Selle Donut Lab taga on 2024. aasta algul asutatud Nordic Nano OY, kes ostis Imatras mingi endise supermarketi ära ja lubas sinna tehase rajada. Hetkel pole testliini jupid veel kohal, aga väidetavalt suvel hakatakse tootma mingis mahus ja sügisel masstootmine. Ettevõttes töötab hetkel ca 6 inimest kellest enamus on juhtkond, hetkel vist värvatakse mingeid insenere ka.
Kuskilt fondist saadi 3 milkut abiraha. Kasutatava tehnoloogia kohta pole sisuliselt mitte midagi avalikustatud. Niipalju on teada, et tehnoloogia arendusega on miskitpidi seotud olnud keegi professor Ida-Soome Ülikoolist.
Nordic Nano veebileht. Ütleks, et ikka äärmiselt nõrk. Tehnlooogia lingi all on paar lõiku sooja õhku ja ei ühtki numbrit, graafikut ega mitte miskit, mis toetaks nende usaldusväärsust ja paneks lugejat uskuma, et nad päriselt ka omavad mingit konkurentsivõimelist tehnoloogiat.
Siin veel üks artikkel. Väidetavalt on neil mingi Saksamaal aretatud nanoprinter, millega nad hakkavad ka päikesepaneele tootma ja sama tehnoloogiaga “prindivad” siis ka akusid. Ja mõlemaid hakatakse kasutama kosmosesatelliitides. Einoh, raju muinasjutt. Endises toidupoes hakatakse mingit ulmevärki tootma. Uus Nokia on sündinud. Ja nüüd köhige pappi.
Et Eestis rattaid teha osatakse, tõestas isegi Ampler. Huvitav oleks teada, mitu sellist rummumootoriga tsiklit toodeti ka ja kuidas see raskemates oludes vastu peab.
Jah, kuigi see doktoritöö keskendub kunstliku fotosünteesi abil vesiniku tootmisele, siis ühisosa akudega seisneb anoodi tootmisprotsessis. Selleks kasutatakse protsessi nimega atomic layer deposition (ALD). Ehk siis nanoprinter, millega saab pihustada imeõhukesi kihte mingi kile peale. Kiire Google leidis mingi lingi ka, kus seda tehnoloogiat tutvustatakse.
Neil võib see nanoprinter isegi olemas olla juba. Aga küsimus on pigem selles, et mis aineid sinna kihtide peale pihustada, niiet anoodi ja katoodi vahel tekiks elektrivool ilma vedela elektrolüüdita. Solid state aku suurim väljakutse on just selle separaatori materjali väljatöötamine mitte anoodi või katoodi tootmine. Seda on aastaid laborites uuritud, välja on kujunenud mitmed eri suunad, mida mööda on minema hakatud. Igal arengusuunal on omad plussid ja miinused ja takistuste ületamine on olnud viimase 10 aasta raske töö, mis nüüdseks on jõudnud katseliinide rajamiseni. Ei tahaks uskuda, et keegi mees metsast rajab 2024. aastal mingi firma, palkab paar teadlast, ostab mingi vana supermarketi ära ja paneb seal nullist kahe aastaga tootmise püsti. Ja firmas pole ühtki tootmisinseneri, ainult juhtkond ja paar teadlast.
Muide, ei sel Donut Lab-l kui Nordic Nanol, samuti ka mitte Verge Motorcyclesil pole mitte ühtki kaubamärki regatud Euroopa patendiametis. Vähemalt selle tsikli kaubamärgi peaks ära kaitsma, isegi kui akutootmises hakkad lihtsalt OEM olema ehk noname tootja. Tundub veidi kahtlane.
Akude printimise idee kui selline on kahtlemata huvitav ja ei välista, et solid state akude tootmises midagi taolist ka reaalselt kasutama hakatakse.
Võimalik et see Donut Lab akupakk on segu superkondensaatorist ja liitium-ioonakust, st mõlemad on kuidagi paralleelselt tööle pandud. Et kui kiirendad, siis kondekas annab pauku ja kui rahulikus tempos lased, siis mootor käib aku pealt ja laeb vaikselt ka selle kondeka jälle täis.
Superkondensaatoreid arendab Taavi Madiberk oma ettevõttes Skeleton Technologies. See on päris asi ja sellel on tulevikku. Ainult et mitte elektriautodes. Superkondensaatorit saab väga kiiresti laadida ja tühjaks laadida, see on kerge ja töötab külmaga hästi. Aga tal on üks suur miinus - energiatihedus liitri kohta on niivõrd väike, et seda autodesse ära ei mahuta. Ja see kipub ka ise tühjenema.
Kiire võrdlus AI poolt:
Solid‑state supercapacitors win when:
Power pulses dominate
Charge/discharge frequency is extreme
Operating temperature is wide
Lifetime >10 years is mandatory
Examples
Regenerative braking buffers
Grid transient suppression
Industrial robotics
RF & space electronics
Backup power ride‑through (seconds)
Solid‑state batteries win when:
Energy storage dominates
Weight/volume efficiency matters
Runtime >minutes is required
Examples
EV traction packs
Portable devices
Aviation energy storage
Medical implants
Ehk siis Nordic Nano on Skeletoni otsene konkurent. Selle vahega et kui Skeleton on sadu milkusid investeeringuid saanud mitmest raundist, siis Nordic Nano on alla 10 M saanud. Võib-olla saavadki mingi demo tootmisliini tööle selle rahaga, aga neil on veel kõvasti kapitali ja aega vaja, et päriselt mingiks tegijaks muutuda. Skeleton asutati juba aastal 2009, nad plaanivad ka IPO teha, seda siis aastal 2027.
Siseinfot mul pole, netis selline number figureerib. Ja kui need Poolaga seotud suured plaanid päriselt veel olemas on, siis tundub 2027 juba isegi veidi hiljaks jäämisena.
Soome ja Saksamaa tehased avati hiljuti novembris.
Technical milestones were further solidified in December 2025 when Monash University engineered graphene-based hybrid structures achieving volumetric energy densities of 99.5 Wh/L.
Päris hea saavutus, aga jääb solid state akudele ikka veel ligi 10x alla. Kus ruumipuudust pole, seal hakkab superkondensaator juba päris akudele korralikult kanna peale astuma. Skeleton võiks oma IPO kiiresti ära teha. Raha tuleb tõsta kohe ja palju, et see momentum ära kasutada ja mitte jääda munelema.
… kas seal turusegmendi piiratus ei astu kandadele… kas Skeleton tegutseb vist oma lahendusega kaevandusmasinate juures jms suuremad masinad kus ruumi jagub ja suur inertsimoment … see turg pole aga kummist… kas see IPO pole pigem väljumine kui rahakaasamine turult suurema ampsu naksamiseks??
Unusta kaevandusmasinad ja kraanad. AI datacentrid on suurusjärgu võrra suurem turg ja Skeletonil on täna juba valmis toode olemas ja tootmises. See on uus Eesti Nokia. Madiberk on geenius.
Need tehnoloogiad pigem ei võistle omavahel, samuti üks ei söö välja teist. Nvidia võib muidugi Skeletoni ka ära osta enne kui IPO tuleb. Iseasi kas Madiberk müüb.
Ma Skeletoni raskustest ei oska paraku midagi kosta, pole nii sügavalt radaril see kompanii, kuna nad ei ole IPO-t teinud.
Aga see Donut Lab tegevjuht on ikka multitalent. Tüübil on veel mingi AI teemaline side business ka. Professionaalne elukunstnik, varsti hakkab elukunstnike koolitusi korraldama.
Kas selline mootorratas on ikka päriselt füüsiliselt (3D-prindituna) olemas või on kogu video- ja pildiline materjal ikka veel ainult AI-genereerituna?
Kas Xpev saab ka kasumlikuks, on ikka õhus, nädalake neid uurinud. Tänane uudis, mis asja lendu lasi
XPENG Inc. (XPEV) launched its 2026 P7+ sedan model on January 8 at an event in Guangzhou, China. The vehicle will be available in 36 countries in both Super Extended-Range and all-electric configurations.
The company reported global deliveries of 429,445 vehicles in 2025, representing 126% year-over-year growth. International deliveries increased 96% to 45,008 units, with European deliveries rising 126% to 22,787 units. XPENG now operates in 60 countries and regions
kellest enamus on juhtkond, hetkel vist värvatakse mingeid insenere ka.
