CNBC on asunud reklaamima ettevaatliku investori (defensive investor) strateegiat.
Konspektiivselt edasiandes tähendab see:
1.Investeerimisportfelli diversifitseerimist erinevate sektorite vahel(s.t. mitte ainult Nasdaq ja kõrgtehnoloogia)
2.5-10% portfellist toorainetele ja futuuridele.
Tooraineid kaubeldaksegi muideks futuuride näol. Futuure (põhiliselt indeksifutuure) soovitatakse hinnakaitse investeeringuna.
3.Soovitatakse kinnisvarasse investeerivaid fonde
4. Ja lõpuks pole paha ka osta kunstiväärtusi
Ise kommenteeriks soovitusi järgnevalt: 1.Diversifitseerimine erinevate sektorite ahel tõenäoliselt aitab vähendada kaotusi küll.
2.Kogemuse korjamise mõttes võib proovida ka kukkuvaid aktsiaid katta put-optsioonidega.
3.Kinnisvarafondidega pole kogemusi, kuid kinnisvara investeeingud on oluliselt mittelikviidsemad kui aktsiad.
4.Kunstivärtustesse investeerimine on ka justkui investeerimine mittelikviidsessse sektorisse.
Diversifitseerimisele peaks Eesti investorid küll rohkem tähelepanu pöörama. Üsna levinud on seisukoht, et fondid on jama - igaüks suudab 10% tootlust ise saavutada. Kuid mida rohkem vastu näppe saadakse, seda rohkem erinevate investeerimisvõimaluste populaarsus kasvab.
To Graafik: kinnisvarafondide üks eesmärke ongi suurendada likviidsust s.t. nende osakute ost-müük on üsna likviidne. Seetõttu ei saagi neid päris võrrelda investeeringutega kinnisvarasse.
To Graafik: kinnisvarafondide üks eesmärke ongi suurendada likviidsust s.t. nende osakute ost-müük on üsna likviidne. Seetõttu ei saagi neid päris võrrelda investeeringutega kinnisvarasse.
Ma saan aru küll, et üht tellist majast on lihtsam müüa ,kui kogu maja. Ma võrdlesin kinnisvarafonde teiste investeeringutega kasvõi teiste fondidega ja ma arvan, et mul on õigus kui ma ütlen, et kinnisvarafondide osakuid on raskem tagasimüüa.
Eestis on püütud ja püütakse kinnisvara üle väärtpaberituru müüa, aga siiani ilma eduta.
Barklay kinnisvarafond oli ERA-panga juures ja sai otsa koos Erapangaga.
PRO Kapital on ka sisuliselt kinnisvarafond, mis ei ole investorite seas erilist populaarsust võitnud.
Umbes aasta tagasi lubas Oberschneider börsile tuua kinnisvaraga tagatud väärtpaberid, mis pole veel teoks saanud.
Eestis on püütud ja püütakse kinnisvara üle väärtpaberituru müüa, aga siiani ilma eduta.
Barklay kinnisvarafond oli ERA-panga juures ja sai otsa koos Erapangaga.
PRO Kapital on ka sisuliselt kinnisvarafond, mis ei ole investorite seas erilist populaarsust võitnud.
Umbes aasta tagasi lubas Oberschneider börsile tuua kinnisvaraga tagatud väärtpaberid, mis pole veel teoks saanud.
See paremuse hindamine söltub kriteeriumitest. Aktsiatega on vöimalik suuri varandusi teenida ja seda tehakse. Fondidega vaevalt. Kui tahad palju raha teha siis on need diversifitseerimise ja vara säilitamise eesmärgid tagaplaanil ja tuleb täie rauaga ja agressivselt tegutseda. Ajastamine on oluline.
to graafik: minule teadaolevalt USAs on kinnisvarafonide osakud üsnagi likviidsed, seda eelkõige aktiivse järelturu tõttu. Kuid võin ka eksida. Eesti kipub vist liialt väikseks jääma kohalike kinnisvarafondide jaoks.
to 9007: nõustun, et aktsiatega on võimalik suuri varandusi teha, kuid sama suuri varandusi ka kaotada. Sellest võikski otsida diversifitseerimise mõtet, sest pikaajaliselt turgu lüüa on ülimalt raske. Ja kuivõrd tagaplaanil on diversifitseerimine sõltub juba sellest kui riskialdis on investor.
to 9007: nõustun, et aktsiatega on võimalik suuri varandusi teha, kuid sama suuri varandusi ka kaotada. Sellest võikski otsida diversifitseerimise mõtet, sest pikaajaliselt turgu lüüa on ülimalt raske. Ja kuivõrd tagaplaanil on diversifitseerimine sõltub juba sellest kui riskialdis on investor.
To beast: seda ma väidangi, et köik söltub eesmärkidest ja kriteeriumitest, ehk kui tahad keskmisest rohkem raha teha, siis pead arvestama ka keskmisest suurema kaotusevöimalusega arvestama. Minu jaoks on näiteks üks kriteerium veel pönevus. Minu jaoks on fondid igavad ja nad ei paku pinget. Sinu aseml oleks ma veidi ettevaatlikum selliste arvamusavaldustega et "eesti investorid on sellised ja sellised ja nad peaks oma käitumist selles ja selles suunas muutma". Arvan et:
1. üldistada ei saa, s.t. et eesti investorid ei ole mingisugune homogeenne grupp, nad on piisavalt intelligentsed, et ise enda jaoks sobivaid otsuseid teha.
2. Sina pole end töestanud mingisuguse investeerimisguruna kellel oleks öigust "rumalaid, kogenematuid ja täiesti valesti käituvaid eesti investoreid" öigele teele juhtida.
1. üldistada ei saa, s.t. et eesti investorid ei ole mingisugune homogeenne grupp, nad on piisavalt intelligentsed, et ise enda jaoks sobivaid otsuseid teha.
2. Sina pole end töestanud mingisuguse investeerimisguruna kellel oleks öigust "rumalaid, kogenematuid ja täiesti valesti käituvaid eesti investoreid" öigele teele juhtida.
Arvan, et küsimuse üle "kas ainult aktsiad on parim investeering" vöiks päris pikalt vaielda ja igal arvamuseavaldajal on ilmselt öigus. Küsimust tuleks veidi täiendada, et konkreetsemaid vastuseid saada. Näiteks kui küsida "kas ainult aktsiad on parim investeering vara säilitamiseks ja selle riskivabaks suurendamiseks", vöiks üheselt vastata ei.
Debati alustamise idee tekis sellest, et seoses mitmeid aastaid väldanud aktsiaturu üleminekuga on enamus ameeriklasi moodustanud ühekülgsed ainult tehnoloogiaaktsiaid sisaldavad portfellid. Nüüd, kus volatiilsused ja määramatus Nasdaqi börsil on tohutult kasvanud on tekkinud arutelu kuidas portfelliriske maandada.
Ehk küsimus vöiks olla: "Kas ainult kas ainult aktsiad on parim investeering portfelliriskide maandamiseks?"
to 9007: väidan endiselt, et keskmine Eesti väikeinvestor pöörab diversifitseerimisele liiga väikest tähelepanu. Tuleks diversifitseerida erinevate investeerimisvõimaluste kui ka erinevate turgude vahel, kuid siiamaani on paljude jaoks ainus võimalus Eesti aktsiad. Ja ei üritagi guru olla, avaldan lihtsalt arvamust.
Kui enamus Eesti väikeinvestoreid (sarnaselt 9007-le) hoiab raha ainult aktsiates, siis turu crash'ides on jälle nutt ja hala nagu '97 Eestis.
Kui enamus Eesti väikeinvestoreid (sarnaselt 9007-le) hoiab raha ainult aktsiates, siis turu crash'ides on jälle nutt ja hala nagu '97 Eestis.
To beast: Tänan muretsemast minu raha ja heaolu pärast. Paraku tuleb Sul sellega arvestada, et crashi saabudes tulen jälle (sarnaselt 1997 aastaga) Sinu ölale nutma ja halama.
to 9007: Ei mõelnud personaalselt. Kui Sa lauset vaatad, siis võrdsustasin Sinu ja Eesti keskmise väikeinvestori raha ainult aktsiates hoidmist. Või väidad, et '97-'98 ei toimunud üldine nutt ja hala?
To beast: Kui mind vördsustada eesti keskmise investoriga, vöib küll väita et nuttu ja hala ei toimunud. Mina ei nutnud ega halanud.
Minul on piisavalt tegemist oma edu ja heaoluga, aga ilmselt peab keegi olema, kes üldsuse ja keskmise eesti investori pärast südant valutab ning ettevaatlikkusele manitseb. Beast, Sa sobid selleks. Jöudu!
Minul on piisavalt tegemist oma edu ja heaoluga, aga ilmselt peab keegi olema, kes üldsuse ja keskmise eesti investori pärast südant valutab ning ettevaatlikkusele manitseb. Beast, Sa sobid selleks. Jöudu!
Tänan 9007, hakkan nüüd lips ees ja Eesti väikeaktsionäride nimekiri näpus mööda Eestimaa kodusid käima, missioonitunne kaasas :)
Tegelikult ei näe sellises arutelus midagi halba, kui suudetakse ka investorite teadlikkust tõsta. 9007, küsin uuesti: kas väidad, et '97-'98 ei toimunud üldine nutt ja hala? Aga, kas 9007 oli '97 väheste võitjate poolel või ei tegutsenud üldse?
Tegelikult ei näe sellises arutelus midagi halba, kui suudetakse ka investorite teadlikkust tõsta. 9007, küsin uuesti: kas väidad, et '97-'98 ei toimunud üldine nutt ja hala? Aga, kas 9007 oli '97 väheste võitjate poolel või ei tegutsenud üldse?
To beast: Ei väida, et mingit hala ja nuttu ei toimunud. Küll aga oli see minu jaoks normaalne tagajärg, üks vöimalikke stsenaariume, mis toimuda vöis. Seetöttu ei näe ma nutu ja hala vältimist eriti suure omaette eesmärgina.
Mina kuulusin nende hulka, kes piisavalt vara börsil alustasid, 97 aastaks suhteliselt korralikult kasumit olid teeninud ja 97 aastal samuti kaotasid, aga kes 20-30% kaotust kui loomulikku nähtust riskide vötmise juures vötsid ja seetöttu turult ei pögenenud.
Mina kuulusin nende hulka, kes piisavalt vara börsil alustasid, 97 aastaks suhteliselt korralikult kasumit olid teeninud ja 97 aastal samuti kaotasid, aga kes 20-30% kaotust kui loomulikku nähtust riskide vötmise juures vötsid ja seetöttu turult ei pögenenud.
to 9007: Kui Sa 97-98 turult lahkumata vaid 20-30% kaotasid, siis oskasid küll väga osavalt aktsiaid valida. Kuid arvan, et keskmine väikeinvestor kaotas rohkem ja mitmed nendest siiamaani aktsiaturust eemale hirmutatud. Arvan endiselt, et keskmine väikeinvestor, kelle jaoks aktsiatega tegelemine pole põhitegevus, ei tohiks oma portfelli moodustada vaid aktsiatest. Sind 9007 ei võrdsusta ma keskmise väikeinvestoriga.
Beast ja 9007!
Sissejuhatuseks lühike meenutus, teie omavahelised jutud ei pruugi alati kõige laiemale lugejaskonnale huvi pakkuda. Pealegi, olete teemast kõvasti välja läinud - aga sedavõrd huvitavamasse valdkonda.
Lugeja võiks kogu debati kokku võtta hoopis küsimusega, kas eesti väikeinvestor halas '97 või mitte? Tegelikult pole sel ju kõige väiksematki tähtsust! Halas, siis halas, oma viga! Ükski seadus ei käskinud tal aktsiaturule investeerida (spekuleerida :-). Küsimus on hoopis selles - mida olakse sellest ajast õppinud? Julgen 99% kindlusega väita, et diversifitseeri palju tahad või pane kõik munad ühte korvi, '97 ei kordu eesti turul niipea! Pole kapitalisatsiooni, pole käivet, pole raha, pole riske! Ameerikas, seal on tõesti teine tera! Aga eesti turul on lihtsalt üliraske aktsiainvesteeringule alternatiivi leida...ja märgusõnaks jälle mõistagi likviidsus. Ahjaa, investeering kunsti :-))) neile, kes kadunuke Klimovit mäletavad, ja Eesti kunsti toetavat investeerimisfondi :-) , neile mõistagi palju õnne! Lühike on see mälu, pole midagi öelda!
Sissejuhatuseks lühike meenutus, teie omavahelised jutud ei pruugi alati kõige laiemale lugejaskonnale huvi pakkuda. Pealegi, olete teemast kõvasti välja läinud - aga sedavõrd huvitavamasse valdkonda.
Lugeja võiks kogu debati kokku võtta hoopis küsimusega, kas eesti väikeinvestor halas '97 või mitte? Tegelikult pole sel ju kõige väiksematki tähtsust! Halas, siis halas, oma viga! Ükski seadus ei käskinud tal aktsiaturule investeerida (spekuleerida :-). Küsimus on hoopis selles - mida olakse sellest ajast õppinud? Julgen 99% kindlusega väita, et diversifitseeri palju tahad või pane kõik munad ühte korvi, '97 ei kordu eesti turul niipea! Pole kapitalisatsiooni, pole käivet, pole raha, pole riske! Ameerikas, seal on tõesti teine tera! Aga eesti turul on lihtsalt üliraske aktsiainvesteeringule alternatiivi leida...ja märgusõnaks jälle mõistagi likviidsus. Ahjaa, investeering kunsti :-))) neile, kes kadunuke Klimovit mäletavad, ja Eesti kunsti toetavat investeerimisfondi :-) , neile mõistagi palju õnne! Lühike on see mälu, pole midagi öelda!
Nõustun Indrekuga, jutt kaldus teemast kõrvale. Kuid veelkord diversifitseerimisest - leian, et ka seoses Eesti turule mitmete uute fondide tulemisega on Eesti investori jaoks diversifitseerimise võimalused kasvanud, loomulikult pole võimalused sellel tasemel mis US-s, kuid siiski olemas. Internetiga hästi läbisaav investor saab lisaks osa ka US diversifitseerimise võimalusest. Pigem pole põhjus mitte diversifitseerimise võimaluste puudumises vaid investorite mõtteviisis.
Kunsti siiski ei kasutaks :)
Kunsti siiski ei kasutaks :)
Vabandan isikliku jutu pärast, aga tahks siiski veel viimase märkuse lisada.
Ma ei möelnud turult mittelahkumise all seda, et ma oma aktsiaid ei müünud.
Minu meelest on selline kaotuskogemus, et lausa nutma ajab, väga öpetlik kogemus. Kaotustel on oma väga head küljed.
Ma ei möelnud turult mittelahkumise all seda, et ma oma aktsiaid ei müünud.
Minu meelest on selline kaotuskogemus, et lausa nutma ajab, väga öpetlik kogemus. Kaotustel on oma väga head küljed.
to 9007: Kaotuskogemuse olulisusega täiesti nõus. Mind need ajendavadki diversifitseerima. Ja pealegi saab väärtpaberite kahjumit lõputult järgnevatesse aastatesse kanda :)