Various car-selling platforms in the U.S. and Europe have a sharp increase in consumer interest for EVs since the war began in late February. The burgeoning trend comes even as a large chunk of the legacy car industry pivots back to internal combustion engine (ICE) vehicles.
Külm dušš neile autotootjatele, kes oma elektriautode tootmise plaane maha tõmbasid. Turg otsustas, et tegelikult tahaks ikkagi elektriautosid rohkem osta.
Märtsikuine uudis USA-st. Tundub et sealgi hakatakse lendavatele autodele rohkem tähelepanu pöörama.
This first-of-its-kind program, which was outlined in President Trump’s Unleashing Drone Dominance Executive Order, is accelerating the safe integration of next-generation Advanced Air Mobility aircraft into the national airspace and ensuring the United States leads the way in aviation innovation.
Tesla nime seal ei kohanud. Nojah, Roadsteri unveil lükati ju jälle edasi. Musk peab kiiremini liigutama, muidu lendab “rong” minema.
Lendavad autod linnaliikluse seisukohalt on üpris perspektiivitud ja ebavajalikud. Õhus ilmselt suuremaid kiirusi kui maal ei lubata, transpordiviisina on see kallim.
Üksikutes kohtades, nagu artiklis välja toodud medevac või keerulistesse kohtadesse ligipääs võib olla mõistlik, aga sellises funktsioonis võib öelda, et ei leiutata lendavat autot, vaid odavamat kopterit.
Kui iga päev tund aega ummikus istumise aega säästa, teeb see kokku päris suure võidu, mida näiteks ettevõtte juhid võiksid kõrgelt hinnata. Eestis võib-olla vähem, aga suurlinnades, kus commute time ongi tund-kaks.
Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kuidas need lendavad autod koos “pizzasid” vedavate kullerdroonidega kõik ohutult taevasse mahuks.
Vähesel hulgal muidugi mahub, kuid siis pole ju jutt enam skaleeruvast ärivaldkonnast.
Saavad droonishowga hakkama, saavad pizzadroonide ja lendautode(mis tegelikult on Joby jt. näitel suured transpordidroonid) kooseluga ka hakkama. https://www.youtube.com/watch?v=LpaSXwpKzGk
Kiirabi, VIP transpordi jm. jaoks kindlasti väga head ja asjalikud masinad, eriti suurlinnade keskkonnas.
Aga kas need kitsad rakendusvaldkonnad ja küsitava suurusega nõudlus on mitukümmend miljardit market käppi väärt äri?
Kui kõik lendavad, siis kust tekib ajaline kokkuhoid?
Lennata saab kas madalalt, tänavate kohal (lendav auto), aga tänavaruum oma laiuses on ikkagi piiratud (koridor majade vahel), lisaks ei ole tänavaruum lendavate autode jaoks disainitud (postid, traadid, rõdud, reklaamtahvlid jne mis kõik teele ette jäävad).
Lennata võib ka kõrgelt (majade kohalt). Sel juhul pole tänavaruumi ja ummikutega seotud probleeme, aga põhimõtteliselt on tegemist juba õhusõidukiga nagu kopter (kopterijuhi load ja lennuliikluse regulatsioonid).
In addition to offering the American people an exciting window into the future of aviation, data from the pilot projects will be used by the FAA to develop new regulations that safely enable this futuristic technology at scale. The American public will start to see operations begin under this program by summer 2026.
Eesmärk ongi luua uus regulatsioon, mis kehtestab sellise transpordiliigi alused ja reeglid. Kus tohib lennata, kes tohib lennata, kes tohib masinat juhtida või peab masin ise lendama, kuidas masinad omavahel suhtlevad, et vältida kokkupõrkeid jne. Mustmiljon asja on vaja kokku leppida, et mingit metsikut läänt ei tekiks, kus igaüks paarutab nii kuis heaks arvab.
Aga kuna õhuliikluse puhul on tegemist 3D maailmaga, siis ummikute probleemi ei tohiks tulla. Kui autod on sõiduteel üksteise järel ummikus, siis droon lihtsalt kerkib järgmise lennukoridori peale ja lendab edasi. Põhimõtteliselt võid kasvõi 20 lennukoridori üksteise peale laduda enne kui hakkad jõudma sellise kõrguseni, kus juba päris lennukid opereerivad ja sinna ilmselt nendel lendautodel asja olema ei hakka. Ehk siis 200 jalga on lagi, sama nagu tänapäeva droonide regulatsiooniski - lennukid ja kopterid sellest allapoole tulla ei või ja droonid ülespoole minna ei või.
Kui sihuke umbes tonnise tõstejõuga lendauto kohalt võtab, on naistel seelikud üle pea ja ülejäänutel moll tolmu ja sigaretikonisid täis. Hoonete vahel lendamine on üldse omaette kino sest nendest tagasi põrkuvad õhuvoolud võivad tekitada igasugu põnevaid aerodünaamilisi efekte nagu suckdown või vortex ring state (põhjus miks üks Osama bin Ladenit tabama saadetud Stealth Hawk kopteritest kõrge seina äärde maandudes tõstejõu kaotas ja crashis).
Tee selline katse, et võta üks rootordroon ja pane ta õhus ühe koha peale hover mode-s tiksuma. Siis võta teine droon ja vii selle esimese kohale ja vaata, mis nende mõlemaga juhtuma hakkab.Usu, sa tegelikult ei taha sattuda lennumasinas olukorda, kus teine lennuaparaat sinu kohal või sinu ees lendab. Kui su tiivikud tema tekitatud jugavooludesse satuvad, ei pruugi su aparaadil enam jätkuda jõudu gravitatsiooniga võitlemiseks. Mõiste “pikivahe hoidmine” saab siin hoopis uue dimensiooni ja need “koridorid” osutuvad tegelikkuses läbilaskelt päris kitsasteks.
Üks mõtestatud kasutusotstarve tundub olevatki looduslike takistuste ületamine. Et kui kõik autojuhid istuvad Tartu maanteel vasakpöördereas, et oodata Järvevana teele keeramist lubavat rohelist foorituld, siis selle lendava autoga saaks otse üle Ülemiste järve järvevavani kütta.
Jättes hetkeks kõrvale selle, et võib-olla üle joogiveereservuaari pole mõistlik motoriseeritud sõiduvahenditega sõitmist lubada ja üle meie järve läheb ka lennukoridor, siis ideel oleks selles mõttes jumet, et järve kohal pole ka puid/põõsaid/traate/poste jne.
Maailma suurlinnades on selliseid looduslikke takistusi üksjagu. Tavaliselt veekogud (jõed, väinad) mis liikluse seisukohalt on pudelikaelad ja mille ületamine 10m kõrgusel õhus hõljudes annaks teatud kohtades olulise ajavõidu. Aga seal on omad riskid, sest mingi tehnilise tõrke korral saab vette maandumisest kiiresti korralik päästeoperatsioon.
Olles ka ise droonilennutaja siis täitsa usun, et seal peab hoidma turvalist vahet. Mitu meetrit see täpselt on, eks eksperdid selgitavad välja ja panevad need reeglid paika.
Veekogud on easy-beasy, aga proovi sa tiheasustuspiirkonnas sellist maismaatrassi leida, kus kellegi eramaa kohale sattumata 10m kõrguselt üle lasta. Vaevalt keegi eriti õnnelik on, kui öhuautod üle ta tare laskma hakkavad nii et batuudid, aiakiiged ja pesu nööri peal kahte lehte lendab ja kopsukateta päikest võttev naine peab redusse liduma.
erasaarte hind saab kolossaalse töusu… mandril söidad kenasti autoreziimis ja kaldajoonelt vupsad öhtupäikeses üle vee… vöi pöikad rabasaarele… nendes lennukoridorides ei tohix eriti kitzax minna…
Täna arutleme, et Maa- ja ruumiameti aerofotod tuleks kaardirakenduses kuidagi vähem nähtavaks muuta, aga homme hõljuvad naabrid oma lendavate autodega lihtsalt üle su tagahoovi ja piiluvad aknast, kui hästi sa päriselt elad.
Vaadates, kui kiiresti Ukraina sõjas ennast õigustanud droonitehnoloogia on juba levinud üle maailma, alles see oli kui kõrbenomaadid - tuareegid tegid droonidega vantide olemise Malis nii kuumaks, et need pidid oma baasidest põgenema, siis on vaid aja küsimus, kui keegi ei julge enam lennata, ei madalalt, ei kõrgelt. Oht õhutõrje poolt alla tulistatud saada muutub lihtsalt nii suureks.
Ilm kui faktor. Lendame nende autodega keset vihma, äikest, tormi, udu, rahet, tuisku?
Nähtavus null? Õues pime? Noh, vähemalt avariis ei jää sõidukid teiste teekonda takistama.
Let’s assume we’re going to have some sort of aerial road system like in “Back to the Future Part II.” We’ll assume that there are on and off ramps, designated areas to fly and some sort of overall organization structure to how to get from point A to point B.
Maybe we won’t have to worry about a bottleneck from an accident because the involved parties won’t have the option to block our path, but we’ll still have deal with bad weather.
Imagine flying in your car and getting hit by a huge gust of wind. Your flying car will respond to wind differently than a car on the ground. Planes encounter different types of turbulence all the time. But you may not be so used to it when you’re the one flying. Depending on the air temperature it may be harder to take off and land your flying car too, since the air density can affect a plane’s aerodynamics [source: NASA]. When the seasons change, the way your flying car performs will change, too.
Imagine flying in the air during a wild lightning storm. It may look cool when you’re on the ground, but it’ll be pretty scary when you’re flying right through it. Lightning regularly strikes airplanes. Are you ready for lightning bolts to hit your car as your struggle to keep control of the wheel?
Another weather concern will be flying in heavy rain or fog. Flying in the air and not being able to see would be really disorienting. What if you can’t see through the fog and another flying car is just a few feet away? Poor weather conditions can be difficult enough to manage in car with four wheels on the ground, let alone one that’s up in the air. 5 reasons