson 320 - raskuskese vales kohas => halb nuppudele vajutada, Motorola - no comments)
Siemensi S35 on hästi välja tulnud ning Ericssoni 310 on stiilne (kui mitte arvestada softi bugisi, kus restardi tegemiseks on vaja kruvikeerajat aku eraldamiseks).
Nokia edu käsiterminaliturul sõltub tegelikult teiste ämbritest. juhtuma hakkab, kui nokia jääb mingi mudeli juurde pysima ning uusi enam ei tule (ntx Nokia 2110, seejärel 8110,1610,3110,), mis tähenab, et firmas seltskond jalga lasknud.
Liiga head (loe: kestvat) telefoni/kummikut ka teha ei tohi, kuna siis ei vahetata uuema vastu.
see mis tallinnas toimub tele2, vemis, helmes, comtrade, et, ... ning kes saab raha tagasi interneti investeeringutest oleks teine hea thread. kes kui mitme aasta peale ning kes kui kindel tehnika vananematuses, müras, ...
Ma saan aru, et siin räägivad vist suht eksperdid, aga tahaks ühe väikse kommentaari siiski vahele pista? Nimelt, mis müstilistest sagedustest siin jutt käib? Keegi mainis 5.2 GHz... Kas sellise sageduse juures me ei hakka mitte kõik kõrbema!?
Või müüakse tulevikus telefone koos kiirituskindla ülikonnaga? ;)
Oskab keegi n.ö. biofüüsikalise vastuse anda?
Või müüakse tulevikus telefone koos kiirituskindla ülikonnaga? ;)
Oskab keegi n.ö. biofüüsikalise vastuse anda?
to morgan: vaidlen natuke telefonide teemal.
Ma arvan, et viimasel paaril aastal on Nokia edu teiste ees seisnud peamiselt edukal softi-lahendusel.
Kuid see edu on kokku kuivamas, Siemensi viimased telefonid isegi ületavad kasutusmugavuselt Nokia omasid (näit. 6210 ja 3310 pole üldsegi uuenduslikud). Ja Ericssoni R380 kasutab Symbian'i EPOC'it (spetisaalselt mobiiltelefonidele toodetud versiooni). Näiteks Palm'idel kasutatakse samuti Symbiani softi. Ja Rootsis ületab selle telefoni müük juba kolmekordselt Nokia Communicator'i müüki. Seega Nokia "mobiilide kuninga" koht on üsnagi ohus.
Ma arvan, et viimasel paaril aastal on Nokia edu teiste ees seisnud peamiselt edukal softi-lahendusel.
Kuid see edu on kokku kuivamas, Siemensi viimased telefonid isegi ületavad kasutusmugavuselt Nokia omasid (näit. 6210 ja 3310 pole üldsegi uuenduslikud). Ja Ericssoni R380 kasutab Symbian'i EPOC'it (spetisaalselt mobiiltelefonidele toodetud versiooni). Näiteks Palm'idel kasutatakse samuti Symbiani softi. Ja Rootsis ületab selle telefoni müük juba kolmekordselt Nokia Communicator'i müüki. Seega Nokia "mobiilide kuninga" koht on üsnagi ohus.
Nii, ilmselt tuleb hakata natuke asju seletama, kuna kodanik nimega kristjan.lepik on kõik sassi ajanud.
a) Symbiani EPOC. EPOC oli olemas enne Symbiani ning kuigi ta on valitud uue platvormi alustalaks ei tähenda Symbian ja EPOC veel sugugi sama asja. EPOC on Symbiani ühe liikme (Psion) isiklik vara.
b) Palm kasutam Symbiani softi? PalmOS ja Symbian on minu teada üsna ostseselt konkureerivad grupeeringud, kellede ühine omadus on ainult selles, et nad jooksevad palmtop masinatel. Symbiani kamp kogunes Psioni ümber ning PalmOS-i kamp Palmi ümber. Kuigi nad omavahel kolmandate ettevõtete kaudu siiski mingil määral vahetusi teevad. Näiteks Nokia on nii Symbiani liige, kui ka PalmOS-i litsentseerija. Otseselt pole neil kahel mitte midagi ühist.
a) Symbiani EPOC. EPOC oli olemas enne Symbiani ning kuigi ta on valitud uue platvormi alustalaks ei tähenda Symbian ja EPOC veel sugugi sama asja. EPOC on Symbiani ühe liikme (Psion) isiklik vara.
b) Palm kasutam Symbiani softi? PalmOS ja Symbian on minu teada üsna ostseselt konkureerivad grupeeringud, kellede ühine omadus on ainult selles, et nad jooksevad palmtop masinatel. Symbiani kamp kogunes Psioni ümber ning PalmOS-i kamp Palmi ümber. Kuigi nad omavahel kolmandate ettevõtete kaudu siiski mingil määral vahetusi teevad. Näiteks Nokia on nii Symbiani liige, kui ka PalmOS-i litsentseerija. Otseselt pole neil kahel mitte midagi ühist.
to pronto: ma polegi väitnud, et Symbian=EPOC. Väitsin, et Symbian toodab EPOC'it.
Kuid Psioni asemel kasutasin Palmi nime tõepoolest.
Kuid Psioni asemel kasutasin Palmi nime tõepoolest.
vahet pole, mis tehnoloogiat või OSi keegi kasutab. küsimus kasutamismugavuses ja kiiruses.
R380 on sama ebamugav, kui Communicator. kui ei usu proovi.
kõik Nokia/Ericssoni graafilise ekraaniga telefonid on aeglased võrreldes Siemensiga.
morgan, kasutamismugavus ja kiirus sõltubki eelkõige tehnoloogiast ja OS-st.
Olen proovinud nii R380-t kui Communicator'it ja minu arvates R380 selgelt parem. Kuid see on subjektiivne personaalne arvamus.
Siemensi telefonid tõesti viimasel ajal eriti kasutajasõbralikuks muutunud ja kõi´ge kiiremini võikski kasvada Siemensi turuosa.
Olen proovinud nii R380-t kui Communicator'it ja minu arvates R380 selgelt parem. Kuid see on subjektiivne personaalne arvamus.
Siemensi telefonid tõesti viimasel ajal eriti kasutajasõbralikuks muutunud ja kõi´ge kiiremini võikski kasvada Siemensi turuosa.
Kulla mehed, minge parem nende kollaste Nokia botikute juurde tagasi. Mida mu vaesed kõrvad kuulma peavad? Et telefonidel on raskuskese vales kohas? Et R380 on parem, kui Communicator. Mehed, selle võrdlusega te võrdlete siga ja kägu. Muidugi, kui võrrelda nende kahe lennuomadusi, on kägu MINU ARVATES selgelt parem.
Kasutamismugavus ja kiirus sõtlub väga suurelt määralt sellest, millega sa oled harjunud ning mida sa nende asjadega teed. Osa asju on 380-l kindlalt paremad, kui Communicatoril on kaks asendamatut omadust: klaviatuur (kui sa räägi, et sellega ei saa midagi teha, siis räägi seda kellegile teisele, ma olen näinud, kuidas üks vend sellega tõelisel ahvikiirusel tippis -- asi mida ma tahaks näha 380-e juures) ja teiseks on tal täiesti arvestatav telnet, mis teeb ta serveriadministraatorite ja webmasterite jaoks asendamatuks riistapulgaks. Praktiliselt kõikidel opsüsteemidel on omad eelised. Kui kaua on kestnud vaidlus, kumb on parem, kas MacOS või Windows (nüüd juba siis ka Linuxi koos erinevate kasutajaliidestega). Kõikidel on omad plussid ja omad vead. Seesama mahalaidetud Nokia 1610 oli oma aja kohta väga hea telefon ning tegelikult 2110 on kõigest selle mõningane edasiarendus. Paljud inimesed kasutavad neid seniajani. Kui te tahate, et teid tehnika alal tõsiselt võetaks, ei tohi te suhtuda üleolevalt ajastu vestapostidesse. Samuti ei tasu üleolevalt suhtuda kõigesse, millest te aru ei saa või millele te kohe rakendust ei leia. Tihtipeale on ka läbikukkunud tehnoloogiates midagi, mis on väärt edasi arendamist.
Kasutamismugavus ja kiirus sõtlub väga suurelt määralt sellest, millega sa oled harjunud ning mida sa nende asjadega teed. Osa asju on 380-l kindlalt paremad, kui Communicatoril on kaks asendamatut omadust: klaviatuur (kui sa räägi, et sellega ei saa midagi teha, siis räägi seda kellegile teisele, ma olen näinud, kuidas üks vend sellega tõelisel ahvikiirusel tippis -- asi mida ma tahaks näha 380-e juures) ja teiseks on tal täiesti arvestatav telnet, mis teeb ta serveriadministraatorite ja webmasterite jaoks asendamatuks riistapulgaks. Praktiliselt kõikidel opsüsteemidel on omad eelised. Kui kaua on kestnud vaidlus, kumb on parem, kas MacOS või Windows (nüüd juba siis ka Linuxi koos erinevate kasutajaliidestega). Kõikidel on omad plussid ja omad vead. Seesama mahalaidetud Nokia 1610 oli oma aja kohta väga hea telefon ning tegelikult 2110 on kõigest selle mõningane edasiarendus. Paljud inimesed kasutavad neid seniajani. Kui te tahate, et teid tehnika alal tõsiselt võetaks, ei tohi te suhtuda üleolevalt ajastu vestapostidesse. Samuti ei tasu üleolevalt suhtuda kõigesse, millest te aru ei saa või millele te kohe rakendust ei leia. Tihtipeale on ka läbikukkunud tehnoloogiates midagi, mis on väärt edasi arendamist.
Nokia 2110 oli enne kui tuli Nokia 1610 :), Nokia 1610 ei sisalda rauapoolelt 2110 jubinaid.
mina kasutan kodutelefonina 2110-t §8-)
Muide, kes tahab vaadata kuhu arenevad mobiiltelefonid, siis vaadaku http://www.nokia.com saiti ja vaadaku Nokia Communicator 9210 spetsificatsioone: EPOC32-e Symbiani versioon, Java toetus värviline ekraan (resolutsioon 640 x 200), WWW browser (freimid, java, SLL). Mõnusi on veel muidugi, ma ei viitsi neid siin ette lugema hakata.
Jalgrataste taasleiutamise tuhinas vahelduseks abiks ka veidi valdkonnale spetsialiseerunud analüütikute raporteid lugeda. Vt. näiteks UMTS Forum-i infot esimesena.
Abiks ka viimases RCFoC-is COMDEX-il näidatu ülevaade.
Abiks ka viimases RCFoC-is COMDEX-il näidatu ülevaade.
Ahjaa, veel üks viide 3G ja 4G võrkude teemaliste ülevaadetega.
to pronto: no mis selles 9210-s nii väga erilist on? Mingit olulist efektiivsuse tõusu sellega küll ei kaasne. Värviline ekraan ja video vaatamise võimalus rohkem trendikatele.
Kusjuures vaid 10 gr. kergem praegusest Communicator'ist.
Kusjuures vaid 10 gr. kergem praegusest Communicator'ist.
No see Communicator'i ja 380'i võrdlemine nii tigedas toonis kõlab nagu PC ja Mac'i või Linux widusi alane vaidlus. Jätkaks konstruktiivsemalt?
1) Fact of life on see et Communicator'i müük viimasel ajal on olnud väiksem võrreldes 380 müügiga;
2) Fact of life on see, et 380 sisu on u 2-3 aastat vana disain, mida mehed Kistas küpsetasid, ostsid EPOC'i sisse, panid wapi ka juurde ja üritavad premiumhinnaga müüa, siiski arukalt odavamalt kui Nokia oma tellist;
3) Huvitav kuidas värviekraan NC aku vastupidavusele tegelikult mõjub? Aku kestvus on antud ju siiski telefoniosa kohta?
4) Kui nad peaga mõtlevad, siis Ericsson muudab selle lisatava klaviatuuri ka 380-ga kompatiibliks. EEK 500 + 380 = NC. Veel parem kui nad Bluetooth klaviatuuri teevad. Ma olen näinud ka seda kuidas kulmudega kingapaelu sõlmitakse. Palmi Graffitiga, veel enam Jot'iga olen rahul. Saan kõik olulise ära kirjutada. Project proposaleid jms pikka ja mõtlemist vajavat kirjutan ikka desktop arvutil, sest ka notebooki klaviatuur on ka ikka jama.
5) Ericsson'i onu statement comdex'il (ilmselt ka varem öeldud) - we are a communications equipment company that happens to manufacture handsets, we need handsets to win some deals. Ei hype'i kumbagi aga vaadake väga põhjalikult läbi ericssoni ja nokia www leheküljed. Tekitab mõtteid. Vahe ei ole loodetavasti ainult kasutatud veebidisainerite kvalifikatsioonis.
1) Fact of life on see et Communicator'i müük viimasel ajal on olnud väiksem võrreldes 380 müügiga;
2) Fact of life on see, et 380 sisu on u 2-3 aastat vana disain, mida mehed Kistas küpsetasid, ostsid EPOC'i sisse, panid wapi ka juurde ja üritavad premiumhinnaga müüa, siiski arukalt odavamalt kui Nokia oma tellist;
3) Huvitav kuidas värviekraan NC aku vastupidavusele tegelikult mõjub? Aku kestvus on antud ju siiski telefoniosa kohta?
4) Kui nad peaga mõtlevad, siis Ericsson muudab selle lisatava klaviatuuri ka 380-ga kompatiibliks. EEK 500 + 380 = NC. Veel parem kui nad Bluetooth klaviatuuri teevad. Ma olen näinud ka seda kuidas kulmudega kingapaelu sõlmitakse. Palmi Graffitiga, veel enam Jot'iga olen rahul. Saan kõik olulise ära kirjutada. Project proposaleid jms pikka ja mõtlemist vajavat kirjutan ikka desktop arvutil, sest ka notebooki klaviatuur on ka ikka jama.
5) Ericsson'i onu statement comdex'il (ilmselt ka varem öeldud) - we are a communications equipment company that happens to manufacture handsets, we need handsets to win some deals. Ei hype'i kumbagi aga vaadake väga põhjalikult läbi ericssoni ja nokia www leheküljed. Tekitab mõtteid. Vahe ei ole loodetavasti ainult kasutatud veebidisainerite kvalifikatsioonis.
Vaidlus natuke esialgsest teemast kõrvale läinud, kuid veel mõned mõtted.
1) Hotjug, R380-l ei saa kasutada enamust Ericssoni vidinaid (chatboard,mp3-player, FM-player), kuna soft on nii kardinaalselt erinev.
2) Värvilise ekraani suurem energiakulu on õige. Tean, et see oli peamine põhjus miks Siemens S25-l kasutatud värvilist ekraani ei viidud edasi S35-le.
3) Päris huvitav oleks Palmi Graffiti ja R380 ekraanile "maalimise" võrdlus. Et kumb efektiivsem.
4) Ericsson on tõepoolest eelkõige võrkude struktuuri ehitaja ja handheldid ilmselt prioriteet 2. Kuid sellist ämbrit nagu hiljuti saabunud A2618 annab otsida - telefon kasutab WAP 1.0 (WAP over SMS), mis on täiesti iganenud standard ja mida Eestis ei saagi üleüldse kasutada.
5) Endiselt tundub, et Nokia on natuke mobiilide arendamisel seisma jäänud. Või hoiavad nad midagi uhket veel peidus.
1) Hotjug, R380-l ei saa kasutada enamust Ericssoni vidinaid (chatboard,mp3-player, FM-player), kuna soft on nii kardinaalselt erinev.
2) Värvilise ekraani suurem energiakulu on õige. Tean, et see oli peamine põhjus miks Siemens S25-l kasutatud värvilist ekraani ei viidud edasi S35-le.
3) Päris huvitav oleks Palmi Graffiti ja R380 ekraanile "maalimise" võrdlus. Et kumb efektiivsem.
4) Ericsson on tõepoolest eelkõige võrkude struktuuri ehitaja ja handheldid ilmselt prioriteet 2. Kuid sellist ämbrit nagu hiljuti saabunud A2618 annab otsida - telefon kasutab WAP 1.0 (WAP over SMS), mis on täiesti iganenud standard ja mida Eestis ei saagi üleüldse kasutada.
5) Endiselt tundub, et Nokia on natuke mobiilide arendamisel seisma jäänud. Või hoiavad nad midagi uhket veel peidus.