Tegelikult on kõiges süüdi “väikene ekraan ja kaugelt vaatamine”. Miska õnnestus INTERNETIteenuse pakkuja asemel välja lugeda “INTIIMteenuse” pakkuja.
Esimene iteratsioon oli selline:
Tegelased: s - salesdroid, M - Mina
s: “Tere. Kas tohin küsida, kuidas olete rahul oma Internetiteenuse pakkujaga?”
M: “jah”
s: “Vabandust??? Et olete rahul?”
M: “Ei. Ma ütlesin, et tohite küll küsida.”
s: [kergelt segaduses] “eee… noh, kas te siis olete rahul?”
M: “Ma ei kinnita seda, ega lükka ka ümber”
s: [enam kui kergelt segaduses] “???”
M: “Teie küsimus lähtub eeldusest, et mul ON Internetiteenuse pakkuja. Ma vastasin. Ma ei kinnita seda, ega lükka ka ümber. See on konfidentsiaalne informatsioon.”
s: [ajab, loodetavasti, kerget sinist suitsu välja]
M: Teie küsimuse teine pool, mis puudutab minu isiklikku rahuolu (või mitterahulolu) Internetiteenuse pakkujaga, kellega mul võib olla, aga võib ka mitte olla, teenuseleping, on delikaatsed isiklikud andmed ja neid ma võhivõõrastele ei avalda.
s: [B.S.O.D.s Reboots]
Muidugi, ma pead ei anna, et see dialoog just nii kulgeb (või ei kulge), see vajab alles katsetamist.
P.S. Lahtiütlus: seda kommentaari ei ole testitud E. T. või T. müügimeestel.
Mis omakorda inspireeris kodanik O. Pealagi kirjutama sellise versiooni
On teil hetk aega? Me tahaks teie käest midagi küsida.
No, eks küsige siis, kui vaja. Ega ilma küsimata ei saa midagi.
Kuidas te olete rahul oma koduse internetiteenuse pakkujaga?
Mis asjaga?
No, selle ettevõttega, kes teile kodus internetti pakub.
Mulle ei ole keegi kodus midagi pakkunud. Ma üldse ei lasegi võõraid inimesi endale koju.
Aga internet teil ju kodus on?
Ma arvan küll, et on, jah. Täna hommikul veel oli.
Kes teile seda siis pakub?
Ma ju seletasin, keegi ei paku mulle midagi. Ma lähen koju, panen arvuti tööle ja seal on internet.
Internet ei saa arvutis niisama olla, see peab sinna teenusepakkuja võrgust tulema. Kust teie arvutisse internet tuleb?
Ma räägin teile nagu seinale, ma ei tea millegi pakkujatest mitte midagi. Aga mul arvutil juhet küljes ei ole, ainult laadimiseks on vaja panna, aga siis on ka internet, kui juhet ei ole. Kas niimoodi saab olla, et internet tuleb õhust?
Ikka saab, aga seal õhus peavad olema teenusepakkuja seadmed, mis interneti õhu sisse panevad, kust teie arvuti selle kätte saab.
Jätke mind ometi rahule selle teenusepakkuja jutuga. Kui peavad olema seadmed, ju nad siis on.
Kindel see, et on. Kas te teate, missugused seadmed teil on või kes need sinna pani?
Mitmes kord ma räägin, et ma ei tea mingitest seadmetest midagi. Ma kolisin sellesse korterisse ja seal on internet. Rohkem ma ei tea midagi.
Tähendab, te elate üürikorteris? Siis peab teie korteri omanik olema lasknud selle ühenduse sinna panna, koos seadmetega, mis õhu sisse interneti teevad. Kas te teate, kelle pandud internetiseadmed seal on, või näiteks, kui palju omanik selle eest maksab?
Ei, kuidas ma saan teada, kui ma ei teadnud sedagi, et üldse on mingid seadmed. Aga mis mõttes maksab, kas interneti eest peab siis maksma?
Ikka peab. Ühtegi internetti ei saa ilma maksmata. Teate, juba tunnustatud ekspert Kalmer Karjamaa kirjutas raamatu “Tasuta internetti ei ole olemas”, olete võibolla lugenud?
Ei ole küll, ma olen internetist raamatuid lugenud, aga raamatuid internetist ma tõesti lugenud ei ole. Aga kui tasuta internetti ei ole, kuidas minul siis kodus on?
See ei ole teil tasuta, see on teenuse hinna sees.
Ma ütlen teile sada korda juba, mul ei ole mingit teenust. Ma maksan peremehele üüri ja kõik.
Jah maksate, aga selle raha sees on siis peale korteri ka internet ja võibolla midagi veel, näiteks elekter ja vesi ja…
Tähendab, minu korteriperemees petab mind?!
Ei, kuidas ta siis petab, kui te teen… korteri, tähendab, üürihinnaga rahul olete.
Aga kuidas siis ei peta, kui ta salaja ja ilma ütlemata võtab mult raha asjade eest, millest ma ei teagi, et need olemas on?! See on ju pettus?
Ei, ei, noh…
Kuulge, äkki ma peaksin politseisse pöörduma? Või… ahaa, teie ise oletegi tegelikult salapolitsei, kes selliseid asju uurivad? Sellepärast te tahategi kõike teada, et petiseid paljastada, jah?
Ei-ei, meie küll ei ole politsei, meie oleme internetifirma ja tahame teada, kas me võiksime pak… tähendab, kas te võiksite meie käest saada parema interneti kui teil praegu on.
Mis tähendab parema?
Noh, kiirema näiteks.
Mismoodi kiirema?
Noh, netilehed tulevad kiiremini ette ja igasugused suhtlemisprogrammid käivad kiiremini ja…
Kui palju kiiremini?
Me ei oska seda ju praegu öelda, kui teie ei tea, missugune internet teil praegu kodus on.
Seda vist jah. Aga, see teie parem ja kiirem internet on ka ikka tasuta?
Ei, paraku tuleb selle eest ikkagi maksta, aga me võime teile väga soodsa…
No kuulge! Te tahate, et ma ostaksin endale koju veel ühe interneti, mille eest ma pean maksma ja te isegi ei tea, kui palju see parem on. Kes siin nüüd pettur on? Minu majaperemees petab mind vähemalt salaja, aga teie tahate päris avalikult lohku tõmmata. Kuidas teil häbi ei ole?!"
Vot siit ma kaugelt lugesingi välja selle Intiimteenuse. Mis omakorda meenutas mulle, et Interneti ja routeri juurde käivad igasugu “kolmetähelised”… DNS, DHCP, NTP, sNAT jms. salapärased akronüümid. Võtsin siis google lahti ja ennäe imet. Intiimteenusest saab rääkida sama keeruliste lühendite ja akronüümidega, täitsa tehnilisena kõlavat juttu: Abbreviations for Sex Work Services | Red Book Online
Võtan kriitika omaks. Selle “tüki” kallal tuleb veel tööd teha, sest fookus on selgelt paigast ära. Dialoogi eesmärk oli ikkagi välja tuua, et “intiimteenusest” saab rääkida sama keeruliselt kui tehniliselt internetiühendusest.
Inimsuhete merkantiliseerimine on üks teine fookus ja väärib omaette sketši mille võiks kirjutada keegi teine, sellest teemast ei tea ma isikliku kogemuse baasil mitte midagi. Seega – kirjuta ainult sellest teemast, mida hästi tunned – mea culpa
Nagu sotsiaalmeedias tihti juhtub, tekib kommentaariumis, kollektiivse loominguna oluliselt parem (elu ise!!) huumor, kui algne nali ise:
Müürileht üllitas meie väikese (aga väga edeva) Peetrikese kohta naljaloo:
Väike Peeter muidugi viitas sellele oma “seinal”
Aga Peetrikese seina kommentaarides hakkas toimuma midagi täiesti müstilist
Vanema generatsiooni inimesed, vandeadvokaadid, poliitikaanalüütikud… inimesed, kelle vanus peaks selgelt eeldama “sõnade taha peidetud mõtte” ära tundmist ja “äraspidist huumorit” küsivad, üsna tõsimeeli “miks Peetrit sõimatakse ja laimatakse”.
No hallooooo tõesti…
Seltsimees Mart Niineste nimetab seltsimees Koppelit seltsimeheks, nagu tahaks anda asjale kergelt solvavat tooni. Kõik kaasvõitlejad on samuti seltsimehed.
Mõtlesin sügavalt järele Kennedy sõnade üle: “Mida Sina saad oma riigi heaks teha” ja otsustasin oma lemmik-poliitikuid tänase tähtsa valimiste päeva puhul kingitustega rõõmustada. Tellisin Temust mõned soodsad akvalangid ja AliBabast hea hinnaga langevarjud üllatuskingituseks.
Seal oli veel palju toredaid kingivalikuid – imesoodsad lekkevoolu- ja ülepingikaitsmed, väga sõbraliku hinnaga liitiumakud telefonidele ja sülearvutitele ja muudki kasulikku ja praktilist. Kahjuks finantsvõimalused rohkem ei võimaldanud, aga varsti jälle
Mõned tõestisündinud lood:
Oli kunagi üks Ettevõte, mille äri oli tihedalt seotud raudteega. Raudtee on teatavasti paralleelreaalsus. Alternatiivuniversum. Seal kus lõpeb mõistus…
Esimene Lugu:
Austuses oli, muude töötajate hulgas, ka “pea” IT mees. Vanem süsteemihaldur. Loomulikult avas nimetatud kodaniku uksekaart 24-7 KÕIKI uksi alates serveriruumist ja lõpetades peadirektori kabinetiga ja kõik tehno- ja muud ruumid ka. Obvioossetel põhjustel.
AGA… oli Üks Püha Uks mida kodaniku kaart ei avanud. See oli tegelikult värav, kusagil territooriumi taganurgas, kust oleks saanud väga sujuvalt “lõigata”. No ikka “ümber kahe kvartali auringi” jagu jalavaeva vähendada.
Ja vot tolle värava õigusi kodanikule ei antud. Ei saa! EI OLE ETTE NÄHTUD! Ssessuuuritu!
Ja nii oligi…
Teine lugu. Ettevõtte ühes harukontoris oli “ömöödžensi”. Netti põle. Noh, autosse ja lendame kohale. Avan kontorihoone ukse ja vastu lööb PAKS suitsuving. No ikka nii paks, et isegi minusugusele suitsetajale tundub, et oleme sattunud 1990ndatesse kus kontorites veel “toas suitsetati”.
Ja mis selgub. II korrusel on suitsuruum. Suitsuruumi UKSEL on suur konarlike tähtedega silt, mis mitmes keeles teatab: “ust mitte kinni panna, ventilatsioon ei tööta”.
Loomulikult roomab suitsulebra sealt välja, roomab ka kabinettidesse (mitte uksed on samuti õndsalt pärani) koridoridesse ja “igalepoole”.
Suitsuandurid on, otse loomulikult, välja lülitatud ja kilp varustatud sama konarliku sildiga “mitte sisse lülitada, ventilatsioon ei tööta”.
Aga mitte selles polnud nali. Nali oli selles, et kõik need töötajad, täpselt nagu reeglid ette näevad, tõusid oma suitsuses kabinetis püsti, läksid mööda suitsust koridori “suitsuruumi” ja suitsetasid seal. Sest “nii on ette nähtud”, sest “kord peab olema”.
Kolmas lugu. Antud Ettevõttel oli palju kontoreid üle Eestimaa igatsugu Issandast Unustatud Paikades. Ühes sellises paigas oli suisa 5-korruseline hiigelsuur nõuka-aegne administratiivhoone. Endiste Aegade Hiilgust tähistamas.
Käisme seal natuke arvutivõrgu uuendamise ja parandamise töid tegemas. Ja töö käigus selgus, et kogu selle hiigelhoone peale ainult KÄPUTÄIS töötajaid. “Restruktureerimine”. “Koondamised”. “Uued ajad”, seletati.
Minu küsimuse peale, et kas need kodanikud, 2-3 tk per korrus ja per tiib ei oleks ehk optimaalsem kusagile tihedamalt kokku koguda…
“No nad ei tahnud oma vanadest harjunud kabinettidest loobuda… mis me ikka inimesi liigutame”.
Ja nii küttis ja valgustas Ettevõtte tervet seda majakolakat… 2 inimest per korrus.
Raudtee.
Neljas lugu:
See võis juhtuda kusagil … mitte varem kui 2016 aga mitte hiljem kui 2018.
Ühes Eestimaa Kauges Kolkas sattusin tehnoruumi, mida Ettevõte jagas Ühe Teise Ettevõttega. Seal oli tõeline nostalgia. 1990ndad. Räki riiulil olid kenasti virnas 56kibts *analoogmodemid. Nii umbes 4tk. Ja need olid tootes.
Iseeneest pole see muidugi mingi patt, kui nad teevad seda “ühte asja” mille tegemiseks nad on mõeldud. Aga mõeldes, et just telekom on meil See Ala, kus 5KB/sec on 25 aastaga lennanud 500MB/sec peale – 100 000 korda…
Viies lugu. Hoiatus! See on natuke tehniline.
Niisiis, Ettevõttel oli mure. Tõsine. Oli üks Rakendus. Taakvara loomulikult.
Rakendus oli kirjutatud PHP5 pihta. Spetsiifiliselt. PHPd alt ära uuendada ei saanud.
Lisaks PHP5 obvioossetele turvaaukudele lisas Rakendus sinna veel enda turvavead.
Rakendus oli mingi Zend-laadse obfuskeeriva-krüpteeriva käkiga lukku keeratud. (kuis siis muidu).
Otse loomulikult oli Rakenduse tarninud meesjakoeroü juba ammu ilma pealt olemast lakanud. Isegi lõpetamiskirje äriregistri arhiivis oli juba paksu tolmukihi all.
Ettevõttel oli olemas Plaan. Tellida rakendusest uus versioon. Ülejärgmisel viisaastakul.
Aga ülejärgmine viisaastak oli kaugel. Meie olime siin. Täna ja Praegu. Meie vs. Kurjad Äkkerid (skriptitatid) kelle skannerid Rakenduse jõhkra järjekindlusega maha tõmbasid. Sest see oli täis ilmselgeid, igivanu ja kõigile teada turva-auke.
Ja mis kõige hullem. See neetud rakendus pidi paistma avalikku netti.
EI, VPN ei olnud optsioon. Kust kohast kliendid täpselt Rakenduse poole pöörduvad, ei olnud ka väga täpselt teada.
No lõpuks mätserdasime kokku järgmise häki:
Neetud Rakendus sai endale omaenda dedicated VLANi, omaenda dedicated virtuaalmasina koos LAMP stäkiga.
Baasi uuendasime “push” meetodil “seest välja”. Virtukast perimeetrisse ei liikunud mitte bittigi.
Apache konffis keelasime teenindada .ru, .ch, valgevene ja ukraina domeene. (Ilmselt mõned veel, aga ei meenu). See lihtne ja primitiivne meetod blokeeris umbes 90% skriptitattide skännerite automaatründeid.
Ja lõpuks pisike seire. Iga 5 mintsa tagant kontrollisime Rakenduse avalehe kontrollsummat (see oli õnneks staatiline). Kui sinna tekkis “PwnZ3d by…” siis läks kogu virtukas automaatselt veega alla, tekkis puhtast koopiast uuesti ja sai andmebaasivärskenduse. MTBR oli alla minuti.
Ja mis siis sai. Ettevõtte Juhtkond tunnistas MTBR aktsepteeritavaks, SLA nõuded täidetuks ja patsutas tunnustavalt õlale: “Näete, saate küll kui tahate…
…väga tubli, me siis tõmbame ülejärgmise viisaastaku eelarvest selle Rakenduse uuendusvajaduse maha. Töötab ju”
Ja kui see Rakendus surnud pole, siis võiks ta töötatada õnnelikult tänaseni.
Kuues Lugu:
Meie armsas, Raudteele väga lähedal seisvas Ettevõttes, kuhu Raudteelt, läheduse tõttu, ka administratiivhoonesse “paraleeluniversumi” sisse lekkis, töötas Pädev Süsadmin (ei, ei, jumala eest mitte mina!!!).
Lisaks oli seal üks Asjalik Tehnik, üks Asjalik Helpdesk ja veel 3 “minioni”. Hüüdminedega “raketiteadlane”, “ajukirurg” ja “tuumafüüsik”. (EI, need ei olnud tunnustavas või positiivses võtmes kutsungid). {ja kui aus olla, siis antud loo juures ei oma see ka tähtsust. RT, AK ja TF kangelastegudest jutustan teile kunagi “kurilkas”}
Miskipärast toimus sedasi, et Ettevõtte IT Juhi ametkohal inimesed muudkui vahetusid. Üsna tihedalt. Tihedamini, kui liisinguautod või mobiiltelefoonid. Miks – mine võta kinni
Asjalik Süsadmin soovis ka, ettevõtte siseselt, edasi areneda. Kui järjekordne IT Juhm oli kinga saanud ja järjekordne konkurss korraldati, muudkui kandideeris.
Kui juba kolmas kord oli tema kandidatuur tagasi lükatud ja järjekordne kloun kusagilt “väljast” võetud, sai Asjalikul Süsadminil kõrini ja ta läks Juhtkonna ja HR pealiku jutule:
“Miks siis mina ei kõlba, miks minu kandidatuur ei sobi, ma sooviks ise seda kohta, et edasi arenenda? Milles asi?”
Mis talle vastati: “Teie pädevuse koha pealt me ei kahtle, teie võimekuse koha pealt me ka ei kahtle vähimalgi määral, et te saaksite IT juhi ametiga suurepäraselt hakkama.
AGA… kui me teid edutame, siis kust me peaks nii hea pädeva ja asjaliku vanem-süsteemiadministraatori leidma???”
Talk bout overqualified…
Mida teeb inimene, kellele öeldakse: "sa oled meie süsteemis kõige sobivam “mutrike” selle koha peal, kus sa praegu oled. Me ei eduta sind, me ei laienda sinu vastutsala, me ei anna sulle võimalust… sest “nii nagu on on meie jaoks kõige sobivam, järelikult on see ka sinu jaoks küllalt hea”.
Eks ta kirjutab “avalduse”… saab uus IT juht sobivate vanem-süsadmin kandidaatide intervjueerimisega “käe valgeks”
P.S. Aga mida Teie oleksite selles situatsioonis Ettevõtte CEO või HR juhina sõnunud?
Näinud olukorda kus lihtne andmesisestaja hakkas järsku tõusma. Sai ka pidevalt koolitusi ja tõusis,tõusis kuni IT-juhini välja. Käivitati suur süsteemide äljavahetamine ja kui see kuigi hästi ei õnnestunud läks see IT-juht ühel momendil minema. Võeti konkursiga uus IT-juht aga kuna ta oli veel sisse elemata ja eriti ei sekkunud, spetsialistid viisid süsteemide juurutamise lõpuni. See eelmine IT-juht liikus edasi riigi süsteemidesse jälle ühe haldusala IT-juhiks ilmselt kaasas tubli soovitus. Aga ei püsinud seal aastatki kui liikus jälle edasi, nüüd visitisti juba kolmandal kohal.
1990ndatel ja ka 2000ndate alguses juhtusid vahel sellised asjad.
Saanud Ettevõtja kirjakese Maksuametilt, et nood tunneks huvi Ettevõtte raamatupidamise auditeerimise vastu.
Ja siis hakkasid sündima kummalised lood. Lausa jubedusttekitavad.
Täies elujõus meestele tungisid öösel pimedal tänaval kallale Tundmatud Kurjategijad, peksid nood läbi ja võtsid ära kilekoti ettevõtte raamatupidamisdokumentide ja maksude tasumiseks mõeldud sularahaga. Ja nii korduvalt.
Täitsa korralikud ruumid ja isegi terved hooned, kus säilitati Ettevõtte raamatupidamise arhiivi läksid heast peast põlema ja põlesid maani maha.
Mõnikord juhtus ka nii, et Maksuametile esitamiseks mõeldud Dokumendid (ja vahel ka sularaha), mis õhtul Ettevõtte kaubikusse laeti oli hommikuks Tundmatute Kurjategijate poolt ärandatud ja alles hiljem leiti vrakiks põlenud sõiduk kusagilt “garaažide tagant”.
Juhtus ka sellised lugusid, et Ettevõttelt sularahas hiigellaenu saanud kodanikud kadusid järsku ja koos oma kohustustega kusagile Venemaa avarustesse või EU piiride taha.
Igasugu muid jubedaid ja võikaid õnnetusi juhtus nende raamatupidamise dokumentide, seotud isikute ja Suurte Sularahakogustega. Mõni õnnetu Ettevõtja avastas, pärast kirjakese saamist, et üleöö on ta “paljaks tehtud” ja kogu tema Ettevõte on müstilisel kombel mingi Ida-Virumaa kodutu omandiks saanud. Hirmsad ajad olid!
Viimase, ütleme 15 aasta jooksul on sellised õõvastavaid juhtumeid tunduvalt vähemaks jäänud.
JÄRELIKULT: Maksuamet on teinud tubli tööd oma kirjakeste oluliselt ohutumaks muutmise kallal. Jävelikult
Muhedat huumorit veebruarikuisesse esmaspäeva!
Koomiline rääkiv pea Lauri Läänemets ilmus äkitselt Kuku Raadio eetrisse ja hakkas oma põhjalikke teadmisi Eesti energeetikast üldsusega jagama. Tüübil on põhjalik eeltöö tehtud. Talle väga meeldib võõrast raha laiali jagada. https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/297028
Ta on üldse laia profiiliga. Näiteks kirjutas ta hiljuti, et kui linnavalitsus on linna piisavalt ummikuid tekitanud, siis on just paras aeg hakata ummikumaksu nõudma.
