Mõned laenatud numbrid Jeremy Siegelilt eritüübiliste investeeringute kogutootluse kohta USA-s ajavahemikul 1802-1997. Kogutootlus tähendab, et vahepealsed kassavood nagu intressid, dividendid ja kapitalikasv on reinvesteeritud samasse aktivaklassi.
Tulemused on hämmastavad.
1 1802 AASTA USA DOLLAR INVESTEERITUNA VASTAVASSE INSTRUMENTI ON TÄNA VÄÄRT:
KULD $11.17
TARBIJAHINNAINDEKS $13.37
LÜHIAJALISED VÕLAKIRJAD $3,679
PIKAAJALISED VÕLAKIRJAD $10,774
AKTSIAD $7,470,000
Mõtlemapanev suurusjärkude vahe. Jääb üle veel lisada, et üle kümneaastase hoidmisperioodi jooksul on aktsaiad võlakirjadest ka vähemriskantsemad.
Kokkuvõtvalt võib vist öelda, et kõik sõltub ikkagi konreetse investori riskikartlikusest. Graafiku poolt alguses toodud strateegia oli ettevaatliku investori strateegia.
Tegelikult, kui sul kasvab varade maht "piisavaks", siis suure tootluse saavutamine on tunduvalt raskem, kui väikese portfelli puhul. Domineerima jääb soov säilitada oma vara kogumahtu ja saada sealt tagasihoidlikku tootlust, mitte aga tuplata investeerides kõik aktivad ühte kõrge riskiga varasse
Minu arvates on samuti nii, et kui varade maht on "piisav", siis hakatakse otsima võimalusi selle säilitamiseks ning stabiilseks kasvuks. Siis hakkavad huvitama ka terminid diversifitseerimine, varade jaotus jne.
Kuni "piisava" hulga saavutamiseni tegeletakse tavaliselt spekuleerimisega, selle mõiste heas tähenduses. Ainult spekuleerimine loob võimalused suurte varanduste tekkeks ning kaotuseks.. Mis puudutab eestlasi, siis arvan, et "keskmine eestlane" ei investeerinud vaid spekuleeris ning kas pole siis ükstaskõik, kuidas ta raha võitis/kaotas.
Kuni "piisava" hulga saavutamiseni tegeletakse tavaliselt spekuleerimisega, selle mõiste heas tähenduses. Ainult spekuleerimine loob võimalused suurte varanduste tekkeks ning kaotuseks.. Mis puudutab eestlasi, siis arvan, et "keskmine eestlane" ei investeerinud vaid spekuleeris ning kas pole siis ükstaskõik, kuidas ta raha võitis/kaotas.
100% nõus robertiga.
On selge, et suurimad varandused on teenitud investeerides kogu raha ühte aktivasse, kuid sellega kaasneb risk kogu rahast lihtsalt ilma jääda.
NB! Räägitakse tavaliselt mõnest võitjast, kaotajate kurvad lood aga ei huvita eriti kedagi. Nii, et.....
"Piisav" hulk raha on tavaliselt see, mis ennast ise ilam eriti rapsimata suudab toota ja millest sa lahedalt ära suudad elatada, ilma põhiosa kallale minemata.
On selge, et suurimad varandused on teenitud investeerides kogu raha ühte aktivasse, kuid sellega kaasneb risk kogu rahast lihtsalt ilma jääda.
NB! Räägitakse tavaliselt mõnest võitjast, kaotajate kurvad lood aga ei huvita eriti kedagi. Nii, et.....
"Piisav" hulk raha on tavaliselt see, mis ennast ise ilam eriti rapsimata suudab toota ja millest sa lahedalt ära suudad elatada, ilma põhiosa kallale minemata.
100% nõus robertiga.
On selge, et suurimad varandused on teenitud investeerides kogu raha ühte aktivasse, kuid sellega kaasneb risk kogu rahast lihtsalt ilma jääda.
NB! Räägitakse tavaliselt mõnest võitjast, kaotajate kurvad lood aga ei huvita eriti kedagi. Nii, et.....
"Piisav" hulk raha on tavaliselt see, mis ennast ise ilma eriti rapsimata suudab toota ja millest sa lahedalt ära suudad elatada, ilma põhiosa kallale minemata.
On selge, et suurimad varandused on teenitud investeerides kogu raha ühte aktivasse, kuid sellega kaasneb risk kogu rahast lihtsalt ilma jääda.
NB! Räägitakse tavaliselt mõnest võitjast, kaotajate kurvad lood aga ei huvita eriti kedagi. Nii, et.....
"Piisav" hulk raha on tavaliselt see, mis ennast ise ilma eriti rapsimata suudab toota ja millest sa lahedalt ära suudad elatada, ilma põhiosa kallale minemata.