Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aastal püsivhindades 10,5 protsenti vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kahanes tööstuse kõigis kolmes sektoris: energeetikas 21 protsenti, töötlevas tööstuses 9,8 protsenti ning mäetööstuses 4,7 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenesid tootmismahud 2023. aastal kõigis kuudes. „Möödunud aasta oli tööstusettevõtetele raske, võrreldes varasemate perioodidega võib täheldada, et nii vähe toodeti viimati 14 aastat tagasi,“ kommenteeris Bunder.
Ja kõige selle hädaoru ravimiseks mõeldi valitsuses välja universaalne ravim, mis alati aitab : maksutõusud !
Sisuliselt mis seal vahet on, kas eesmärk on kliima- või sotsialistlik plaanimajandus 70ndatel, 80ndatel. Röögitakse käskiva sisuga (rohe)loosungeid (nõuka ajal olid punaloosungid), ja kui keegi protestima hakkab, siis otseselt seina äärde enam ei saadeta mahalaskmise mõttes, aga trahve ollakse see-eest usinad tegema.
Lõpuks tööstus koosnebki puulusikate, labakute ja murumütside müügist kuna ülejäänud on surnuks trahvitud. Kaasaarvatud lihatööstused, sest loomapidamine nagu siga, veis jms. inimese tarbeks on loomavastane . Ja siis pole kaugel ka selline vaatepilt, kus rohebürokraadist külvivolinik käib palgatud autojuhiga elektrilise linnamaasturiga põllumaid inspekteerimas, et kas need surelikud talumatsid, kes hobuniidukiga... Ei, sirbiga ikka ! vilja lõikavad, ikka täidavad või ületavad oma päevanormi. Sest esiteks on roheametnikel süüa vaja ja kui nende toidulaualt midagi üle jääb, siis tublimad tavasurelikud on ka juurviljalattu sõites esireas.
Ma olen viimasel ajal jälginud meie majandusministri Riisalo tegemisi ja väljaütlemisi. Mingi intekas jäi kummitama tema ütlus, et riik ei saa majandusolukorra muutmiseks mitte midagi teha. Ja eile või üleeile kilkas ta, et tuleb mingi mobiiliäpp, mis võimaldab inimestel paremini riigiga suhelda.
Milleks meile üldse sellist majandusministrit või majandusministeeriumi vaja on, kui temas mitte midagi ei sõltu ja tema tegevuse tipp on mingi RIA projektijuhi tase?
"mx77" Ma olen viimasel ajal jälginud meie majandusministri Riisalo tegemisi ja väljaütlemisi. Mingi intekas jäi kummitama tema ütlus, et riik ei saa majandusolukorra muutmiseks mitte midagi teha.
Kas saaks viidet. See on ju kullafond, kui Majandusminister steitib et Riik EI SAA majamdusolukorra muutmiseks MITTE MIDAGI teha.
"mx77" Ma olen viimasel ajal jälginud meie majandusministri Riisalo tegemisi ja väljaütlemisi. Mingi intekas jäi kummitama tema ütlus, et riik ei saa majandusolukorra muutmiseks mitte midagi teha.
Kas saaks viidet. See on ju kullafond, kui Majandusminister steitib et Riik EI SAA majamdusolukorra muutmiseks MITTE MIDAGI teha.
Vist ikka saab aga enamasti vaid kehvemaks kui mingit soovmõtlemist suure hurraaga ellu kukutakse rakendama nagu see pigem kipub olema.
"mx77" Ma olen viimasel ajal jälginud meie majandusministri Riisalo tegemisi ja väljaütlemisi. Mingi intekas jäi kummitama tema ütlus, et riik ei saa majandusolukorra muutmiseks mitte midagi teha.
Kas saaks viidet. See on ju kullafond, kui Majandusminister steitib et Riik EI SAA majamdusolukorra muutmiseks MITTE MIDAGI teha.
Vaata viimase nädala AK-sid, ma täpset päeva ei mäleta
"mx77" Ma olen viimasel ajal jälginud meie majandusministri Riisalo tegemisi ja väljaütlemisi. Mingi intekas jäi kummitama tema ütlus, et riik ei saa majandusolukorra muutmiseks mitte midagi teha.
Kas saaks viidet. See on ju kullafond, kui Majandusminister steitib et Riik EI SAA majamdusolukorra muutmiseks MITTE MIDAGI teha.
Riik saab majandusolukorra parandamiseks paljugi teha, eelkõige maksukeskkona muutmisega. Soodustada väiksemate maksudega kiratsevaid sektoreid ja maksustada teiste sektorite ülikasumeid .
Võrrelge kasvõi kuidas riik Eesti pankasid poputab. Kaja muudkui korrutab, et pangamaksu ei tule, ehkki pankade kasumid on hüppeliselt kasvanud lihtsalt Euroopa keskpanga rahapoliitika tulemusel. Ja kuidas Leedus pangamaksust riik nii hädavajalikku tulu teenib
Leedu pangad maksid juba teist korda selle aasta jooksul pangamaksu. Kui teise kvartali eest maksid pangad 56 miljonit eurot pangamaksu, siis kolmanda kvartali eest tehtud maksed ulatuvad juba 102 miljoni euroni.
Leedu pankadel oli aega novembri lõpuni maksta niinimetatud solidaarsusmaksu kolmanda kvartali eest. Riigi maksuameti sõnul maksis kaheksa kommertspanka ja krediidiasutust kokku 101,6 miljonit eurot kolmanda kvartali eest, mis on pea kaks korda rohkem kui teise kvartali eest tasutud summa. ............. Leedu Pank ennustab, et kokku teenib riik sel aastal tänu pangamaksule 250 miljonit eurot. ....... Leedu valitsus kehtestas pangamaksu aasta alguses vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade kasvanud kasumitele. Pankade kasumlikkuse põhjuseks peetakse peamiselt Euroopa Keskpanga otsust tõsta intressimäärasid kõrgeimale tasemele alates euro kasutuselevõtust.
Mujal maailmas üldiselt arvatakse, et laenu- ja hoiuseintressi erinevuse maksimum on juba möödas.
Muuseas, ka Eestis vőttis riik pankade käest lisaraha dividenditulumaksu kujul, täiendav dividend (ja seekaudu maksulaekumine) nõuti pankadelt välja vastutasuks neid eraldi seadusega mitte maksustades. Ütleksin, et win-win: riik sai raha kätte ilma järjekordset ühe-kasutusjuhu-seadust tegemata.
"zuckerblaum" Mujal maailmas üldiselt arvatakse, et laenu- ja hoiuseintressi erinevuse maksimum on juba möödas.
Muuseas, ka Eestis vőttis riik pankade käest lisaraha dividenditulumaksu kujul, täiendav dividend (ja seekaudu maksulaekumine) nõuti pankadelt välja vastutasuks neid eraldi seadusega mitte maksustades. Ütleksin, et win-win: riik sai raha kätte ilma järjekordset ühe-kasutusjuhu-seadust tegemata.
et kui pangad maksavad divikaid enne tulumaksu tõusu, siis on see pankade vastutulek?
Kuna Reformierakond tõstab uuel aastal tulumaksu, siis see aasta divudende võttes maksavad pangad riigile vähem. Sisuliselt tõmbasid pangajuhid meie peaministrile mütsi pähe. Pankadele hea diil, Eesti riigile mitte niiväga.. taaskord.
Rootsi pankade erakorralise tulu maksustamine ei ole aus. Õige on hoopis kohalikke autoomanikke (lisa-)maksustada. Neid, kes oma liisinguintressidega pankade kasumi kokku kandsid. #äraolevaene
Pankade kõrgest euriborist tulenevate ülikasumite maksu oleks võinud nimetada sõjamaksuks või julgeolekumaksuks, ja poleks keegi sh ka pangad ise julgenud vastu vaielda.
Kuigi ma inimesena ja moraalselt saan aru, miks ja kuidas tahetakse pankadele nn. ülikazummide osas peale lennata, siis laiemalt mõeldes - härrased, kas te tahate elada sellised keskkonnas, kus suvalisel sotsialistil tuleb idee midagi meelevaldselt konfiskeerida ja siis see tehaksegi ära? See on natuke liiga libe tee. Täna pankade kazumm, homme teie "liiga suur" maa- või metsatükk?
(Loomulikult ei tohiks ükski pank ka eeldada, et jama korral riik talle appi tuleb.)
Hämmastavalt palju on Eestis veel idapoolse valitsemismentaliteedi pooldajaid. Riigi suvaline sekkumine koos õiguskindlusetusega on kõige suurem investeerimiskliimat hävitav faktor ning mitte asjatult polnud vene ettevõtete valuatsioonid madalad ka enne sõda Ukrainas ning pole ka Leedu pankade valuatsioonid peale seda otsust miskit kiiduväärt, nt SAB aktsia hind kaupleb alla oma raamatupidamisväärtust ning vaevalt keegi sinna keskkonda soovib siseneda konkurentsi suurendama ilma olulise varade allahindluseta. Kui riik tagab soodsa investeerimiskliima ja ausad konkurentsitingimused, siis suureneb ka konkurents ning vastupidi tegutsedes konkurents väheneb, sest on olemas selline termin nagu "riskipreemia" millega pikaajalisi tehinguid tehes arvestatakse. Pangamaks valguks paratamatult toodetesse edasi ning kinni maksaks selle lõpuks kohalikud kliendid.
"janek" Hämmastavalt palju on Eestis veel idapoolse valitsemismentaliteedi pooldajaid. Riigi suvaline sekkumine koos õiguskindlusetusega on kõige suurem investeerimiskliimat hävitav faktor ning mitte asjatult polnud vene ettevõtete valuatsioonid madalad ka enne sõda Ukrainas ning pole ka Leedu pankade valuatsioonid peale seda otsust miskit kiiduväärt, nt SAB aktsia hind kaupleb alla oma raamatupidamisväärtust ning vaevalt keegi sinna keskkonda soovib siseneda konkurentsi suurendama ilma olulise varade allahindluseta. Kui riik tagab soodsa investeerimiskliima ja ausad konkurentsitingimused, siis suureneb ka konkurents ning vastupidi tegutsedes konkurents väheneb, sest on olemas selline termin nagu "riskipreemia" millega pikaajalisi tehinguid tehes arvestatakse. Pangamaks valguks paratamatult toodetesse edasi ning kinni maksaks selle lõpuks kohalikud kliendid.
mismoodi see toodetesse edasi kandub? Kanduks kui konkurents täiesti puuduks. Pankasi maksustada ei tohi, aga suva ajahetkel tulu- ja käibemaksu tõsta ning automaks kehtestada on kosher? Ma ei näe suurt vahet sellega kui näiteks mingil konkreetsel sektoril a la majutus tõstetakse naksti km jne.