Maksuamet automaksu vastastele: kui määratud tähtaja jooksul jääb võlg tasumata, tuleb asuda seda sisse nõudma.
Noh, ütleme nii et igale maksumürgile on ka vastumürk olemas.
Majandusminister Erkki Keldo allkirjastas sel nädalal planeerimis- ja ehitusseadustiku muutmise eelnõu ja palus selle kiiresti valitsuse istungi päevakorda võtta, sest planeerimismenetluste lühendamine on koalitsioonileppesse kirja saanud prioriteet.
"Seaduse muutmine on seletuskirja kohaselt tarvilik selleks, et aastate jooksul ilmnenud probleeme lahendada ning reformida planeeringute tegemist, sealhulgas lühendada menetlusaega.
ja uudisnupu all on kirjas erinevate arvajate vastuarvamused, et kõik see muudatus muudab protsessi hoopis vastuvaidlemiste altimaks …
on alust arvata, et oravatel tuleb väga keeruline sügis ja veel raskem talv …
1 Like
Kas prostituudil või ta suvalisell oü on ka kestlikus, jätkusuutlikus, keskkonna nõuded? Lähtuvalt rohepöördest )))) Meie bürokraatia ja ametnike armee on ikka vä tõsiselt kasvanud )))) kahjuks peame me oma taskust selle kinni maksma )))).
1 Like
No kas pole tore uudis ! Vanglarendileping Rootsiga tõi ametnikele kopsakad tulemuspalgad
Ja miks JÄLLE korduvad sellised nimed nagu “kantsler”, “nõunik”, veel üks “nõunik” jne.
Ja samal ajal on meil nappus politseinikutest, meditsiinipersonalist…
See on ikka täiesti prses, mismoodi seda kantseliiti poputatakse meil nagu stta pilpa peal.
8 Likes
Sellistel juhtudel tuleb alati küsida, et miks pidi neile ametnikele selle eest preemiat maksma? Nad saavad ju maksumaksjalt nagunii iga kuu palka. Nad tegid ju lihtsalt oma igapäevast tööd - olla kasu(m)lik Eesti riigile ja rahvale. Mille kuradi pärast peaks neile veel mõne lisaliigutuse eest maksumaksja rahast preemiaid maksma.
7 Likes
Maksti tulemustasu ju truualamlikele, kes ka edaspidi oma pugemistega ülemaid ülistavad…
4 Likes
Täiesti Teiega nõus. Bõrokraatia on hakanud iseennast kaitsma ja uusi truusi nö ametnikke tootma või vastupidi.
3 Likes
KLIIMAMINISTEERIUM | Töötajad ja palgad | STORYBOOK ®Ma ei arva, et avalikus sektoris ei tohiks üldse preemiat maksta. Küll aga on täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu, et preemiat makstakse enne tulemuse saavutamist. Lepingu sõlmimine ei ole mingi saavutus, mille eest peaks preemiat maksma. Me ei tea selle lepingu tulemust ja võib juhtuda, et see leping on Eesti riigile lõpuks hoopis kahjumlik või toob endaga kaasa palju probleeme.
Ma ei kujuta ette, et erasektoris maksaks keegi preemiat selle eest, et töötaja sõlmis mõne lepingu.
6 Likes
Täpselt ei tea asjaolusid, aga nii avalikus kui erasektoris on inimesi, kelle tööülesanne või roll lõpebki sellel hetkel, kui leping on sõlmitud. Lepingu täitmise ülesanne antakse üle järgmistele.
Sel juhul võiks preemiat maksta küll.
Sellest vanglate lugu võib tõlgendada ka nii, et selle diili sündimine oli poliitiline tahe ja ministri soov. Ametnikud pandi selle nimel tööle, tehti eeltöö ära, korjati vajalik info kokku, mille põhjalt otsustati, kas leping teha või missugune peaks olema lepingu hinnastus ja kui diil sai tehtud, siis arusaadavalt poliitiline pool otsustas ametnikke premeerida, kes asja võimalikuks tegid. Aga see on spekulatsioon.
Kuradima hea on ikka rahva raha laristada. Järgmine loopimis- või matmiskava on valmis.
Transpordiameti hinnangul rattastrateegia rakendamine nõuks nelja aastaga ligi 100 miljonit
Üle ühe miljoni läheks rattaga liikumise positiivse kuvandi kujundamiseks, mis hõlmaks laste jalgratturi koolituse arendamist ja jalgratta eksamiks ettevalmistavat koolitust läbiviivate õpetajate kompetentsi tõstmist (640 000) ning muud teavitustööd ja kampaaniaid (400 000).
10 Likes
Kabinettides sünnivad Mõtted:
21. sajandil ei sobi enam pidada kassi hiirepüüdjana ja koera majavalvurina. Huvitav millal tuleb kellegi pähe idee, et lambalt ei sobi villa pügada, lehmi ei tohiks lüpsta ja notsukesed… neist parem ei räägiks üldse.
9 Likes
Võib ju mõelda, et ametnikel pole mitte muffigi teha ja siis imetakse pastakast igasugu uusi regulatsioone välja, aga tegelikult pole siin tegu üksiku ametniku üksiku initsiatiiviga, vaid kõike traditsioonilist hävitava sotsiaalse progressi teerulluga ja suunised tulevad otse Brüsselist. Ning see teerull ei peatu kunagi, sest progressiivide jaoks on seisak tagasiminek ja seetõttu surutakse kogu aeg edasi, kasvõi väikeste sammudega. Hävitatakse kõik traditsiooniline, kogu praeguse ühiskonna vundament, soorollid, abielu, perekond, rahvused jne., et siis tekitada ilma väärtusteta homogeene hall mass, keda on lihtne manipuleerida ja valiseda.
6 Likes
Ma olen absoluutselt nõus ja kirjutan 100% alla kogu sinu eelnevale tekstile. (OK, see "Brüsseli teooria võib olla on natuke kühklemist väärt, aga see on pisiasi).
See viimane väide vajaks imho natuke korrigeerimist. Lisada tuleks “nende” arvates
Ei. Massi ei saa valitseda, massi ei saa juhtida. Mass on stiihiline, väga plahvatusohtlik ja täiesti juhitamatu. Selline “kaltsakproletariaadi” mass suudab ainult lõhkuda, hävitada, raisata… ja selle võib liikuma panna vähimgi “säde”. Meie, 21. sajandi sotsiaalmeedia maailmas, kus igasugune info, s.h. väärinfo levib silmapilkselt, on “destruktiivse meemi” massi istutamine imelihtne.
Jah, selles mõttes seda SAAB manipuleerida, aga seda massi saab suunata ainult destruktiivsele tegevusele. Jah, puude külge liimida ja ehitustööd takistada – palun. Pogrommi või “Kristallööd” korraldada – jah, palun.
Aga juba “korjame metsa alt prügi kokku” läheb… pehmelt öeldes keerukaks.
On väga kahju, et NSVL algusaastate (1918-1922) kohta on erakordselt vähe infot, enamik on kas salastatud v. väärinfo alla mattunud. See on hindamatu teadusliku väärtusega üüratu sotsiaalne eksperiment, mis läks väga väga kulukaks.
Aga nii palju on meile katsetulemusi säilinud, et võib üsna kindlalt väita – massi saab suunata ainult hävitamisele. See on stiihiline kobrutav “sotsiaalne püssirohutünn” mis võib kärgatada vähimastki sädemest. Ja võib ka sellele tikuga vehkijale enesele näkku kärgatada.
Nii juhtus juba Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal, nii juhtus Venemaal 1919, nii juhtus Hiinas Mao “Kultuurirevolutsiooni” ajal, nii juhtus Kambodžas.
Ehk siis reaalsusest irdunud eliidl on “Hobuse Unenägu” ja kui nad selle hobuse unenäo reaalsuseks vormivad, saab sellest nende hukk. Kahjuks saab selle kägus ka üüratu hulk korralikke inimesi hukka 
5 Likes
Seda perioodi on mõni aasta tagasi Vseviov oma Müstilises venemaas väga põhjalikult käsitlenud. See oli tõeline progressivismi plahvatus, esimene homoparaad toimus juba detsembris 1917., seltsimehed elasid kommuunides, kus kõik panid kõiki, abielu kuulutati kodnanlikuks igandiks ja oli isegi plaan kuulutada naised ühiskondlikuks omandiks ja lapsed riiklikuks omandiks. Samas levis ka äärmuslik feminism. Ka nudism sai tuule tiibadesse, inimesed jalutasid täiesti alasti tänavatel. Ega ilmaasjata ei nimetatud venemaad maailma kõige progressiivsemaks riigiks, Brüsselil on veel pikk maa minna.
6 Likes
See kõik läheb vana, äraproovitud ja sissetallatud rada pidi. Eliit irdub reaalsusest. Siis soovitakse olla “master of puppets”, nukkude isand, hullumeelsete kuningas. Siis hakatakse aktiivselt Inimese Taandarnegu Programmi läbi viima. Saadakse oma protoplankton kätte. Läks täide idioodi unistus. Siis pühib see kõikeõgiv, kõikeseediv mass “nukkude isandad minema”. VÕI… alternatiivina, planktoni ohjeldamiseks on meil vaja tugevat ja distsiplineeritud “löögiüksuste” paramilitaari vms. Nagu Leninil, nagu Maol, nagu Hitleril. Lubatud “ülima vabaduse” asemel saabub (mõneks ajaks) totalitaaria, sest sitamajja visatud pärm hakkas, ennäe imet, üle keema.
Ja lõpuks hakkavad viimased alles jäänud Inimesed varemetele uut ühiskonda ehitama. Saavad selle valmis, saabub heaolu ja kusagilt hallituseidudest ajab uuesti juured välja marksism ja ilmuvad uued wannabe “nukujuhid”. Kõik kordub, idioodi järjekondlusega.
Huvitav, millal Inimkond TERVIKUNA saab nii palju täiskasvanumaks, et ei korda neidsamu vanu vigu ühe uuesti ja uuesti nagu katkine grammafon?
3 Likes
Huvitav, kuidas need kassid paljunevad, kui nad kõik on steriliseeritud? Kunstviljastamine?
1 Like
Draax, kui inimese töö on tegeleda lepingu aspektidega ja jõuda lepingu sõlmimiseni ning allkirjastamiseni, siis teeb see inimene põhitööd, mille eest ta saab palka, seega kerkib paratamatult üles küsimus: mille eest preemiat veel makstakse?
See kõik käib nii avaliku sektori kui erasektori kohta.
Paratamatult igasuguste selliste preemiate puhul hakkavad mõtted minema raha kantimise ja korruptsiooni-teemadele. Sest määratud preemia puhul võib nii olla (ja nii sageli ongi), et preemia saaja maksab hiljem osa saadud summast preemia määrajale, sulas. Nagu neil tõenäoline kokkulepe oli.
Kõigepealt, mu postitus oli tegelikult vastuseks kasutaja26 postitusele, et lepingu sõlmimine polevat veel mingi tulemus.
Aga sa avasid nüüd selle tulemustasu küsimuse üldisemalt ja filosoofiliselt võiks ju siis mõtiskleda, et millal üldse on (avalikus või erasektoris) õige tulemustasu või preemiat maksta. Jätame need müügiboonused hetkeks kõrvale - müügiinimeste palgastruktuur ongi nii üles ehitatud, et müügiboonus on sissetuleku tavaline osa, aga nö. kuupalgalisele töötajale preemia?
Kui väga rangelt vaadata, siis kõik see mida sa teed oma 8h tööpäeva sees, ongi töö ja selle eest saadki palka, milleks siis mingi preemia?
Ja kui premeerida selle eest, et keegi tegi üle 8h, siis see on juba ületunnitöö. Seda tasustatakse seaduse järgi ka vastava koefitsendiga ja pole ka otseselt premeerimist väärt. Kõik on palga sees. Nii ei tohiks mitte kusagil mitte kellelegi preemiat maksta.
Tegelikult kasutatakse preemiat vist ikkagi mselleks, et lihtsalt tublimaid töömesilasi kuidagi esile tõsta ja motiveerida. Kõrvaltvaatajale jääb sageli selgusetuks, et miks just tema, aga ajaleheartikli põhjal on seda põhjendatust tavaliselt keeruline hinnata.
Erasektoris on üldjuhul nii, et kui tiim on olnud tervikuna tubli ja tulemused/kasumlikkus head, siis saab midagi ka töötajatele jagada. Kui tiim tervikuna tubli ei ole, siis pole ka eriti midagi jagada neile, kes individuaalselt on kõvasti panustanud.
Avalikus sektoris on asjad veel rohkem kreenis, sest raha saab jagada mitte siis kui tiim on olnud tervikuna tubli, vaid siis kui eelarvesse on tekkinud mingi ülejääk või vaba raha, mida ümber jagada. See tähendab, et raha saab ka siis, kui tulemused pole kuidagi eriliselt head olnud.
Eriti markantsel juhul võib juhtuda nii ,et “heal aastal” kus ülesanded edukalt täidetud ja kõik hästi läinud, pole võimalik preemiat maksta, aga halval aastal, kus mitu ämbrikolinat üksteise otsa, on mingi raha “üle” ja vaja ära kulutada. See tähendab, et tööpanus ei ole preemia maksmisega kumbagi pidi kooskõlas.
Aga kui korraks need töömesilased mõlemas sektoris kõrvale jätta, siis avalikkuse pahameele pälvivad ära ikkagi need avaliku sektori arusaamatult suured juhtide tulemustasud, eriti kui ametis on oldud väga lühikest aega. Ja siis need väga veidrad näited nagu see MuPo lugu kus katseaja ebaõnnestumise eest maksti veel tulemustasu ka.
Selle vastu, et mõni tavaline ametnik aeg-ajalt tulemustasu saab, ei olegi vist kellelgi midagi. Aga need juhtide tulemustasud on sageli mitme kuupalga suurused ja kui samal ajal jääb mulje, et asutus kehvasti juhitud või mingid skandaalid kerkivad üles, nagu selle Tervisekassa puhul praegu, siis tekib küll küsimus, et mille eest tulemustasu?
5 Likes
Saage tuttavaks, SPIM deklar:
Mis elukas see on, vaata siit:
Ja siit
Mulle meeldis eriti videos välja toodud Kliimaministeeriumi Ametniku (vist anonüümseks jääda soovinud) väide, et noh palju te oma kontoris tahate selle bürokraatiaga (ja ainult sellega) tegelema panna… 2 või 4 inimest. Soovitavalt 4.
Khem… khem-khem. Järgmiseks võiks mudugi öelda, et “aga te võite ju nende nelja inimese palgakulu müügihinnale juurde arvestada, kliima ei peagi odav olema”
6 Likes