Kas Nokia on haitek või ikkagi kummikud?

Alles see oli kui Nokia tegi kummikuid, ja Soome riik eksportis Läände paberit ja Itta toitu.

Nüüd teab iga ameeriklane, et Nokia peakorter asub riigis, mille pealinna nimi on põrgule sarnase kõlaga.

Sel nädalal avati suur arvutitehnoloogia näitus Comdex, kus kõige kuumemateks toodeteks on mobiilsed pihuarvutid.

Väga võimalik on, et tsipa suurema ekraaniga pihuarvutite mudelid võivad Nokia moblad kiiresti turult välja suruda

ja

mõne aasta pärast tekitavad meis taas nostalgiat mõnel vanemal sõbral veel jalas olevad NOKIA kummikud.

Minu arvates ikka ei ole nii lihtne kylmkappi, tolmuimejat ja pardlit yheks kergestikasutatavaks instrumendiks kokku mugandada. Pigem on kysimus erinevate instrumentide vahelises kommunikatsioonis - kui kerge on syncida või yhendada palmi, moblat, MP3 mängijat jne. Nokia suurim väärtus tulevikus ei ole tõesti võib olla hand set'id, kuid nende R&D on olnud väga tugev juba minevikus. Samal ajal kui tyybid kummikuid tegis, oli neil cell, mis tegeles IT ja kommunikatsiooniga ning oli juba 80-ndate alguses spetside poolt tunnustatud tegija...
Kulla inimesed, millest te räägite? Praktiliselt kõik kaasaegsed telefonid on sisuliselt PDA-d (eriti 9110), ainult pisut pisema ekraaniga. Suurema ekraani lisamine ei muuda SISULISELT mitte midagi. PDA tähendab ju Personal Digital Assistant. Ehk siis Isiklik digitaalne abimees .. :) Telefonid sisuliselt on seda. Kuigi traditsiooniste PDA-de ja mobiiltelefonide piir kipub hägustuma, siis toimub see ikkagi mobiiltelefonide poolt peale surutuna. Miks muidu kiirustavad kõik traditsiooniste PDA-de tootjad lisama omale mobiilide funktsioone ning selle ümber trummi taguma? Ikka selle pärast, et järmisel aastal turule ilmuvate mobiilide mudelid neid turult sootuks minema ei pühi. Uutel mudelitel on ekraan juba üle kogu korpuse ning touch-screenil asuvad nupud, uploaditav soft, jne. Eks ole ju Ericsson ja Nokia ühed Symbiani liikmetest koos Psioniga. Nii et mõtelge vähe, enne kui paanitsema hakkate. Tänapäeva telekommunikatsioon pole mingi kummikutebusiness, millest isegi Al Bundy aru saab.
BTW ma olen kummikutebisnises, täpsemalt NAISTE kummikute, olnud juba aastaid.

Aga sellest ma küll ei saa miks mingi kännukad penetreerivad rohkem kui kummikud.

Igale siililegi on selge, et varsti tuleb uus jääaeg. Kas siis saavad inimesed alles aru, miks botikuid vaja on, kui sokid juba märjad on?
well said, Al!
Not too well! Kliima globaalne soojenemine sunnib inimesi varsti kummikud kännukate vastu vahetama :-)
Tegelikult on kõik kuskil Porter'i õpikus kirjas. Nad esitasid strat plani põhiküsimuse - mida teeme? Kummikuid - no, no. Niiskuse ja vee eest kaitsmise vahendeid - midagi sellist jah. Nüüd oleks, arvestades kliima soojenemist/niisutumist tulevikus tekitada nõudlus asjale, mida kaitsta niiskuse ja vee eest. Telekabisnise müüsime maha, nüüd kuvarid ka. Kaablit saab ju lühikesteks juppideks saagida ja kummikusse toppida, või müüsid juba maha? Ahh.... Aga mobiile, sobib ideaalselt.
Aga kogu selle R&D ja eeskujulikule keskendumisele ühele/vähestele asjadele on mulle kõige rohkem pinda käinud see Symbiani lollus. Ericsson tegi südame kõvaks ja tõi oma wapifitseeritud 3a vanuse mudeli ikka turule.

Kahtlen kas Nokia? Kyocera branch PdQ teeb integreeritud PalmOSiga CDMA telefoni juba u 1.5 aastat. PalmOS on nagu PC/DOS/Windows versus EPOC(Symbian) a la Macintosh. Ja 3Com saab aru ka et oht on olgugi, et koostööd on alustatud.

PDA/webpadi uputus pole veel alanud ja pigem peaks Nokia rõhuma GSMonChip dumbsterite tegemisele või teeb selle ikkagi ära mõni tel@markt'i taoline.

Nende 3G võrgu ninnunännudevice hype mõjub akstiakursile ainult u 1/2 tunni ulatuses. Aeg-ajalt vilksatav Nokia tegijate jutt paljastab fiksatsiooni traditsioonilisse mobiilvõrgu arhitektuuri ideoloogiasse.

Veel pähkel neile - eeter kipub täis saama (kasutajate arv mõnekordistub, kuid bandwithi per connection tuleb vähemalt kümnekordistada) ja siis võib põhirõhk langeda hoopis fiibri/xDSL/cable/PLC magistraalide rägal baseeruvale Bluetoothi taolisele lähivõrgule, sest wireless access tuleb, aga 2.4 Ghz freevahemikku suurt palju ei mahu ja Tele2-l oli ikka sigamoodi õnne, et nad oma sagedusala said.
GSM linnaoludes tundub tulevikus sama nonsensina nagu satelliittelefonid Eestis.

Kummikud, jah... kui muuks ei kõlba, siis suure kaarega ihuliste vajaduste rahuldamiseks peale Soome rahvusjook nr2 - õlle tarbimist. Sest nii peavad nad üks hetk mõtlema iga oma kahtlaselt edukaks osutunud tegevusala kohta. Sic! Lasid välja uue multimeedia terminali/settopboxi. Watch out! Mõtlevad vist siiski.
selline mõte lihtsalt...

...sest UMTS 3G litsentsidess uputatav raha (summa sama suur kui kogu euroopa telco-de väärtus praegu) tõmbab nii mõnedki praegused operaatoritest suurtegijad (Nokia nõudlus) kõhuli ja ei lase neil subsideeritud tootega penetreerida... või vana hea GSM ikka edasi...
hi,

UMTS või 3G on reaalselt vajalik ainult Jaapanis, kus on suudetud seal kasutatav mobiilvõrk täitsa ära koormata (Tallinnas on ressurssi kõvasti yle). GSM 1800 litsentsid on Eestis kolmel operaatoril, igal operaatoril sama palju, kui 900 peal kolmel kokku.

3G on vaja Euroopas ainult andmeside jaoks, muu asja ajab 900/1800 ära. ühtne standard UMTSis puudub. 900/1800 on see olemas.

Kiiret andmesidet hakkavad võimaldama ka muud tehnoloogiad - WLAN 2.4/5.2GHz (www.wavelan.com, toode AS-2000); ka Nokial on analoogne asi olemas. Kusjuures sellel systeemil on olemas rahvusvaheline standard (nii Euroopas, Jaapanis, kui ka USAs).

Küsimus on kas UMTS või WLAN (2.4/5.2GHz). Esimene annab suure mobiilsusega andmeside teine väiksema liikuvusega, kuid suurema kiiruse (10x).

Nokia tegelik äri on võrgud ning seal on konkurents kõva. Kui Nokiat hinnata, siis võiks vaadata mitu GSM/UMTSi võrgu lepingut ta on kaotanud/saanud (konkurendid - Lucent, Ericsson, Siemens, Alcatel, ...).

vana hea GSM käib veel pikka aega. on ju terminalid olemas, aga kas UMTSil on?
Küsimus rohkem selles, et GSM 900/1800 saab tulevikus selliseks praegu tavatelefoni sarnaseks "tavaliseks" asjaks. Mäsuks läheb broadbandiga ja see ongi nagu datastream kuhu ka pilti ja maili saab sisse monteerida. Küsimus selles, et praegune jutt 3G arhitektuurist väga GSM arhitektuuri moodi välja näeb aga keegi ei oska arvata kui suur bandwithi nõudlus on ehk vaja võib tulla hoopis teistsugust lahendust kui "GSM arhitektuur". Lisaks arenevad mühinal WLAN-id. UMTS Euroopas võib-olla masslevikut ei saagi. 2.4GHz on vabasagedus ja Tallinnas näiteks fikssagedusega 2.4GHz lingid ei kipu mürade tõttu töötama. Frequency hopping töötab paremini aga ikkagi on bwidthi kindel hulk. 5.2Ghx(tele2) on litsentseeritav ja ikkagi piiratud mahuga. Vaatame kui kiiresti nad selle täis müüvad. Nii et ummiktee. WLAN standard 802.11a ja b jah olemas aga security (nagu Bluetoothilgi) ja eri providerite interoperability on probleem . Jah, ja võrgutehnoloogias käibki põhisõda ehk Nokia või kesever peaks just selles osas midagi välja mõtlema või tekitama massturu hoopis millegi muuga. Vaatame...
GSM arhitektuur on hierarhiline ning väga kallis laiendada (mahtu juurde saada).

2.4 Public Access on ruumide siseks mõeldud, mitte üle-tallinna. mahu suurendamine ei ole kallis.

kasutajale pole vahet kumba kasutab, peaasi, et hind oleks normaalne. seda dikteerib tugijaama maksumus (GSM-UMTS ~1/2M, WLAN ~1/10M).

UMTSi hakkad ehk saama tallinn-tartu mnt., kuid konverentsi-, müügikeskustes, ... WLANi. kusjuures pole vahet, kas kasutad Compaq, IBM, HP või kellegi teise seadmeid. Kuna järgmine aasta on kõigis lap-, palmtop, ... WLAN sisseehitatud ning läheb totaalseks massiks kätte ära.

Lisaks tulevad müüki GSM-on-a-Chip moodulid, mille lükkad oma palmakale külge - saad GSM telefoni, paned WLAN mooduli saad broadbandi, paned UMTS mooduli saad UMTSi asja, ...

ainsa piirangu asjale paneb toide; kas tulevad *topidele vähemalt mõned päeva töökasutuses vastupidavad akud või ei.
Mis Nokia lõpu ennustamine see siin käib?Hiljuti oli just Äripäevas pisike artikkel,et kõik maailma tarkpead ennustavad,et 2005 aastaks on Nokia turuosa umbes 40 prossa või rohkem,Ericssoni oma langeb 9%-le ja Motorolal jäi vist see kuhugi 20 prossa piiridesse....
hotjug “...5.2Ghx(tele2) on litsentseeritav ja ikkagi piiratud mahuga. Vaatame kui kiiresti nad selle täis müüvad. Nii et ummiktee.”

morgan “...Küsimus on kas UMTS või WLAN (2.4/5.2GHz).”

> millest selline pessimism! BFWA sagedustena müüakse praegu arenenud riikides 28 Ghz vahemikku vt. http://www.spectrumauctions.gov.uk/bfwa/auction_results/auct_res_index.htm või http://www.tst.dk/uk/frequencies/public_fixed_wireless_access_n.htm ja arutatkse võimaliku 40Ghz sageduste kasutuselevõttu.

Huvitav on muidugi Eestis toimuv sagedusalade jagamise meetod. Kas keegi teab midagi Eesti sagedusalade plaanist, isegi Leedus on see avalik info mis on väljas webis.

aga Nokia on kindlasti hea kompanii ja 40% turuosa GSM käsitelefonide turul 2005 aastaks pole sugugi välistatud :) .... ise küsimus, mis sellise saavutuse väärtus on.

40% millisest turust? jutt tõenäoliselt moblade turust. tegemist laiatarbekaubaga, kus kasumimarginaal väike. samas firma käibest on 70% moblad.

kui turul toimub muutus gsm-moodul + pda = gsm-telefon, siis väheneb käive ja turuosa, kuna siis hakatakse hindama mooduli kvaliteeti ja pda-si toodavad päris mitmed firmad (ühendusliidesed PCMCIA, CompacFlash, ... on standardsed).

samas muutub mobla odavamaks ning kõik ei tahagi pda-d. aga selle gsm-mooduli võib panna kella külge ja sealt käed-vabad systeemiga rääkida. ibm pani kogu asja ehete sisse. seega mobla muutub mooduliks, mida saab igale poole paigaldada.

kummikud -> moblad -> ??? (viiteid võib saada nokia comdexi pressikast)


Huvitav diskussioon.

Nokia on kahtlemata väga hea firma aga väga kiiresti muutuval alal.
Minule ei mahu pähe kuidas saab mobiilkõne seanss olla ca 10 x kallim tavatelefonist.
OK, traadita bandwith on piiratum kui mööda kaablit kulgev, kuid see pole kaugeltki ammendunud ja vaevalt et ammendubki.

Palju räägitakse peer to peer computingust ehk teiste arvutite ressursside ärakasutamisest. Miks ei võiks midagi sarnast juhtuda linnades traadita LAN-dega. Vaja lisada vaid piirkondade vahetamine.
Kas selline mittetsentraalselt ehitatud võrk pole mitte mobiilside 4 generatsioon?
Hetkel siin Nokial väga suurt rolli ei näe.
GSM ja UMTS võrgud hakkavad hiiglama hästi tulevikus koos töötama. Asi hakkab välja nägema nagu praeguse GSM 900/1800 puhul, kus kasutaja arugi ei saa, kumma võrguga ta tegelikult suhtleb (juhul, kui tal muidugi vastav mobiil on). Asi nimelt selles, et kui vaatame seda, mis toimub "standardiseerimiskehades" (standardisation body), siis saab selgeks, et UMTSi ei tehta mitte puhtalt laualt vaid praegusel juhul toimub GSMi liikumine step-by-step UMTSi suunas. Kui enne tegeles GSMi standardiseerimisega ETSI, siis nüüdseks on ETSI loobunud ja andnud GSMi arendamise kogu saba ja sarvedega 3GPP-le, kes muideks tegeleb ka UMTSi standarditega.

Mis puutub UMTS vs. WLAN, siis siin on sama lugu. Kasutaja ei saa mingil hetkel tulevikus arugi, kumma võrguga tema terminal (olgu see siis mobiil, pda või läpptopp) mingil hetkel füüsiliselt suhtleb.

Wireless bandvitsast. Sagedusspekter on praktiliselt lõpmatu. See, et me sellest praegu vaid väikest osa kommunikatsiooniks oskame kasutada on tingitud tehnoloogia madalast arengutasemest. Kindlasti kehtib ka siin mingi Moore reegli taoline asi - mitu herzi bandvitsa mingi ajaühiku jooksul osatakse kasutusele võtta.
GorillaG,

Kui Moore seadust(1965) nimetatakse mikrokosmose seaduseks,

siis Gilderi telekosmose seadus(1993) sõnastabki ribalaiuse kasvu. Kogu ribalaius(Total bandwitdh) peaks iga aasta kolmekordistuma ja seda järgmise 25 aasta jooksul.
Seega palju vingem kasv kui mikrokosmose puhul, mis kahekordistub iga 18 kuu järel.

heisenberg, oskad sa öelda, miks see Gilderi seadus just 25 aastat vastu paneb?
Muideks, kummalegi seadusele ei ennustata pikemat iga, sest nad pole loodusseadused s.t. lähevad praeguse maailmapildiga mingil hetkel vastuollu.